Ońtústikti qar basyp, Shymqaladan shyǵa almaı qaldym. Jol taıǵaq, kún jylynsa jol ashylatyn shyǵar dep jatyrmyn úıde. Aınalama qarasam, Qaırat moldanyń kitaby tur eken sórede, aldym da paraqtaı bastadym...
"Asa meıirimdi Allanyń atymen" bastapty. Ekinshi sóılemde oǵan "sheksiz madaq" aıtqan. Odan keıin "eń kemel adam - áz Paıǵambar..." depti. Ábden kemeldengen adam Muhammed dep túıindese, onda osy sózden keıin kitapty aıaqtaı salýǵa bolar edi... Joq, Qaırat molda Habýsnameniń, Ábýnasyr traktatynyń, Abaıdyń qarasózderiniń óńin aınaldyryp, qazaqqa biraz aqyl aıtyp tastapty. Tipti, Muhtar Shahanov jyrynan da úzindi alypty. Toq ishek, tamaqty shaınaý, ishilmegen sút, jelinbegen nan jóninde de ańyz-ápsana aıtypty. Mundaı áńgimeni aıtýǵa Qaırat molda nege qushtar boldy dep oıǵa shomyp otyrmyn. Taǵam ınstıtýtynda neni iship, neni jeýdi ábden zerttegen akademık Tóregeldi aǵamyzdan asyryp aıtatyn eshkim joq shyǵar...
Qaırat molda "Kemel adam" degen kitabynda rýhanııattyń taýyn qoparmasa da bir tóbesin tóńkerip, qazaqtyń kenje qalǵan pálsapalyq oı-sanasyna serpilis beretin dúnıe jazdy ǵoı dep júrgem. Bári beker eken. Bylaıǵy musylman hadıs dep, oǵan aqıqattaı senip alǵan arabtyń ańyz-ertegisin qazaq folklorymen aralastyryp, oǵan tanymal oıshyldardyń sózin dámdeýish retinde qosyp, sony qazaqqa suıyq botqa túrinde ishkizip jibermek-aý Qaırat moldamyz. Mundaı ishirtkini bilim-ǵylym izdegen jastar qabyldamaıdy ǵoı. Olaı bolsa, "Kemel adam" ne úshin, kim úshin jazyldy degen suraq týady. Ǵylymǵa jaqyn, tehnologııaǵa jaqyn dep maqtap júrgen Qaıratymyz da myńsan dúmshe moldanyń túsiniginen alysqa uzaı almapty. "Kemel adamnyń" ishinde aqylǵa qonbaıtyn hadıs-ańyzdy qaptatyp jiberipti. Kitaptyń kirispesinde pálenbaı qatyn alyp (onyń keıbiri oıyn balasy jasynan aspaǵan), qanjosa joryqtar uıymdastyrǵan halıfti "eń kemel adam" dep ataǵanda-aq tiksinip qalyp edim... beker sekemdenbegen ekem...
Eh, biri kem, aǵy - qara, qarasy aqshyltym bolyp qubylǵan qý dúnıe-aı...
Oraz Alimbekov
