Saıa Qasymbek. Jatqa umtylǵan jastar

288

Ár ata-ana ińgálaı qýantqan nárestesine "bolashaǵym" dep úmit artady. Sol sengeniń ne sebepti jat elge qumar bolyp ósedi?

Bala – bizdiń bolashaǵymyz

Yqylym zamannan qalyptasqan uǵym sońǵy jyldary kúrt ózgeriske ushyrady. Úmit artqan jastar legi jat elge aǵylyp jatyr. Shetinen bilimdi, ozyq oıly, jańalyqqa jany qumar jastardyń nelikten jatqa qumar bolǵanyna bir top jastardyń áńgimesi jaýap bergendeı.

Aldymda jasóspirim eki qyz ben bir jigit dabyrlasa sóılesip kele jatty. Bıik úı salýǵa josparlanyp, aınala qorshalǵan jarnamadaǵy "Bul terezeniń arǵy jaǵynda jarqyn ómir " degen sózdi qyz bala estirte oqydy. Qasyndaǵylar "Ha-ha, jarqyn ómir bastalady?! Arǵy jaǵynda jıyrma jylǵa uzaratyn ıpoteka degen quldyq kútip tur?!" dep sarkazmmen syqylyqtaı kúlisti.

Tustas kele jatqan soń, daýys kótere aıtqan sózderin estısiń. Estigenimnen shoshyndym. Sóz saptaýlarynan úsheýiniń qalalyq kitaphanadan shyqqanyn túsindim. Bir-birine jazǵandaryn talqylaǵan tartys nobaıynan dıplomdyq jumysyn jazyp júrgenin uqtym.

Qaqpaqyl sózdiń aıaǵynda ádemishe aqquba qyz: "Dıplom qolyma tıisimen Anglııada turatyn bóleme ketemin" dedi. Aqquba qyzdyń aıtýynsha, aǵylshyn elindegi bólesi úsh jerde jumys istep, aıyna jeti myń dollar tabady eken.

Aınaldyrǵan úsh jylda Shymkentten jer úı satyp alyp, áke-sheshesin qonystandyrǵan. Almatyda oqyp jatqan inisiniń oqý tólemaqysyn tolyǵymen tólep qoıǵan. Arasynda jumystan qoly qalt etse, bala-shaǵasynan jeke turatyn qarııalarǵa qarasqany úshin aqsha tabady eken. Anglııanyń azamattyǵyn alýǵa tyrysyp jatqan kórinedi.

Japon eline ketý kerek

Aqquba qyzdyń aǵylshyn elindegi bólesiniń jankeshtiligine qasyndaǵy eki jas tańdaı qaǵa rıza bolysty. Aqquba qyzdyń sózin jigit ilip ketti. Jigittiń aıtqanynan japon eline qujat ótkizip qoıǵanyn, sol eldiń tilin jeti aıdan beri úırenip jatqanyn túsindim.

Onysymen qoımaı qasyndaǵy qurbylaryna: "HHI-shi ǵasyr – japon ǵasyry. Ol elde adamnyń laıyqty ómir súrýine jaǵdaı jan-jaqty jasalǵanyn aıtyp, qyzyqtyryp qoıdy. Ekeýin tamsana tyńdap kele jatqan sary qyz "japon eline erte ketshi" dep ótindi.

"Seniń túriń japondardan góri aǵylshyndarǵa keledi. Sen odan da Aınurmen birge Anglııaǵa bar. Meniń túrim japondardan aýmaıdy. Bári japon dep qalady. Qınalmaı sińisip ketemin..." degen sózi jáne ony aqquba qyzdyń qostaı ketkeni júregime oqtaı qadaldy.

Yqylym zamannan tirshilik etý qıyndaǵan kezderi jergilikti halyq jer aýyp otyrǵan. Tarıhtan shýmerlikterdiń qanshalyq jer aýǵany, qaı jerde tamyry qalyp otyrǵanyn qyzyǵa oqyp óstik. Táýelsizdikpen birge kóne túrik tarıhyn bildik. Sonaý 500-600-shi jyldary túrik jazbasy bolǵanyna qýandyq. Ilgeri el bolǵanymyzǵa shattandyq.

