QARAǴANDY
Týǵan jerge talantyńdy qıshy bar,
Óleń arna,
Án asqaqtat,
Kúı shyǵar.
Qaraǵandy – Qazybektiń shapany –
Shalǵaıynda Saryarqanyń ısi bar.
Kúdireıse shahtalardyń jotasy
Aýasynan kómir dámin tatasyń.
Qaraǵandy – kóre bilgen kisige
Táttimbettiń kúıleriniń notasy.
Almas qylysh, qynda jatyp juqardyń,
Keler áli baldaǵyńnan tutar kún.
Alba-julba ala bulttyń ishinde
Elesi júr býyrqanǵan Buqardyń.
Qaraǵandy – alǵy sózi ǵasyrdyń,
Núrken bolyp ataǵyńdy asyrdyń.
Temirtaýdyń býdaq-býdaq tútini –
Shamyrqanǵan shýmaqtary Qasymnyń!
Qajet kezde – patshaǵa da taqsyńdar,
Qajet kezde – aqqa Qudaı jaqsyńdar.
Qaraǵandy – zamananyń betine
Bylsh etkizip túkiretin S.Aqsuńqar.
Alty alashqa azyq bolǵan aqyly
Qaraǵandy – ol Aqbaıdyń Jaqyby.
Qaraǵandy – Qarabastyń túrmesi,
Taýqymettiń temir qursaý taqymy!
Kenshi qazaq mańdaı terin sydyryp
Jatqan jerge kelý qıyn qydyryp.
Qazaǵymnyń qatqan kezde qabaǵy
Qaraǵandy – túıiletin judyryq.
Qaraǵandy – qasıetti ol Otan,
Qaraǵandy – eski tarıh, jańa tań.
Qazaǵymnyń ashylǵanda qabaǵy
Qaraǵandy – aıalaıtyn alaqan!
Aıtaryńdy jasqanbaı aıt, til ótkir,
Qaraǵandy – dúrsildegen júrek bul.
Qaraǵandy – qara baqan sekildi
Qazaqstan shańyraǵyn tirep tur.
Kópteı kórip, qurmettegen az ulyn,
Qaraǵandy – mańdaıdaǵy jazýym.
Qaraǵandy – qadirimdi izdesem –
Qaıta aınalyp taýyp keler qazyǵym!
***
Quldyń sózin qurdym zaman irikter,
Maıdanǵa áli shyǵarsyńdar minip ker.
Ázázildiń áldıine arbalyp,
Uıyqtap qalǵan joqsyńdar ma, eı, jigitter!
MUSTAFA ShOQAI
Qazaq eli – el ǵoı dep endi irgeli
Kóńilimdi kúmánsiz sendirgeli,
Tarıhyma táý etip,
kelip turmyn.
Beıitine Shoqaıdyń Berlındegi.
Úıirildi tańdaıǵa jyr táttisi,
Úlgi bolar kisi edi urpaqqa isi.
Táýelsizdik jolynda táýekel dep,
Qurban bolǵan qazaqtyń bir toqtysy.
Bultqa kirip barady urlanyp kún,
Jetimsirep beıiti turdy alyptyń.
Bir ýys bop búrisip jatýyn-aı,
Qaıta týmas kósemi bir halyqtyń.
«Biz – bulaqpyz.
Mustafa Shoqaı – teńiz,
Túrkistanmen esimin ataıdy egiz», –
Dep tilmashqa jatyrmyn túsindirip,
Uqpady ma, uqty ma noqaı nemis?!
Tań edi ǵoı Mustafa túrer túndi
Mańdaıdaǵy marǵasqa mańǵazymdy
Ý bergen qasqyrdaı ǵyp kim óltirdi?
«Qaharmanym qatarǵa qosylshy» dep
Otyrmady bir qazaq basyn súıep.
Oralǵanmen rýhy týǵan jerge,
Jatyr áli jat elde asyl súıek.
Qabyl bolmaı baıaǵy aq batasy,
Kúńirenip jatyr ma datqa atasy.
Kirip bara jatqandaı qara jerge,
«Mustafa beı» dep jazǵan taqta tasy.
