Táýelsizdik - tarıhy ay tamyrdan taralǵan tátti jeńis. Babalar ańsary, urpaqtyń zor baǵyna aınalǵan eldiktiń erekshe en-tańbasy. Dáýirdiń dúleıli daýylyna des bermeı taýda teri, dalada qany sińgen batyrlardyń batasymen jetken qasterli uǵym. 1991 jyl týdyrǵan uly múmkindik. Ǵaryshtyq jyldamdyqpen ǵajaıyp ǵumyrǵa jetelegen egemendik - elimizdiń aıaǵyn alshań bastyryp, ozǵandarǵa jetýge basylǵan nyq qadam. Táýelsizdik - Qazaqstandy saıasat sahnasynda jeke otaý quryp, erkin el bıleýge baǵyttaǵan baǵaly baǵdarsham.
Úsh on jyldyqta el irgesiniń negizi qalanyp, urpaqtar sabaqtastyǵyndaǵy maqsat-mindet aıqyndaldy. Óshkenimiz janyp, kónergenimiz jańǵyrdy. Ulttyq qundylyqtarymyz ulyqtalyp, beıbitshilik saltanat qurdy. Saltymyz ardaqtalyp, dástúrimiz jańa deńgeıde dáripteldi. Uly dalany meken etkenderge ǵana tán mádenıet oty mazdap, naryqtyq ekonomıkaǵa negizdelgen kásipkerlik aıaqqa turdy. Jeltoqsannyń jeli men yzǵaryna qarsy turǵan jastardyń jalyndy rýhynyń óteýi esebinde aıbyndy Ata Zań bekidi, mazmundy reformalar qabyldandy.
Qazaq eli tarıhynda otyz jylda aıryqsha aıshyqtalǵan aıtýly oqıǵalarǵa qysqasha hronologııalyq sholý jasaıyq! 1992 jyl ulttyq rámizderimiz bekip, qalyń jurtshylyqqa tanystyrylǵanymen el esinde. Dál osy merzimde Qazaqstan álemdik arenada aıtarlyqtar orny bar BUU-nyń beldi múshesi atandy. 1993 jyl erkin saýda-sattyqqa jol ashyp, ekonomıkalyq ósý qarqynyn jedeldetken ulttyq valıýta aınalymǵa ense, 1994 jyly Qazaqstan ıadrolyq qarýdan erikti túrde bas tartqan alǵashqy memleket atandy. 1995 jyly san saýalǵa bir jaýap qatatyn Konstıtýııa qabyldanyp, halyqty shat-shadyman kúıge bóledi. 1996 jyl týǵan elimizdiń tarıh paraqshasy Qazaqstannyń at salysýymen qurylǵan bedeli bıik ShYU negizi qalanǵanymen ashyldy. Táýelsizdiktiń taǵdyrly tarmaǵy 1997 jyl el kútpegen jaǵymdy jańalyqpen jalǵasty. Syndarly sheshimder shyǵatyn bas qalany arý Almatydan Saryarqaǵa kóshirý týraly jarlyq jarııalandy. 1998 jyly el ordasy Aqmola jańa ataý alyp, oǵan Astana dep aıdar taǵyldy. Shyntýaıtynda, qadirli halqymyz úshin táýelsizdiktiń ár mezeti, ár jyly altynǵa aıyrbastamas qymbat qazyna ekeni daýsyz. El qulaǵyn eleńdetken azamattar úshin taǵdyrly sheshim 2006 jyly oryn aldy. Qazaqtyń qos alyby aqyn J.Nájimedenov pen kompozıtor Sh.Qaldyaıaqovtyń jarqyn týyndysy «Meniń Qazaqstanym» áni ánuran retinde tańdaldy. 2011 jyly tórtkúl dúnıeniń nazary bizdiń elge aýdy. Qazaqstan tuńǵysh ret qysqy Azııa oıyndarynyń jalaýyn jelbiretti. 2017 jyl jańarýǵa bastaǵan EXPO – 2017 kórmesi kópshilikke esigin aıqara ashty. Al 2019 jyl tosyn oqıǵalarmen órildi. Elbasy ókilettigin toqtatyp, el tizgini Q.J. Toqaevqa tabystaldy. 2021 jyl ótkendi oı eleginen ótkizip, keleshektiń qamyn qaıta qaraıtyn uly kezeń! Óıtkeni bul jyl egemendiktiń ordaly otyz jyly. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary egemendikti nyǵaıtý, ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý maqsatyn kózdese, búginde bul meje artyǵymen oryndaldy. Elimizdiń zamanaýı jańǵyrý jolynda jasaıtyn tolaǵaı tabystary bolashaqta da talaıdy tańdandyrady degen úmit basym, senim mol!
DANA Jobalaeva
Turan ýnıversıteti 3-kýrs
