Aıbek Erejep: Óz ornyna qoıý kerek...

300

Óz ornyna qoıý kerek...
Jaǵalaý da júrgen kezim oılanyp,
kórdim aıdyń kól túbin de jatqanyn.
Shyqsam dedim tuńǵıyqtan aıdy alyp,
Kútpek boldym sosyn tańnyń atqanyn.
Tań da atty kók ózendi terletip,
Shóp basyna qonǵan shyqty qurǵatty.
Kól astynda aqsha bulttar terbelip,
Aı ornynda altyn kirpik kún jatty.
Qaıtpek kerek. Ýaqyt qaıta keler me,
Eshkim bizdi sókpeý úshin synǵa alyp,
Nar táýekel, súńgip kettim tereńge,
Óz ornyna qoıý kerek kúndi alyp!

Aıǵa shyǵam

Shoq juldyzdar astyndaǵy aýylǵa,
Kókten arqan salbyratyp tastaǵan.
Aıǵa tún de shyǵam shyraq jaǵýǵa,
Jolda adasyp kete me dep jaqsy adam.
Qosylady taǵdyr degen soqpaqtar,
Ótkinshi ómir atyndaǵy dańǵylǵa.
Nurdan qashyp ıi qanǵan batpaqtar,
Tartyp barad(y) tamuq degen tandyrǵa.
Aıamaıdy meıirimsiz perishte,
Myıy qaınap jatqandardy shoq basyp.
Syrty dýman, rahat- uqsap peıishke,
Qara jalyn qarsy alýda qaqpa ashyp.
Al, astynan ózen aqqan baqshada,
Shahıtterdiń saırar shalqyp jany qus.
Meniń janym qýanbaıdy basqaǵa,
Hor qyzyna alyp ushsa saǵynysh.
Shoq juldyzdar astyndaǵy aýylǵa,
Kókten arqan salbyratyp tastaǵan.
Aıǵa tún de shyǵam shyraq jaǵýǵa,
Jolda adasyp kete me dep jaqsy adam!

I
Aı sáýlesi kókten qulap túsken de,
Salmaǵynan shatyry úıdiń zar qaqty.
Tún - japyraq jaıyp, jemisi piskende,
Bir túp jýsanǵa qara jer tolǵatty.
Juldyz bitken qanat qaqty jymıyp,
Kóleńkesi kólge súńgip sý - sý bop.
Samal syryn tyńdap qalǵan tún uıyp,
Terezemde ilinip tur bul sýret.
Aqsha bulttar - jumaq jaıly tús kórip,
Uıqtap jatqan arýlardyń kúımesi.
Qolymdaǵy qaýyrsynym qus bolyp,
Aıdynyńa qona qalda bıleshi!

II

Qarlyǵashtar qanatymen jorǵalap,
Tús kóredi keńistikke tyǵylyp.
Kúnniń shóli qandy búgin qar jalap,
Saı - saladan silekeıi shubyryp.
E, kóńilim ne armanyń bar endi,
Bizdiń júrek sulýlyqqa qushtarǵoı.
Ádemi bir ánge qosqan álemdi,
Myıyma uıa salyp alǵan qustarǵoı.
Alataýym kıedi endi gúl etik,
Kókke syımaı bulttar basyn soǵady.
Arsa - arsa aǵashtarǵa dúr etip,
Jasyl qanat kóbelekter qonady!

III
Jasyl kóılek, oramaly alqyzyl,
Qyzǵaldaqtyń juparynan simirip.
Qalǵyp ketken ýaqytta bar ǵumyr,
Ómir ısin tasıdy jel júgirip.
Bal bulaqtaqtan kóleńkesi sý iship,
Shıe aǵashy tolysýda shárbatqa.
Alatýdyń tóbesin de kún ushyp,
Altyn jebe qadap jatyr jan jaqqa.
Jartastardan kúmis tili salaqtap,
Taý ózeni shyrshalarǵa jyr oqyr,
Jasyl qyrda jasyl jibin sabaqtap,
Keste tigip kóktem degen qyz otyr!