Jaısyzdaý bop jatqany-aı shirkin erdiń, –
Dep basyńa kúmbezdep úı tiger kim?
Terezeńdi teń ustap, túrkimin dep
Jetegine júrmep eń Gıtlerdiń.
Qapııada mert bolǵan qyrǵı qusym,
Kósemderdiń aýzyna qum quıdy shyn.
Shoqaıuly shabyna shoq túsirse,
Stalın de tórt bólgen túngi uıqysyn.
Talaıly taǵdyry úshin alty Alashtyń
Azabyn aqyrettiń arqalastyń
Balapanyn aldyrǵan boztorǵaıdaı
Jer men kók arasynda jantalastyń!
Asyl edi Mustafa.
Sol asyldyń
Táý etedi jat jerde molasyn kim?
Tasbaýyr el talpynyp izdemedi-aý,
Taǵdyryna táýelsiz talas uldyń!
Qadirine jetpesek bar asyldyń
Taýsylady tasmańdaı sharasy uldyń.
Eleıdi dep el qashan esil erdi
Sol beıittiń basynda alasurdym.
Shoqaı dese qalady til kúrmelip,
Eshteńe aıtyp elge biz úlgirmedik.
Qor ettik pe bul sózdi jetesizge,
Shyǵara almaı shylbyrdan búldirgelik.
Sheneýniktiń tilinde shúldirledik,
El shetine Shoqaıdy ildir dedik.
...Osy armanym amanat saǵan, Ulym,
Sen ekeýmiz ketpespiz bir kúnde ólip!
ABAIǴA ÓKPELEÝ
Jyrymen júrek dertin emder keı kún,
Men Abaıdy eshkimge teńgermeımin.
Aqıqatyn aıtqanda, uly ustazdy,
Ózim týǵan ákemnen kem kórmeımin.
Ákeńnen jaqyn sirá, kisiń bar ma,
Bastyrsa,
Sol bastyrar isińdi alǵa.
Óleń meni ógeısip qalsa,
Abaıdan
Medet surap júremin qysylǵanda.
Jyr-jarysta árkimge bas qaıǵy dep
Abaı-ákem jumbaǵyn ashpaıdy kóp.
...Qazaq beker aıtpaǵan:
Ákeniń de
Jaqyndyǵy jezdeden aspaıdy dep!
QAZAQ BALASYN QAIRAÝ
Shejireni shıyrlap tarata alam,
Týsaq, týǵan shyǵarmyz ár atadan.
Ózińdi óziń súırelep, qatarǵa qos,
Eı, qazaqtyń balasy qara taban!
Qaryndaspyn, qandaspyn, júrektespin,
Sol júrekten men saǵan tilektespin.
Alp-alp basqan atalar áýletimiz,
Senen asyp týǵan joq bilekti eshkim.
Kópten kómek kútpeı-aq,
dostan – qaıyr,
Tasmańdaıdan taǵdyrdy jasqanbaı ur.
Sen týǵanda qýanǵan áke-shesheń
Berdi ǵoı dep Táńirim qoshqardaı ul.
Kúnge qarap, qyrandaı qanatyń ker,
Seni kórip serpilsin qara túnder.
Suramaıdy Qudaıdan uldy qazaq
Júrse eken dep áıteýir sanatynda er.
Jaısańsyń, sen,
Jarqyldap júr endeshe,
Jigit ońbas – jigerdi shiderlese,
Úlesińdi tartyp al, surap alma,
Eshkimnen de ımenbe.
Jiberme ese!
Syr qadiri – tek qana surasqansha,
Jat túgili, jaqynǵa syr ashpa onsha.
Sen basqadan artyqsyń – anań eger
Qýanǵany qalja jep ras bolsa!
Bolý kerek jigitte aıla kúshti,
Parasatpen paıymda paıdaly isti.
Barsha qazaq eliniń baq-talaıy
Taǵdyryńa bir seniń baılanysty.
Jigitsiń be, maqsaty, muraty bar,
Quz basynan quljańdy qulatyp al.
Jarq etetin saǵatyń soǵady áli,
Oqtalmaǵan myltyq ta bir atylar.!
