Qytaı bıliginiń etnıkalyq az ulttarǵa qasaqana jasap jatqan súrgininen saýǵa surap, ata qonys, ana topyraǵynan arasha tilep, memlekettik shekarany zańsyz ótip kelgen etnıkalyq Saıragúl Saýytbaıdyń máselesi búginde ısi qazaqqa málim.
Mine, sol el-jurt bolyp arasha túsip alyp qalǵan Saıragúlge ýaqytsha júrip-turýǵa berilgen ruqsat qaǵazy, ıaǵnı «Pana izdeýshi tulǵa» deıtin kók kýáliktiń jaramdylyq merzimi búgin aıaqtalady.
Saıragúl Qazaqstan bıliginen «Bosqyn mártebesin» suraǵan edi. Bılik saıası jaǵdaıdyń aýmaly-tókpeli jaǵyn eskerdi me, álde kórshiniń kóleńkesinen úrikti me, áıteýir «Bosqyn mártebesin» kúni búginge deıin bergen joq.
25.07.2018 jyl. Saıragúl máselesi Jarkent sotynda qaralyp jatqan. Sol, 25-shildede alǵash ret «Pana izdeýshi tulǵa» deıtin kók kýálik Saıragúlge tapsyryldy. Ony bergen Kóshi-qon qyzmeti edi. Jaramdylyq merzimi 3 aı. Osy úsh aıda arnaıy qurylǵan komıssııa Saıragúlge «Bosqyn mártebesin» berý-bermeý máselesin qarap, sheshim shyǵarýy tıis bolǵan.
25.10.2018 jyl. Belgilep bergen úsh aı ýaqyt 25-qazan kúni aıaqtaldy. Sóıtti de, Saıragúldiń kýáligin taǵy úsh aıǵa sozdyrǵan edi.
Mine, búgin 25-qańtar, 2019 jyl. Saıragúl Saýytbaıdyń «Pana izdeýshi tulǵa» deıtin qujatynyń merzimi taýsyldy. Biz Saıragúldiń ózine habarlasyp, jaǵdaıyn suradyq. Istiń qalaı júrip jatqanyn bildik.
«Men qashanǵy ýaqytsha qujatpen júremin?!»
«Maǵan Qazaqstanda júrip-turýǵa berilgen «Pana izdeýshi tulǵa» degen qujattyń merzimi búgin bitti. Men búgin Almatydaǵy Kóshi-qon qyzmetine habarlasqan edim. Olar búgin Jarkentke ketken eken. Dúısenbi baryp jolyǵatyn boldym. Ol kisi menen ári qaraı sotqa beretin-bermeıtinimizdi surady. Eger sotqa beretin bolsaq, talap-aryzdardyń, sosyn oblystyq komıssııa sheshiminiń kóshirmesin, Astana bergen jaýaptyń kóshirmelerin alyp kelýimdi aıtty.
Bilesiz be, tipti osy joly meniń qujatymdy («Pana izdeýshi tulǵa» kýáligi – red.) qaıta sozyp bergen kúnniń ózinde, men qashanǵy osylaı júrmekpin? El-jurt ta, ár joly merzimdi uzartqan saıyn, «e, qujatyn sozyp beripti ǵoı» dep oılaıdy. Osynyń kesirinen tipti, durys jumysqa da ornalasa almaı júrmin. Tipti, sońǵy on kún boldy, ýaıym jep barady. Advokatym Abzal aǵa ǵoı. Ol kisiniń basyndaǵy jaǵdaıdy kórip otyrsyz. Qazir mazalaýǵa uıalamyn...», dedi Saıragúl Saýytbaı...
Esterińizge sala keteıik, Saıragúldiń máselesi eń birinshi ret «Abai.kz» aqparattyq portalynda jarııa boldy. Portaldyń redaktory Nurgeldi Ábdiǵanıulyna Saıragúldiń qaıyn inisi Nurbolat Asan kelip, istiń mán-jaıyn egjeı tegjeıli aıtyp berdi. Jeńgesiniń jaǵdaıyn aıtyp, aǵaıynnan arasha surady. Bul 23-mamyr 2018 jyl bolatyn.Al Saıragúldiń ustalyp ketken kúni 21-mamyr edi.
