Búgin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev beınejazba arqyly «AMANAT» jastar qanatynyń kezekten tys VI Sezine qatysýshy delegattarǵa quttyqtaý sóz arnap, el jastaryna arnaıy úndeý joldady. Sezd barysynda jastar qanatyn transformaııalaýdyń jańa baǵdarlamasy qabyldanyp, Ortalyq keńestiń quramy men jastar uıymynyń ataýy ózgertildi, dep jazady "Adyrna" ulttyq portaly.
Aqmola oblysynyń Zerendi aýylynda ótip jatqan Sezdiń plenarlyq otyrysyna elimizdiń barlyq óńirinen 350-den astam delegat pen qonaq qatysty.
Plenarlyq otyrys barysynda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «AMANAT» partııasy jastar qanatynyń kezekten tys VI Seziniń delegattaryna arnaıy úndeý joldady.
Onda Prezıdent Jańa Qazaqstannyń jastary aıryqsha túsinýge tıis úsh mańyzdy baǵytty atady. Olar – tereń bilim, eńbekqorlyq jáne otanshyldyq qasıet.
Birinshiden, Memleket basshysynyń aıtýynsha, kózi ashyq, kókiregi oıaý azamattar eldi alǵa bastaıdy, bolashaqtyń kilti ıfrlyq tehnologııa men ınnovaııada. Sondyqtan birneshe til bilip, túrli kásip ıgerý jastardyń qolynan keledi. Prezıdent atap ótkendeı, elimiz básekege qabiletti bolýy qajet. Halqymyzdyń ál-aýqatyn arttyryp, turmys sapasyn jaqsartý kerek.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, bilimdi ári bilikti órender ǵana bıik maqsatqa jete alady. Elge tirek bolý – árbir jastyń muraty. El jastardan tyń bastamalar jáne ozyq ıdeıalar kútedi.
Ekinshiden, jastar adal eńbekti baǵalap, rýhy bıik, sanasy sergek bolýǵa tıis. Jańa zamannyń jaqsy qasıetterin boıǵa sińire otyryp, jahandanýdyń jaǵymsyz áserlerin de esten shyǵarmaý kerek. Memlekettik múdde bárinen bıik turýy kerek ekenin aıta kelip, Prezıdent árbir jasty ana tilin, ata dástúrin, tól tarıhyn bilýge úndedi.
Úshinshiden, otanshyldyq qasıet týraly Memleket basshysy árkim qoǵam aldyndaǵy jaýapkershiligin tereń seziný kerek ekenin, týǵan elge qurmet jalyndy sózden emes, jasampaz isten kórinetinin, aldyna maqsat qoıǵan azamat naǵyz memleketshil tulǵaǵa aınalatynyn erekshe atap ótti.
Qasym-Jomart Toqaev sózin qorytyndylaı kele, aǵa býynnyń jastarǵa zor úmit artatynyn, ony jastardyń aqtaıtynyna senim bildirip, Sezd jumysyna tabys tiledi.
Óz kezeginde, jastar qanatynyń tóraǵasy Nurjan Jetpisbaev elimizdiń saıası júıesiniń transformaııasy «AMANAT» partııasynyń transformaııasynan bastalǵanyn atap ótti.
«Partııany damytýdyń kezekti kezeńi onyń jastar qanatyn jańǵyrtý sanalady. Biz jastar men bılik arasyndaǵy ózara is-qımyldyń tıimdi arnasyna aınalǵymyz keledi. Barlyq óńirden kelip túsken usynystar negizinde qaıta jandandyrý baǵdarlamasy ázirlendi. Sondaı-aq uıymnyń Ortalyq keńesiniń quramy qaıta qaraldy», – dedi Nurjan Jetpisbaev.
Plenarlyq otyrys barysynda sóz sóılegen medıavolonter Dıas Kamerıdanov partııaǵa barlyq tarıhı qujattar men derekti fılmder qazaq jáne aǵylshyn tilderinde ıfrlandyrylatyn «Tarih» biryńǵaı platformasyn ázirleýdi usyndy. Bul Qazaqstan tarıhyn dıdjıtalızaııalaýǵa jáne ony barshaǵa qoljetimdi etýge múmkindik beredi.
Partııa jastar qanatynyń Almaty qalalyq fılıalynyń volonteri Arıana Belobjıkaıa eriktilerdiń 100 mektebin qamtıtyn Volonterler akademııasyn qurýdy usyndy. «Bul bir alańda túrli baǵyttaǵy eriktilerdi jınaýǵa múmkindik beredi. Olar jańa bilimdi, tájirıbe men biliktilikterdi ala alady. Sheteldik sarapshylardan da úırenedi», – dep atap ótti ol.
Qańtar aıyndaǵy oqıǵalar kezinde áskerı qyzmette bolǵan aqtóbelik Ulan Myrzabaıdyń aıtýynsha, Otan qorǵaý – árbir qazaqstandyqtyń azamattyq boryshy. «Jastardyń patrıottyq tárbıesine erekshe nazar aýdarý qajet. Bul rette, partııanyń jastar qanaty júzege asyryp jatqan «Qaisar» jobasy burynǵydan da ózekti bola tústi. Bıyl osy joba aıasynda el aýmaǵyndaǵy 2000-nan astam joǵary synyp oqýshysy qamtyldy. Osy baǵyttaǵy jumysty belsendi túrde jalǵastyrý kerek», – dedi Ulan Myrzabaı.
