Kókeıdegi kóp suraqqa jaýap aldyq

1997
Adyrna.kz Telegram

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatyn muqııat oqyp shyqtym. El ishinde qyzý talqyǵa túsip jatqan bul jarııalanymda ótken jyly elimizde bolǵan mańyzdy saıası oqıǵalarǵa jan-jaqty sholý jasalǵan eken.

   Memleket basshysy «Qańtar oqıǵasy» men qos bılik máselesine qatysty suraqtarǵa ashyq jaýap beripti. Rasynda da, «bul eshqandaı da revolıýııa emes, júzege aspaı qalǵan memlekettik tóńkeris»edi.

   Qasiretti Qańtar oqıǵasynyń basty sebebin túsindirgen Prezıdent jyldar boıy qordalanǵan áleýmettik-ekonomıkalyq problemalardyńosyndaı ahýalǵa ákelgendigin ashyp aıtqan. Sol alasapyran kúnderde memleketimizdi saqtap qalý, eldegi zań men tártip ústemdigin qalpyna keltirý Prezıdent úshin eń basty mindet boldy. Ol eldigimizge túsken syn saǵatta kóshbasshylyq tanytyp, ózine jaýapkershilik ala bildi. Bul ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtindigi aqıqat.

    Prezıdentimizdiń azamattyq ustanymy, bizder –  jastar úshin  úlgi ári ónege. Eń mańyzdysy, suhbattan Ádiletti Qazaqstan qaǵıdattaryna degen jaýapkershilikti, demokratııalyq úrdisterge degen adaldyqty sezindik.

   Budan ózge zorlyq-zombylyq jasaǵandarǵa jazanyń kúsheıetini qýantty. Atom elektr stansasyn salý-salmaý máselesi – tek halyq sheshetin mańyzdy másele dep tujyrymdalǵany kóńilimizdi jubatty.

    Memleket basshysy el arasyndaǵy  ózine qatysty «Ata zań qaıta ózgertilmek, 2026 jyly ekinshi márte prezıdent saılaýyna túspek» degen qaýesettiń jalǵan ekenin de tilge tıek etti. Onyń ustanymy: «kettiń be, qaıta     qaıyrylmaý kerek.

   Suhbatta patrıotızm týraly da aýqymdy sóz qozǵalǵan. Sol tusyn oqyǵan kezde meniń oıyma birden «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy keldi. Prezıdent tarıhqa tereńirek kóńil bólý qajettigin amanattady. Biz ulttyq pen ultshyldyqtyń aıyrmashylyǵyn aıqyn túsinýimiz kerek.

   Sapaly bilim berý men ǵylymdy damytýózektiligin joımaıtyn másele. Bul ozyq memlekettiń kún tártibinde turǵan máseleler deýge keledi. Rasymen sońǵy jyldary ǵylym salasynda birshama ózgeris bolǵanyn baıqaý qıyn emes. Ǵylymdy qarjylandyrý tásilderi jaqsaryp, qarjy kólemi edáýir artty. Ǵylymı mekemeler birtindep jańǵyrtylyp jatyr. Álemge áıgili ǵylymı ortalyqtarda tájirıbeden ótken mamandar sany kóbeıip keledi. Bir sózben aıtqanda, jastardyń ǵylymǵa degen qyzyǵýshylyǵy oıana bastady. Suhbatta Prezıdent naǵyz otanshyl jáne adal azamatqa tán qasıetter men qundylyqtar dep eńbekqorlyq, bilimpazdyq, kásibılik, birlik, yntymaq, janashyrlyq, iskerlik, bastamashyldyq, adaldyq, qarapaıymdylyq jáne únemshildikti atady.Bizder, búginginiń jastary  osy qasıetterge adal bolsaq, jarqyn bolashaǵymyzǵa  jol asha alamyz dep oılaımyn.

   Bilim salasynda balalar úshin jaıly mektepbaǵdarlamalaryn jan-jaqty iske asyrýdyń  da mańyzy zor bolmaq. Muǵalimderdiń jalaqysynyńkóterilýi de, joǵary bilim salasynda bolyp jatqan jaǵymdy jańalyqtar men ózgerister de jańa qoǵamǵa ekpin beretin alǵysharttar bolmaq.

  Prezıdent suhbatynda ózekti jáne búkil qazaq qoǵamyn alańdatatyn máseleler qozǵalyp, túıtkildi saýaldardyń túıinderi tarqatylypty. Halyq bul suhbattan kókeıde júrgen  kóptegen saýaldaryna jaýap ala aldy dep oılaımyn.

foto: elana.kz

Pikirler