Belgili zańger Abzal Quspan Saıragúlge arasha túsetinin aıtyp, resmı túrde advokattyq kómegin usyndy. Belgili jýrnalıst Sáýle Ábildahanqyzy men Nurgeldi Ábdiǵanıuly Saıragúl isinde túndi tańǵy uryp, táýliktep uıyqtamaı júrip kúres júrgizdi. Bul jolda «Atajurt» eriktileriniń ókilderi de bir kisideı kómek qolyn sozdy. Al «Abai.kz» portaly Saıragúl isine qatysty uzyn-yrǵasy 20-dan astam maqala jarııalady.
Sodan keıin-aq, Saıragúl máselesi qazaq qoǵamynda qyzý talqy boldy.BUU janyndaǵy Halyqaralyq adam quqyqtaryn qorǵaý uıymdary, sheteldik elshilikter men sheteldik BAQ ókilderi Saıragúl máselesine aralasty.Nátıjesinde Qazaqstan soty Saıragúlge shartty jaza kesip, Qazaqstan aýmaǵynda qaldyrý týraly sheshim shyǵardy. Istiń qysqasha mazmuny osy.
«Pana izdeýshi tulǵa» kýáligi berilgen kún
25-shilde 2018 jyl. Saıragúl Saýytbaıdyń kezekti soty Almaty oblysy, Jarkent qalasyndaǵy Panfılov aýdandyq sotynda ótip jatqan. Sol kúni Qazaqstan bıligi Saıragúl Saýytbaıǵa atqarýshy organ arqyly (ıaǵnı Kóshi-qon qyzmeti) «Pana izdeýshi tulǵa» kýáligin tapsyrdy. Bul kezde Saıragúl sotynyń sheshimi qaı jaqqa aýatyny belgisiz kez edi.
«Pana izdeýshi tulǵa kýáligi» «Bosqyn mártebesin» suraǵan adamǵa beriledi. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Saıragúl Saýytbaı Qazaqstan bıliginen «Bosqyn mártebesin» suraǵan edi. Kóshi-qon qyzmeti Saıragúldiń ótinishin qaraýdy sol kezde bastap ketken.
Saıragúlge «Bosqyn mártebesin» bermedi
4-qazan 2018 jyl. Arnaıy qurylǵan komıssııa Saıragúl Saýytbaıǵa «Bosqyn mártebesin» berýden bas tartty.
Túıin. Qazaqstanda 2009 jyldyń 4-jeltoqsanynda qaralyp, 2010 jyldyń 1-qańtarynda qoldanysqa engizilgen «Bosqyndar týraly» Zań bar. Sol Zańǵa súıene otyryp, túıindeıik...
Saıragúldiń otbasy, eki balasy Qazaqstanda turady. Olar tolyqqandy QR Azamattary. «Pana izdegen adamdardyń jáne bosqyndardyń ajyrap qalǵan otbasylarynyń qosylýyna járdemdesý» 4-bap, 4-tarmaq. Saıragúldiń jaǵdaıy osy tarmaqtyń talabyna ábden saı keletininin jáne bir márte eskere keteıik...
Qazaqstan Úkimeti Zań qabyldanǵan sonaý 2010 jyldan beri 700-ge jýyq sheteldikke bosqyn mártebesin bergen eken. Olardyń deni Aýǵan asyp jetkender eken. Atasy basqa, tegi bóten talaı jurtty tabaldyryǵymyzdan attatqan Astanadaǵy aq jaǵalylar námi qazaq Saıragúlge saýǵa túspese, masqaranyń kókesi sol bolmaı ma?!
«Adyrna» ulttyq portaly