Budan soń Soltústik Qazaqstan oblysy Ozernoe aýyly mektebiniń ınformatıka pániniń muǵalimi Asyl Ahmetova sóz sóıledi: «Qazirgi ýaqytta jastardyń basym bóligi óz bolashaǵyn megapolıstermen baılanystyratyny jasyryn emes. Alaıda aýyl – halqymyzdyń besigi. Sondyqtan jastardy qoldaýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamalar úlken qalalarmen shektelmeı, aýyl jastaryna deıin jetýi tıis».
Asyl Ahmetova kóshpendiler murasy men túrki áleminiń qundylyqtaryn dáripteýdiń mańyzy zor ekenin atap ótti. Osy maqsatta, ár jyl saıyn túrli memleketterde ótkizilip kele jatqan Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndaryn 2024 jyly qazaq dalasynda uıymdastyrýdy usyndy.
Sondaı-aq, qoǵam qaıratkeri Dáýlet Muqaev Sezd delegattary men qonaqtaryn «Aqyldy jas Azamat» jáne «AQYL BATTLE» jobalary týraly habardar etti.
EÝRO-2022-niń úzdik shabýylshysy atanǵan «Qaırat» fýtzal klýbynyń shabýylshysy Birjan Orazov partııanyń jastar qanatynyń ataýyn ózgertýdi usyndy.
«Jańa Qazaqstandy óz Otanyn súıetin, bilimdi, parasatty, daryndy, rýhty jastar quratyny sózsiz. Sondyqtan búgingi delegattarǵa partııanyń jastar qanatynyń ataýyn «Jastar Rýhy» dep ózgertsek degen usynysym bar», – dedi Birjan Orazov.
Bul sheshimdi is-sharanyń barlyq qatysýshylary qoldady.
«Rýh – halqymyz úshin kıeli qundylyqtardy bildiretin uǵym. Bul ataý óte tereń maǵynaǵa ıe, úlken jaýapkershilik júkteıdi. Jańa ataý uıymnyń jumysyn da túbegeıli ózgertýdi talap etedi. Iaǵnı, jańartylǵan jastar qanaty jas urpaqtyń múddelerin shyn máninde qorǵaýy tıis», – dedi Májilis depýtaty Elnur Beısenbaev.
«AMANAT» partııasy Saıas keńesiniń múshesi, tanymal telejúrgizýshi Maqsat Tolyqbaı partııa ataýyn ózgertý týraly usynysqa qoldaý bildirdi.
«Qazaq halqy áýelden rýh, namys uǵymdaryn aıryqsha qasterleıdi. Al rýhanı baılyq degenińiz – ulttyq sana, til, dil. Eń úlken baılyǵymyz da osy adamı kapıtal, rýhanı qundylyqtar. El bolashaǵy bilimdi jastardyń qolynda. Babalar amanaty jas býyn bilim men eńbekqorlyqty úlgi ete alǵan kezde oryndalady. Jańa Qazaqstan – rýhanı sabaqtastyq», – dedi Maqsat Tolyqbaı.
Sezdi qorytyndylaı kele, «AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy Erlan Qoshanov Jańa Qazaqstan bolashaq jastardyń ıgiligi úshin qurylyp jatqanyn atap ótti.
«Bul reformalardyń máni nede? Sizderdiń árqaısyńyzǵa – elimizdiń saıası ómirine, bızneske, basqa da qoǵamdaǵy mańyzdy máselelerge erkin aralasý úshin teń múmkindik berý. Bir sózben aıtqanda, bizdiń jastarymyz keleshekte ádiletti de ashyq qoǵamy bar qýatty Qazaqstanda ómir súrýleri kerek. Prezıdent bastamasymen osy ózgeristerdiń barlyǵy Konstıtýııamyzǵa engizildi, shegelendi, zańdastyryldy. Endigi kezekte osy reformalardy iske asyrýda – aldyńǵy qatarda jastar, árıne sizderdiń bolýlaryńyz óte mańyzdy», – dedi Erlan Qoshanov.
«AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy jastar qanatynyń aldyna birqatar perspektıvalyq mindet qoıdy. Atap aıtqanda, jastar problemalarynyń aımaqtyq kartalaryn engizý, daryndy jastar úshin jobalar jármeńkesin jáne basqa da is-sharalardy ótkizý, jas kóshbasshylarǵa arnalǵan oqý baǵdarlamalarynyń tıimdiligin arttyrý, NEET sanatyndaǵy jastardyń problemalaryn sheshý jónindegi jumysty kúsheıtý, «Bir tolqynda» pikirtalas alańyn jáne JOO túlekterin jumysqa ornalastyrý boıynsha agenttik qurý.
VI kezekten tys Sezdiń sheshimimen jastar qanatyn transformaııalaýdyń jańa baǵdarlamasy qabyldandy, jastar uıymynyń ataýy ózgertildi. Ortalyq keńestiń quramy qoǵamdyq pikirdiń belsendi kóshbasshylaryn, ÚEU ókilderin jáne t.b. tartý esebinen keńeıtildi.
"Adyrna" ulttyq portaly
