1958jyly Amerıka jazýshysy, Nobel syılyǵynyń laýreaty Djon Steınbek úlken ulynan hat alady. Jasóspirim balasy hatynda mekteptegi qurbysy, Sıýzen atty boıjetkenge kózsiz ǵashyq bolǵanyn jazady. Jazýshynyń danalyq pen jylylyqqa toly ulyna jaýap haty áli kúnge deıin ózekti. Steınbektiń ulyna haty qurmet pen izetten turatyn izgi qarym-qatynasyn bildirse kerek. Onyń ústine bul hat ǵashyqtyqty sezine bilgen ár oqyrman úshin de mańyzdy bolýy yqtımal.
«Qymbatty Tom,
Anań ekeýmiz hatyńdy tańerteń aldyq. Men óz oıymmen bóliseıin, árıne, Eleıin saǵan bólek hat jaza jatar.
Eń aldymen – eger sen shynymen ǵashyq bolsań – bul óte jaqsy. Ǵashyqtyq – adam basynan keshirer eń ǵalamat sezim. Eshkimge óz mahabbatyńa kúlýge, mazaqtaýǵa jol berme.
Ekinshiden – mahabbattyń eki túri bar. Biri – ózin ǵana jaqsy kóretin, sarań, baqaı esepke júırik, ózimshil mahabbat, ondaı kezde adamdar bir-birin paıdalanyp, óziniń «menin» toıdyrýǵa ǵana umtylady. Bul aýrý mahabbat. Ekinshi mahabbat seniń boıyńdaǵy eń tamasha qasıetterdiń bárin ashady – meıirim, qamqorlyq, qurmet. Men jaı ǵana ádepti bolýdy aıtpaımyn. Tereń qurmet. Ózge adamdy erekshe, baǵaly tulǵa ekenin seziný. Bir mahabbat seni baqytsyz, pákene ári osal sezindiredi. Al ekinshisi – kúsh-qýatyńdy kúsheıtedi, erik-jigerińdi janıdy, boıyńnan ózge túgil óziń de bilmegen jomarttyq pen danalyǵyńdy ashady. Sen bul bala mahabbat emes deısiń. Eger sen sezimniń osynsha tereńdigin sezine bilseń, onda bul rasynda da jigit jeleń bolmaǵany...
Eshqashan mahabbatyńdy joǵaltyp alýǵa qoryqpa. Eger sezimiń shynaıy bolsa, ol joǵalmaıdy. Alaıda, seniń sezimiń týraly meniń sóılegenim orynsyz bolar. Óz sezimińdi senen artyq kim bilsin? Sen ony bárinen artyq bilesiń. Ne isteýim kerek dep surapsyń. Men bir aqyl qosaıyn. Birinshiden, lázzat al, mahabbatyńa mas bol, osyndaı tereń sezim buıyrǵany úshin razy bol.
Mahabbattyń nysany – bul álemde bolýy múmkin eń ǵajap, eń jaqsy jan. Soǵan saı bolýǵa tyrys. Eger bireýdi súıseń, sezimińdi bildirýde turǵan esh sókettik joq. Tek keı adam óte uıalshaq bolatynyn eskergin. Sondyqtan olardyń janyn jaralap almas úshin óte bııazy ári sezimtal bolǵan abzal.
Qyz bala seniń sezimińdi sózsiz-aq túsine alady. Alaıda daýystap aıtylǵanyn qalap turady. Keıbir kezde mahabbat jaýapsyz qalady. Biraq sodan mahabbattyń quny kemip, tereńdigi taıazdanyp qalmas.
Sóz sońynda aıtpaǵym – qazir jan-júregińdegi ahýaldy óte jaqsy túsinem, sebebi ózim de dál sol sezimdi bastan keship kelem. Endi seniń de mahabbatpen tanysqanyńa óte qýanyshtymyn.
Biz Sıýzenmen qýana tanysamyz. Bizdiń úıdiń esigi ol úshin árdaıym ashyq. Kezdesýdiń mán-jaıyn Eleınmen sóılesken jón. Bul onyń erkindegi dúnıe, ol qýana daıyndalady. Seniń anań da mahabbat týraly kóp biledi. Bálkim, ol menen de artyq kómekteser.
Eshqashan mahabbatyńdy joǵaltyp alýǵa qoryqpa. Ol shynaıy bolsa, eshqashan joǵalmaıdy. Eń bastysy – asyqpa. Jaqsynyń bári bizben máńgilikke qalady.
Jaqsy kórýshi Pa!»
Aýdarǵan: Shynar Ábildá
"Adyrna" ulttyq portaly
