Kómýsiz qalǵan asharshylyq qurbandarynyń súıekteri tabyldy

737

Ótken ǵasyrdyń basyndaǵy náýbat, Saıası quǵyn-súrgin qurbandary men asharshylyq jyldary qyrylǵan qazaqtyń «aq súıegi», dalada kómýsiz qaldy. Oǵan tarıh jáne kónekózder kýá. Ondaı qorymdar Shý óńirinde de kóptep sanalady. Qazaq handyǵynyń qazyǵy qaǵylǵan ólke – sol kezeńderden syr shertip, bastaýyn Qarǵyz jerinen alatyn Shý ózeni de bir syryn ishine tartqandaı keıde asaýlanyp, keıde jáı syldyrlap aǵady. Taý, beles, jazyq dala, syldyrlaǵan ózen-kól talaı tarıhtyń kýási. Iá, qazaq jerinde asharshylyq 1929 jyldyń kúzinen bastalǵanymen, Shý alqabynda bul náýbat 1932 jyldyń jaz-kúzinde tipti kúsheıip, talǵajaý izdegender qynadaı qyryldy, keýdesinde áli bary Qyrǵyz asty.

Ýaqytynda Shý boıynda eki ǵasyrdyń kýási bolǵan Júndibaı áýlıe ómir súrgen. Kónekózder osy óńirdegi Belbasar aýylynyń týmasy Álimhan Ahataevtyń málimetine súıenip, Júndibaı áýlıe 1834 jyly Tasótkel kóli mańynda ómirge kelip, 1929 jyly 85 jasynda qaıtys bolǵan desedi. Sol Júndibaı áýlıe zamanynda: «Osy ǵasyrda eki ret qýǵyn-súrgin bolady, eki ret halyq ashtyqtan qyrylady. Adam shyǵyny bolady. Alapat ashtyq, qyrǵyn soǵys bolady. Til men din buzylady. Shýǵa ata-babamyz kórmegen halyqtar kóship keledi. Qara temir qaqsap sóıleıdi, jerdiń betin symtemir torlaıdy. Osy tusta Shý ózeni baılanyp, úlken kólge aınalady. Úlken qala bolady», – dep sáýegeılik aıtqan eken. Rasynda, áýlıeniń aıtqany aınymaı kelgen sekildi.

Júndibaı áýlıemen zamandas, syrlas bolǵan Shý boıynan qajylyqqa birinshi barǵan, Botpaıdyń Qojaı rýynyń atqamineri Saýdabaı qajy jóninde de kóptegen derekter bar. 1917 jyly 17 shildede Pishpekte ótken tótenshe sezge Qojaı rýynan qatysqan da osy Saýdabaı qajy bolatyn. Tóńirekke ataq-dańqy málim, sheshendigi men ótkirligi ańyz bolǵan Baıtúgeluly Saýdabaı qajyǵa Júndibaı áýlıe «Qajyeke, birer jyldan soń bar jylqyńdy Úkimet alady. Óz basyń onda bolmaıdy. Týysyńdy saýda qylady» degen eken. Úıir-úıir jylqy ustaǵan Saýdabaıdyń maly 1928 jyly kámpeskelenedi. Al, Saýdabaı qajy munyń aldynda 1925 jyly qaıtys bolady. Qajynyń súıegi Shý aýdany Kók qaıar aýylynan 32 shaqyrym jerdegi «Asyr sazynda» jatyr.

Qajynyń mazaryn úlken uly, patsha zamanynda 32 jyl bolys bolǵan Asyr, asharshylyq jyldary jamanshylyq bastalǵanda adamdar kómýsiz qalady dep saldyrǵan eken. Tipti, sol zamanda Táshkennen ement aldyryp, taý tasyn molynan qoldana otyryp kótergen. Mazar halyq arasynda «Saýdabaı kúmbezi» atalyp ketken. Jáne taǵy bir tań qalarlyǵy, kúmbezdiń otbasy músheleri kómýsiz qalmaýy úshin salynǵandyǵy kúmbezdiń astynda qazaq tájirıbesinde joq sklep jasap, bir búıirinen óli denelerdi ishine tastap jiberý úshin adam denesi sııatyndaı qýys qaldyrǵan.

Biz de osyny kórý úshin jolǵa shyqtyq. Jolbasshymyz Saýdabaı qajynyń tikeleı urpaǵy, «Asyr» sharýa qojalyǵynyń jetekshisi, aımaqqa belgili azamat, kásipker Baqtybaı Saýdabaev pen baýyry kásipker Beısehan Bulanbaev. Baǵytymyz Shý ózeniniń oń jaǵynda Jaısań taýlarynyń bir silemin ala jatqan «Asyr sazyndaǵy» jalǵyz turǵan mazar. Dittegen jerimizge jetkende, Baqtybaı Sabyruly saz tarıhyn tanystyryp, bıikte turǵan kesenege bettedik. Búginde kesene aýmaǵy qorshalǵan. Ony Baqtybaı Saýdabaev 2017 jyly qorshapty. Kesene aýmaǵynda kesek kirpishpen qorshalǵan qorym bar. Árıne, tabıǵı qubylystan ol qorshaý mújilgen. Degenmen, qorym Saýdabaı qajynyń qorymy ekendigi anyq. Al, shyǵys bettegi keseneniń astyna túsetin esikke kelgenimizde ishteı duǵa jasap, ashtyq. Jaryq túsire otyryp, urada adam súıekteri jatqanyna kýá boldyq. Biraq sanamadyq. Degenmen, buǵan deıingi málimetterge súıensek, munda 27 bas súıek bar, sklep otbasylyq emes, sondaı-aq, jalpy ashtyq qurbandary jerlengen deýge negiz bar. Top jetekshisi, tarıhshy-ólketanýshy Qýanysh Káribaıuly munda adamnyń jambas súıekteri de bar ekendigin alǵa tartty.

Endigi maqsat, mazar asharshylyqty aıǵaqtaıtyn elimizdegi birden-bir eskertkish retinde respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine engizilip, memleket qaraýyna alynýy tıis. Bul baǵytta Jambyl oblysy ákimdigi mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasyna qarasty «Tarıhı-mádenı eskertkishterdi qorǵaý jáne qalpyna keltirý dırekııasynyń» dırektory Qýanysh Dáýrembekov óz usynystaryn da aıtty. Jáne bul mazar «Saýdabaı kesenesi» retinde tirkelip, esepke alynyp, basyna taqtaısha ilinetindigin jetkizdi. Al, mazardyń búgingi kúnge deıin buzylmaı, aınalasyn qorshap, qarap otyrǵan qajynyń shóberesi Baqtybaı Saýdabaevtyń eńbegi eren rasynda.

Derekkóz: turaninfo.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy