«Amanat» qoǵamdyq komıssııasynyń tóraǵasy A. T. Quspan Maqsut Narikbayev University janyndaǵy MIND ǵylymı-taldaý ortalyǵynyń bazasynda sarapshylarǵa 2022 jylǵy qańtardaǵy oqıǵalardy taldaýǵa arnalǵan baıandamasyn tanystyrdy. Talqylaýǵa qańtar oqıǵalaryn baǵalaýǵa mamandanǵan jáne óz jumysynda osy taqyrypty kóterip júrgen sarapshylar men jýrnalıster qatysty.
Usynylǵan qujat sol kezeńderde bolǵan oqıǵalardyń hronologııasynan turady. Avtor naqty aımaqtarǵa, kúnderge, adamdarǵa jáne saǵattarǵa baılanysty qujattalǵan faktilerdi obektıvti túrde baıandaıdy.
Bolǵan oqıǵany taldaý 2022 jyldyń basyndaǵy oqıǵalarǵa qoǵam nazaryn aýdartý jáne qańtar tragedııasynan sabaq alýǵa baǵyttalǵan. Baıandama esh qospasyz, qujattyq dálelmen belgileýge jáne beıbit narazylyqty bılikti qarýly kúshpen basyp alýǵa aınaldyrýdyń senarıılik modelin naqty sıpattaýǵa múmkindik beredi.
Baıandamanyń negizgi tezısteri:
● 2022 jyldyń qańtaryndaǵy oqıǵalar — zańdy bılikti qarýly kúshpen qulatýǵa baǵyttalǵan el tarıhynda alǵashqy uıymdasqan áreket.
● Suıytylǵan gaz baǵasynyń ósýi Mańǵystaý oblysyndaǵy mıtıngilerdiń basty sebebi boldy, olar búkil el boıynsha kásibı túrde úılestirilgen qarýly qaqtyǵystarǵa ulasty.
● Qańtar oqıǵalaryna óńirlerdegi ákimdikterdi basyp ala bastaǵan qarýly qurylymdar qatysty, Almatydaǵy ákimshilik pen Rezıdenııa ǵımarattaryn órtep jiberdi, oblys ortalyqtary men megapolısterdegi polıııa jáne UQK departamentterine shabýyl jasaldy. Olar zorlyq-zombylyq operaııalaryna uıymdyq jáne kásibı túrde daıyndalǵan. Bul rette, jekelegen polıııa departamentteri men UQK basshylyǵynyń áreketteri nemese áreketsizdiginiń arqasynda sodyrlar qarý-jaraq pen oq-dárilerge qol jetkizip, arsenalyn ulǵaıtty.
● Jappaı tártipsizdikterdiń batystan ońtústikke qaraı turaqsyzdandyratyn qozǵalysy resýrstyq aımaqtardy, kólik baılanystaryn qamtydy. Aımaqtardaǵy bılikti basyp alý jónindegi úılestirilgen is-sharalar eldiń batysynan shyǵysyna qaraı turaqsyzdyq sheńberin ornatyp, ortalyq aımaqtar men Astanany qorshap, olardy oqshaýlaý úshin quryldy.
● Respýblıka aýqymyndaǵy oqıǵalardy taldaý kezinde parallel baıqalady: memlekettik organdardyń ákimshilik ǵımarattaryna shabýyldar túnde jáne 5 qańtar tústen keıin boldy.
● Is júzinde 4, 5, 6 qańtarda qaqtyǵystar, áskerı operaııalardy eske túsiretin shabýyldar boldy, tipti ant bergen tártip saqshylary da mundaı kútpegen oqıǵaǵa daıyn emes ekeni bilindi, saldarynan áskerıler jaralanyp, keıbiri qaza tapty.
● Qoǵamdyq tártipti qamtamasyz etý úshin azamattar kóp jınalatyn oryndarda polıııa narıadtary qoıyldy. Alaıda tártipsizdikke qatysýshylardyń sany quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri men áskerı qyzmetshilerinen birneshe ese kóp boldy.
● Narazylyqqa qatysýshylar sany kóp bolǵany sonsha, tártip saqshylarynyń shamasy olardy toqtatýǵa jetpedi. Kóp jaǵdaıda qyzmetkerler qarýlanbaǵan, sońǵyna deıin olar tek arnaıy quraldardy ― sý atqyshtardy, rezeńke taıaqshalardy jáne t.b. qoldanǵan. Saldarynan júzdegen quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri pyshaq jaraqatyn alyp, atystan zardap shekti. Polıeıler men áskerı qyzmetshilerdi uryp-soǵyp, kóliktermen basyp, olarǵa qarsy Molotov kokteılderin laqtyrdy. Bir ofıer Almaty ákimdiginiń ǵımaratynda órt kezinde tirideı órtendi.
● Qylmystyq top músheleriniń is-áreketteriniń nátıjesinde barlyǵy 1097 quqyq qorǵaý kúshteri men áskerı qyzmetkeri zardap shekti, on adam qaza tapty.
● 2022 jylǵy 3-6 qańtarda Qazaqstanda bolǵan oqıǵalar el ishinde jáne odan tys jerlerde aqparattyq aıla-sharǵy jasaý quralyna aınaldy. Belgili bir yqpal etý toptary áli kúnge deıin qazirgi bıliktiń bedelin túsirý jáne reformalardy qunsyzdandyrý maqsatynda aqparattyq shabýyldar úshin Qańtar aýyr tragedııasyn qoldanýda jáne bolashaqta da qoldanýyn jalǵastyrady.
● 2022 jyldyń 5 qańtarynan bastap beıbit narazylyqtar týraly tek belgili bir maqsattardy kózdeıtin, qyzyǵýshylyq tanytatyn nemese obektıvti emes kommentatorlar men sarapshylar aıtyp júr.
● Tártipsizdikke qatysýshylardyń qolynda qarý-jaraq dúkenderinen jáne Almaty men Qyzylorda oblysynyń IIO arsenalynan, sondaı-aq Almaty jáne Jambyl oblystarynyń PD jáne Taldyqorǵan PB-nen urlanǵan qarý bolǵanyn túsiný mańyzdy.
● Prezıdenttiń ýaqytyly kesimdi sharalar qabyldaýy, budan da kóp adamnyń ólimine jol bermeýge degen umtylysy jaǵdaıdy Zań men tártipke, eldiń tutastyǵy men táýelsizdigin, onyń demokratııalyq baǵytyn saqtaýǵa baǵyttady.
● Qazaqstan Prezıdenti, sondaı-aq tıisti memlekettik organdar men vedomstvolardyń basshylary qańtar oqıǵalaryn tergeý máselelerinde qazaqstandyqtar úshin barynsha ashyqtyq saıasatyn tańdady.
● Alaıda, Qańtardyń áleýmettik-saıası qabattasýy «ashyq tergeýdi qajet etetinderge» bola dálelsiz aıyptaý nemese jańalyqtardyń týýyna jol bermeıtinin eskerý qajet. Qańtar — kúrdeli jáne muqııat aqparatty jınaý jáne taldaý, bultartpas dáleldermen rastalǵan faktilerdi salystyrý.
● Qańtar oqıǵalary el tarıhynda jáne halyq jadynda qaraly kúnderge aınaldy. Olardy tergeý áli de jalǵasýda.