Óz jolyńdy tabatyn jetti kúniń,
Alǵyrlyǵyń kórinsin,
eptiligiń.
Bolsań bolyp, bolmasań – bordaı tozyp
Tanylatyn shaq osy tektiligiń!
Sen ońbasań, ońady qaıdan halyq?
Toıdan qalsań qamyqpa.
Oıdan qamyq.
Alamanǵa túskende báıgeńdi alyp.
Sen júrýge tıissiń jaırań qaǵyp.
Taýqymetin tartsań da azaptyń kóp,
Qýana bil, qaraǵym, qazaqpyn dep.
Atyńdy sál ozdyrsań, sol qazaǵyń
Jiberedi myqty ǵyp.
Ózi-aq, Kúndep!
AQYNNYŃ JARY
Túnderdiń endi serpi qanatyn,
Kún keldi demdi erkin alatyn.
«Keledi qaıtyp óleńin aıtyp»
Soǵystan tapqan derti bar aqyn.
Tizgini qolǵa tıgen sát endi,
Sabaǵa túspek úılense ápendi.
Sabylyp izdep,
Sabyrsyz júrek,
Saǵynyp qushty súıgen Sápendi.
Moınyna jar bop kelip asyldy,
Kóńildiń shemen sheri basyldy
Sápen sulý da serigim dedi
Sur shınel kıgen seri Qasymdy.
Sherli bolmasań, sherdi uǵasyń ba,
Erkeleseń de, erdi basynba.
Seriniń sertteı sózine senip
Taǵdyryn Sápen berdi Qasymǵa:
– Aınalsyn, - dedi; – sertińe sertim,
Dertińdi meniń dertim etermin
Ánińdi seniń aıtyp ótermin,
Kúıińdi seniń shertip ótermin.
Bir ǵana sózdi surasyp almaqpyn:
Shyn súıseń – sertte turasyń, ardaqtym.
Peıilin maǵan násip ete gór
Aıshany súıgen Rasýl Allahtyń!
Júr eken júrek tek ishten júdep,
Taptym-aý jeber perishtemdi dep,
Sápen suraǵan sol aýyr sertke
Senisken júrek
kelisti eljirep.
– Daýasyz jalǵyz sebepke aınalyp,
Tek ajal bizdi bólekteı me anyq?
Sadaǵań bolsyn Sápeniń onda,
Óteıin seni bóbekteı baǵyp!
Qýantyp kózin kórikti Aı, Kúni,
Qalar dep shoshyp sónip qaı kúni,
Qasymnyń jary qasynda júrdi
Bólip baqytty, bólip qaıǵyny.
Kórsetpeı kózden shyq qulaǵanyn,
Ýyn da birge jutty qalanyń.
Qasymmen birge jadyrap kúlip,
Qasymmen birge shytty qabaǵyn.
Torǵyn dep kıip eski kóılekti,
Qasymmen birge keshti beınetti.
Tarpańdaý aqyn taryqqan jardyń
Keıigen sózin estimeı ketti.
«Qamyǵyp kelsem – kúlip turasyń,
Dertimniń baryn umyttyrasyń».
Óleńniń otyn laýlatyp jaǵyp,
Jaýraǵan jaryn jylytty Qasym.
Azaıdy derti, basyldy muńy,
Kóńildiń jaınap ashyldy gúli.
Saqypjamaly – Qasymnyń jary,
Qasymnyń aıy, Qasymnyń kúni.
Jarynyń kózi – sezim aınasy,
Jalt ete qalǵan kezin oılashy.
Qasymnyń jary – ózi Laýrasy,
Qasymnyń jary – ózi Láılasy.
Degen joq dertke basym baılandy,
Aqyndy kórdi dosyndaı máńgi.
Záredeı selkeý arada qalmaı,
Sápenniń ózi Qasymǵa aınaldy.
Aqylyn quıar arna tabyldy,
Úıinde jumaq ornata bildi.
Mahabbatynyń shyraǵyn jaǵyp
Táńirge emes, jarǵa tabyndy.