Alystan sermemeı-aq, óz kónetúrik urpaǵynyń qart Altaıdan bastaý alǵan tamyry álemge jaıylǵanyn, arasynda Qazaq baryn maqtanysh etetin myna bizderdiń – eresekterdiń kózqarasynda, jastardyń arasynda túpsiz quzdyń paıda bolǵanyn baıqamaýymyzdyń saldary. Bul túbi jaqsylyqqa jetkize qoıar ma eken?!.

Qazaqstan jastarynyń jat elge turmys deńgeıin joǵarylatý úshin ketýdi armandaıtyny, bizder úshin úlken min. Óıtkeni, urpaq aldyndaǵy jaýapkershilikti eresekterden eshkim alyp tastaǵan joq. Álbette, memlekettik deńgeıdegi máseleni kóterý eresekterdiń qolynda ekenine áli de bolsa úmit artaıyq.

Bolashaǵymyz dep sengen ul-qyzdarymyzdyń armany jat elge ketý eken. Oǵan ne sebep bolǵanyn bilgim kelip, toqtattym. Estigenim: "Bizde eshteńe ózgermeıdi. Bolashaq baǵdarlamasymen oqyp, elge oralǵandar damyǵan elde alǵan bilimin jumsarǵa jol tappaı, tyǵyryqqa tireledi. Onyń sebebi – bar jerge tanys qajet. Tanyssyz alǵan jerdiń jalaqysy mardymsyz".

Arqalap kelgen úmitin, eldegi tamyrlap ketken jemqorlyq jerge urady. Ári-beri eki jyl jantalasqanynan nátıje shyqpaǵan soń, shet elge qaıta ketýine týra keledi.

Bizde bilim alý emes – alǵan bilimdi jumsaıtyn jer joq

"Budan asqan óreskeldikti izdeseń, tappassyń?!" Bul –jastardyń sózi. Japonııaǵa ketkeli jatqan jigit jeti jyldan beri, mektep qabyrǵasynan jumys isteı júrip, qajetti aqshany jınaǵan.

Kishkentaıynan eliniń bolashaǵyna, órkenıetine senbeýdiń qaıdan bastalǵanyn suradym.

– Apa, 120 ball jınap, óz bilimimmen oqýǵa tústim. Túskenimmen, ýnıverdegi bilim kóńilimnen shyqpady. Qazir, ǵalamtor arqyly japon elindegi oqý ornynda syrttaı oqyp jatyrmyn.

Endigi jyly bitiremin. Bıyl oqýymdy japon elinde jalǵastyramyn. Sol jaqta oqysam, nátıjem durys bolmaq. Jumys tabýym da jeńil. Qazaqstanda men qyzyǵatyn túk joq.

Ózińiz aıtyńyzshy, bitpeıtin saılaýdan basqa ne bar? Bizderdi ylǵı qoraǵa mal qamaǵandaı saılaýdyń jumysyna qýyp tyǵady. Bizder úshin jasalǵan jańalyqty kórgenim joq. Sondyqtan, jat elge ketkenim jaqsy. Ata-anama sol jaqtan kómektesemin.

Boıynda namysy joq dep oılamańyz. Qazaq úshin bárine daıynmyn. Tek, ol patrıottyǵym memleketke qajet emes. Memleket, meniń talabymmen sanaspaıdy?! – dedi ol. Dál qasyńda kózderi jáýdireı, ishki kúıinishin ashyq aıtty. Qalaı kúrsinbeısiń...

Aqquba qyz da aǵylshyn elindegi joǵary oqý ornyna ǵalamtor arqyly eki jyl buryn oqýǵa túsip qoıǵan. Qalǵan eki jylyn tumandy elde aıaqtamaq. Onyń da ýáji sol. Bizdegi joǵarǵy oqý ornynan alǵan bilimmen shet elde kún kóre almaıtynyna kózderi jetken.

Sary qyz "dostaryndaı erterek qam jasamaǵanyna" ókinip, talaby jeńildeý qytaı oqý ornyna emtıhan tapsyryp qoıǵanyn, oń nátıje alǵanyn aıtty. Kesh te bolsa, esh emes dedi. Ishim ý-daı ashydy.

