Qytaıdyń ońtústigindegi Gýandýn provınııasynda tótenshe jaǵdaıdyń joǵary deńgeıi jarııalandy. Keıbir aýdandarda ózendegi sý sońǵy 50 jyldaǵy rekordty deńgeıge jetti. Munda mektepter, keńseler men óndiris oryndary ýaqytsha jabyldy, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly «Habar 24»-ke silteme jasap.
Ózge de óńirlerde nóser tolastamaı tur. Eldiń ońtústigi men shyǵysyndaǵy 5 provınııa men avtonomııalyq aýdan japa shekken. Qatty jaýǵan jańbyr men sý tasqyny kesirinen laı kóshkinderi júrdi. Qutqarýshylar kúni-túni tynbaı jumys istep jatyr. Jalpy osyndaı jaǵdaı jyl saıyn qaıtalanyp júr jáne mamandardyń pikirinshe ahýaldyń jaqsaratyn túri joq.
"Kóptegen zertteýler ystyq kúsheıe berip, úlken aýmaqqa taraıtynyn kórsetti. 2050 jylǵa deıin aptap ystyq kezeńderi bolatyn jerdiń aýdany tórt ese artýy múmkin. Sol kezge deıin nóser jaýatyn aýdan da eki ese artady. Klımattyń ózgerýine qaýip tónip tur, muny qazirdiń ózinde sezip turmyz", – dedi Memlekettik klımat ortalyǵynyń dırektory Chao ınchen.
Bul qaterge tótep berý úshin Qytaıda alǵash ret 2035 jylǵa deıin klımattyń ózgerýine beıimdelýdiń ulttyq strategııasy jarııalandy. Sol kezge deıin elde túrli tabıǵı apattardy baqylaý jáne erte kezeńde aldyn alý júıesi qurylady. Jyl saıyn odan Qytaıdyń 3 mıllıondaı turǵynyn zardap shegip, el ekonomıkasy orta eseppen 45 mıllırad dollar shyǵynǵa batady.
"Beıjińde de jańbyr maýsymy bastaldy. Munda da keıde sý tasıdy, ásirese shahardyń shetki aýdandarynda. Mamandardyń esebinshe, bıyl jazda jaýyn-shashyn mólsheri ádettegiden 40 proentke kóp bolmaq. Ystyq kúnder sany da kóbeıip, aýanyń ortasha temperatýrasy 25 gradýs tóńireginde bolady", – dedi korrespondent Botagóz Syrǵabaeva.
"Adyrna" ulttyq portaly
