Úkimettiń kezekti otyrysynda elimizdiń bıylǵy qańtar-mamyr aılaryndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndysy jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy qaraldy. QR ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov, Premer-Mınıstrdiń orynbasary – qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev, QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Ǵalymjan Pirmatov baıandama jasady.
QR UEM basshysynyń málimetinshe, bıylǵy qańtar-mamyr aılarynda Qazaqstan ekonomıkasynyń ósý qarqyny 4,6%-dy qurady. Negizgi trendter boıynsha esepti kezeńde naqty sektordaǵy turaqty serpin, qyzmet kórsetý sektoryndaǵy ósýdiń jedeldeýi, eksport kóleminiń artýy baıqalady.
Ulttyq bank tóraǵasynyń aıtýynsha, bıylǵy mamyrda jahandyq naryqtarda qubylmalylyq saqtaldy. Álemdik ekonomıka geosaıası táýekelder men turaqty joǵary ınflıaııa aıasynda jumys istep keledi.
2022 jylǵy mamyrda Qazaqstandaǵy ınflıaııa jyldyq mánde sáýirdegi 13,2%-dan 14%-ǵa deıin qarqyn aldy. Ulttyq banktiń boljamyna sáıkes, 2023 jyly ınflıaııa aqsha-kredıt saıasaty salasynda qabyldanyp otyrǵan sharalar, syrtqy ınflıaııalyq qysymnyń birtindep tómendeýi jáne iske asyrý josparlanyp otyrǵan kontrıkldik bıýdjettik qaǵıda aıasynda birtindep 7,5-9,5%-ǵa deıin baıaýlaıdy.
Azyq-túlik ónimderin óndirý 3%-ǵa, sýsyndar óndirisi 18%-dan asa artty. Jeńil ónerkásip 8%, hımııa ónerkásibi 11%-ǵa jýyq ósti. Sonymen qatar rezına jáne plastmassa buıymdaryn shyǵarý 11%-dan asty, munaı óńdeý 8%-ǵa, jıhaz jáne mashına jasaý ónimderin shyǵarý 10%-ǵa, farmaevtıka óndirisi 5%-ǵa ulǵaıdy.
«Taý-ken ónerkásibindegi 4% ósim tabıǵı gaz, munaı, kómir jáne metall kenderin óndirý esebinen qamtamasyz etildi. Qurylys salasy da 9%-ǵa jýyq turaqty ósim kórsetip otyr. Qurylys materıaldarynyń óndirisi 5%-ǵa ósti», — dedi Á. Smaıylov.
Qyzmet kórsetý sektorynda saýda 11%-ǵa, kólik salasynda 8%-dan jáne baılanys 7%-dan astam ósti.
Bıylǵy 5 aıdyń qorytyndysyna sáıkes, Aqmola, Almaty, Qyzylorda jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda, sondaı-aq Shymkent qalasy men elordada barlyq negizgi kórsetkishter boıynsha ósim tirkelip otyr.
Úkimet basshysy jaýapty memlekettik organdar men óńirlerdiń ákimdikterine osy jumys qarqynyn saqtaýdy tapsyrdy. Ol úshin ekonomıkany ártaraptandyrý, ınvestıııalar tartý jáne jańa turaqty jumys oryndaryn qurýdy jalǵastyrý qajet.
Á. Smaıylov ınflıaııa máselesine erekshe nazar aýdaryp, onyń jedeldeýine áser etetin basty faktorlardyń biri azyq-túlik taýarlaryna álemdik baǵanyń ósýi ekenin aıtty. Mamyr aıynyń qorytyndysy boıynsha eldegi jyldyq ınflıaııa 14%-dy qurady. Onyń ishinde azyq-túlik ınflıaııasynyń deńgeıi 19%-ǵa jetti.
«Memlekettik organdardyń birinshi basshylary men ákimder ınflıaııany tejeý jumysyn kúsheıtip, pármendi sharalar qabyldaýy tıis», — dedi Premer-Mınıstr.
Osy jáne basqa da máseleler shilde aıynda Memleket basshysynyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda qaralady.