Bizdiń kezimizde

Aıaldamada avtobýs kútip turyp, qulaq túrgen elýdi alqymdaǵan áıel osy kezde áńgimege aralasty. Úsheýiniń pikirin tyńdap, óz bala-shaǵasynyń eseıip ketkenine ókindi. Jastardy tejeýdiń ornyna qoldady. "Otanyń úshin – otqa tús"-pen tárbıelengen urpaqpyn, kinálaı qaradym.

Bizder saıasattan aýlaq boldyq. Bizder jarqyn bolashaqqa sendik. Bizder alǵan bilimimizdi halyqqa qaıtarýǵa tyrystyq. Bizder... Iá, baıaǵydan qalǵan "bizdiń kezimizde" degen sózdiń qasıeti joǵala bastaǵanyn kórýdiń ózi qıynnyń qıyny eken.

Kórshi memleketterdiń keıinen artta bolsaq, keıinen alda kele jatqan áleýmettik jaıymyz bar. Biletinim – umtylǵan jannyń ash qalmaıtyny. Áıtse de, jastardyń erteńgi kúnge degen senimdi joǵaltýy jaqsylyqtyń belgisi emes. Dáleldemeıdi. Daýryqpaıdy. Jat elge ketetini jaıly oıyn ashyq, naqty aıtady.

Jastardy toqtatý maqsatynda bastaǵan sózime: "Jastardyki durys. Óskiń kelse, shetelge ketý kerek. Qaıran osylardaı jas bolǵanymda, men de shet elge keter edim?! Bizde taban tirer ne qaldy?!" dep, ushýǵa daıyn jastardy qoldaı ketken zamandasyma qynjyldym.

Japon elinde bilim salasyn zerttegisi keletin jigit keıin, bálkim araǵa ondaǵan jyldar salyp, elge japon úlgisin engizýge oralarmyn deıdi. Osy kezde Á.Bókeıhanovtyń da japon bilim úlgisin úrdiske aınaldyrý týraly usynysyn esime tústi.

Araǵa ǵasyr salyp, jap-jas qazaq jigiti sonaý, jıyrmasynshy ǵasyr basynda aıtylǵan usynysty jandandyryp, qoldanǵysy keledi. Jigittiń baılyq kózdep, bıznes jolyn qýmaı, bilim salasyn zerttegisi keletine ishteı qýandym. Demek, sanasynda sáýle bar.

Jastardyń sózin egde áıel qoldap: "Adam bop qalǵyń kelse, tezirek shetelge ket, elde jaqsylyqtyń nyshany qalmady" dep aıtqanda, tegeýrin berer jaýap tappaı qysyldym. Álbette, aıtasyń ǵoı, biraq, onyńdy jastar kúle tyńdaıdy. Quqyly. Az kúnde aldaǵy taǵdyryna ózi jaýapty jastardy bir aýyz sózben toqtatý esh múmkin emestigi aıdan anyq jaıt.

Senimi joq bilim

Egdeliktiń úzeńgisine aıaq salǵan áıelge jastar kózderi jaınaı, alǵys aıtty. "Túsingenińizge raqmet! Ádette úlkender úlkender bizdi kinálaıdy..." Kinálaǵandaı maǵan qarap qoıdy. Kıimderi jarasymdy. Túrlerinen ashtyq pen joqtyq sezilmeıdi. Tek... Týǵan jerinde armandaryn júzege asyra alatyna senbeıdi.

Toqyraý men túleý degen san ǵasyrlar boıy memleketter tarıhynda bolǵan. Bola bermek. "Memleket" uǵymynyń ózi halqynyń tabandy turaqtylyǵynyń arqasynda júzege asyp otyrǵan. Soǵys joq. Ashtyq joq. Endeshe, bilimdi jastar ne sebepti jat el asyp jatyr?..

Bıyl – Jastar jyly, jastarǵa qoldaý kórsetilmek. Sonda deımin-aý, qanshama jastardyń jat el asyp jatqandaryn tirkep, sebep-saldaryn zerttep otyrǵan quzyrly oryn bar ma eken ózi?

Aıaldamaǵa toqtaǵan avtobýsqa júgire mingen úsh birdeı jas, uzap barady. Jáı uzap bara jatqan joq... Bizder "Jarqyn bolashaǵymyz" dep sengen jastyq ǵumyryn, qajyr-jigerin jat eldiń órkenıetine arnaýǵa ketip barady.

informburo.kz 

Pikirler