Sózbenen somdap taza symbatyn
Júrekke máńgi jazasyń ba atyn.
Aqylman áıel – aqynnyń baǵy
Aqynnyń sory – mazasyz qatyn.
Jelikse aqyn – jeri kóterer,
Jelikpen jyrdyń jerigi óteler.
Táńirim, barlyq aqynǵa sondaı
Aınymas jardy serik ete gór!
Qosylyp úni egiz bulaqtyń
Jemisin halal jegizdi baqtyń.
Segiz jyl birge dáýren keshirdi
Saltanatyndaı segiz jumaqtyń.
Óbektep dertin, jarasyn emdedi,
Aldyrdy qolǵa anasyn eldegi.
Otqa da tústi párýana jary,
Ajalǵa biraq shamasy kelmedi.
Óleńin jazyp hatyndaı máńgi
Qasymy ólmes aqynǵa aınaldy.
Sharasy qaısy, shyraǵy sónip,
Hosh aıtar sáti jaqyndaı qaldy.
Elestet kózge Qasym ajalyn,
Sýaltty syrqat asyl ajaryn.
Ómirden óter saǵaty jetip,
Shaqyrdy Qasym qasyna jaryn.
Qaltqysyz súıgen qyz esinde edi,
«Jastyǵymdy ózi túzesin» dedi.
Sylq ete qaldy Qasymnyń basy
Saqypjamaldyń tizesindegi.
Ómir taýsyldy. Saıran basyldy.
Ajal kep aldy qaıran Qasymdy.
Uıyqtap ketti Aısha anamyzdyń
Tizesindegi Paıǵambar syndy.
Sózinen sypsyń shoshymaı eldiń,
Keledi men de osylaı ólgim.
Peıishte nuryn shalqytsyn Allah
Aqyndy súıgen asyl áıeldiń!
TUMANBAI MOLDAǴALIEV
Qonardaı baqyt qusy ózi-aq qolǵa,
Týǵanmen jaqyn jerde – Qazatkomda.
Batqan ol belshesinen beınet-sýǵa,
Keshirgen basynan kóp azapty ol da.
Aǵashtyń butaǵyna jemis baılap,
Janaryn qýantqanmen kelisti aımaq
Qamyǵyp on jasynda júretin ol,
Keshikken kúnbatysta jeńisti oılap.
Qazatkom arasynda Qyr-Baltabaı,
Jar keship jalańaıaq júrdi ol talaı.
Quıdy onyń keýdesine dybystaryn
Ánshi qustar saltanat qurǵan toǵaı.
Aımalasyp ańyzaq – aptappenen
Qyr asyp, qyrman jaqqa ketti atpenen.
Jyp-jyly Jetisýdiń jańbyrlary,
Quıǵyzyp qulaǵyna jattatty óleń.
Jazýǵa jattyqpaǵan saýsaǵy áli
Saqany shıyrýǵa aýsa-daǵy,
Oıynnyń balasynyń oıyn jaýlap,
Sybyrlap sóz úıretti taý samaly.
Tolsyn dep dińgeginen daryn-yntań,
Sebelep júregine jaryǵyn tań
Aınaldy qyz-kelinshek syrlasyna,
Qurdasyna aınaldy kári-qurtań.
Shýaqtap shýmaq qonyp shı basyna,
Shara joq kózdiń jasyn tyımasyna
Jubatyp ózin-ózi ýilimen,
Jeıdesin jyr-jigittiń kıdi asyǵa.
Qol bulǵap qıyndyqtyń kóp qamaly,
Aýyldan shyqpasa da soqpaǵy áli
Shyryldap boztorǵaıdaı bala júrek,
Onyń aqyn bolmaýǵa joq-ty amaly.
Óleń alǵan, al dese – altyn almaı,
Jyr úshin jaratylǵan qalpy qandaı.
Ilindi Áýezovtiń aýyzyna,
Aýzynan óleń tókken sol Tumanbaı.
Bul kúnde alty alashtyń boldy aǵasy,
Jemiske jyr baǵynda toldy aǵashy.
Júr endi jyr elinde bılik quryp,
Keshegi Qazatkomnyń sol balasy!