IV
Qulash qulash jyrtyp alyp kún nuryn,
Butaqtarǵa altyn órnek perde ilip.
Dúnıe búgin túrip qoıdy túndigin.
Shyrqaý kókte bostandyq júr terbelip.
Uıqtap qalǵan kóleńkeler kósilip,
Shalǵyn kórpe, aǵashtardy jastana.
Tynyshtyqtyń abyroıyn ósirip,
Japyraqtar dirildeıdi jasqana.
Tóńkerilip kempirqosaq tógildi,
Boıandy da shyǵa keldi bar alap.
Arman kezgen ǵalam netken kóńildi,
Kóńilimdi kóktem ketti aralap.
Sulýlyqtyń janaryna baılanyp,
Qyrqalarda bir - birimen jarysyp,
Qyzyl - jasyl kóbelekke aınalyp,
Qyzǵaldaqtyń bara jatyr jany ushyp

V
Tań atqan da dalıyp dala jatty,
Kesh kirgen de shamdaryn qala jaqty.
Qas qaǵym da sábıler erjetti de,
Nemeresin jetektep bara jatty.

Jyldar - aıdaı, aı - kúndeı paraqtalyp,
Toqtamady bir sátke taǵat taýyp.
Uıalyqtan sekirip jumyrtqalar,
Zengir kókke súńgidi qanat qaǵyp.

Jańa ǵana kóktem kep ketip edi,
Jaz jaıǵasty shalqytyp ot lebin.
Kólge súńgip shyqsam dep sheshingenshe,
Aq kireýke muz qatty betine onyń.

Aldanǵan sezim

Kún aldynda bireýmen tanysqany,
Aı aldynda bireýmen tabysqany.
Qushaǵyna alǵany júregi joq,
Júregi joq sezimder alystaǵy.
Gúl bolǵany ertesi qar basqany,
Jymıysy jylaýǵa almasqany.
Kóńiline kúıemen sýret salyp,
Qadamdardyń tumanǵa jol bastaýy.
Mınýttary egilgen saǵattary,
Aıdy, jyldy kóńilsiz paraqtaýy,
Súıem degen sózdi estip kesh batqany,
Jalǵyzdyǵyn qushaqtap tań atqany.
Qııanatqoı, qııanat senimderge,
Móltildegen móp - móldir kóńilderge.
Pák sezimder asylyp ólip jatqan,
Júreginen súımegen erinderge.
Jalǵyz tal gúl jylylyq kútti asyǵyp,
Sáýlelerdi aǵashtar kúrt jasyryp.
Onyń názik júregi aıtady ylǵyı,
Kúnniń kózin kórsem dep bultqa shyǵyp!

Tań

Alataý kún kóterip tóbesine,
Altyn quıdy balqytyp kózesine.
Qazynasyn ashty da shyǵys qaǵan,
Jarty álemniń tıedi kemesine. Sararqaǵa sarqyrap altyn aqty,
Kókshetaýdyń kók muzyn zar jylatty.
Altaı menen Aqjaıq aralyǵyn,
Saýytyndaı Saqtardyń jarqyratty.
Kóńilimnen tamshylap sezim óleń,
Jyr surady qustardyń ózi menen.
Tolqı qarap qalyppen dúnıege,
Kórde týǵan balanyń kózimenen!!!

Kesh

Kúltesine orandy qaýyz ǵalam,
Batys jaqta bar syndy jaýyz nadan.
Batqan kúnniń qyp - qyzyl qanyn shashyp,
Qurbandyqtyń malyndaı baýyzdaǵan.
Qyp - qyzyl qan tamady taý betinen,
Aıyrylyp dúnıe sáýletinen.
Qara kıgen túnektiń ıyǵyna,
Qonaqtaıdy juldyzdar áýletimen.
Uıqy qonyp tirliktiń irgesine,
Sabyr saqtap samarqaý turdy esinep.
Sáýle ǵumyr sybyrlap kóńil aıtty,
Ólgen kúnniń aı ilip múrdesine!

Pikirler