Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemelulynyń bastamasymen 10-tamyz Abaı kúni bolyp bekitildi. Memlekettik deńgeıde atalyp ótken aqynnyń týǵan kúninde Abaı atyndaǵy qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetindegi O.Dosbosynov atyndaǵy aqyndar ortalyǵy "Abaı jaqqan bir sáýle sónbeıdi" atty onlaın poezııa keshin ótkizdi. Atalǵan jyr keshinde ortalyqtaǵy talantty jastar Abaıǵa arnalǵan óz óleńderin oqyp, hákim shyǵarmashylyǵy qaqynda sóz órbitti. Taǵlymǵa toly onlaın poezııa keshindegi dana Abaıǵa arnaǵan ortalyq jastarynyń óleńderin nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Abaıdy joqtaý
Naqyshyna keltirip óleń kúıin,
Shyqqan tusqa qaraıyn, eleńdeıin.
Neler dana, kelgenmen,neler syrshyl,
Dál ózińdeı jan týmad senen keıin.
Úzdikkenmen jalǵaýǵa sara izińdi,
Kóre almadyq aqylman sabazyńdy.
Ólshem tappaı ózińniń tastap ketken,
Qoldanamyz áli kún tarazyńdy.
Sózimizde "túzýmiz, arǵa jaqpyz",
Adamdyqtyń aldynda "malǵa jatpyz".
Kóılegi men kóńili aýysqanmen,
Qarańǵylyq qarmaǵan sol qazaqpyz.
Baqylaryn Qudaıdyń kún de eskerip,
Búgingideı taırańdap júrmes pe edik.
Óziń bolsań, qart ata, ary barlar,
Birin-biri sókpes pe ed kúndes kórip.
Kúıip aıttyń,joq múmkin,janyń ashyp,
Jurtyń qaldy, áıteýir, jamyrasyp.
Ólshemge sap ómirin qalyp edi,
Ketpese de aspandap, qadiri asyp.
Zamana ótip neter ed bir jańǵyrsaq,
Kelermisiń, oý, ata jyldar jumsap.
Seni ákeler qalmady Qunanbaı bel,
Seni týar qalmady Uljan qursaq.
Nurbolat Jeksenbaı
Kesh ulyńdy .
(Abaımen syrlasý)
Talantyńa taǵzym etken bar ǵalam, Qasıetińe bas qoıaıyn áz babam. Muzbalaqsyz quz basynda túlejip, Týǵan eldiń zeńgirinde samǵaǵan.
Óli uıqydan oıanamyn túnderde, Nálet aıtyp kúıigi kóp kúnderge. Jyr perisin kirletpe dep kıeli, Amanattap ketken ediń bizderge.
Soqtyqpaly, soqpaǵy kóp joldaryń, Bárin bastyń tereńine boıladyń. Uıqysyz tún tolassyz oı tolǵatyp, Uıqydaǵy jurttyń qamyn oıladyń.
Sizge qaraı jeteleıdi san arman, Aıdyn ediń aqqýlary taranǵan. Sulý sholpan súmbileni izedediń, Bar qazaqtyń atsa eken dep tań aldan.
Qyrpýly sóz qyr asa almaı qyraýlap, Muǵjıza esim muńǵa besik munar baq. Ult namysyn oılaıtuǵyn ulandar, Óz namysyn ketti búgin urandap.
Qodar qııal, Tákejandar qoryndy, Áýleki Áben keri kesti jolyńdy. Orazbaılar oraǵytyp qamshysyn, Sheship aldy altyn zerli tonyńdy.
Aq leskıim nóser tóger aqsha bult, Aǵyl-tegil armandaryn aqtaryp. Jemtemir jyl kemesine otyryp, Kelte ǵumyr ketip ediń attanyp.
Tas talqanyn shyǵardyń da mazaqtyń, Dastarqanyn nar alashqa tarattyń. Qazaq halqyn bar álemge tanytyp, Ortasyna qaıttyń qaıta qazaqtyń.
Jetim kóńil, jyryndy oı jyl ótti, Yrysyńdy iriń keýlep irepti. El dep ǵumyr keshiretin ordańnan, Terbep tuǵyr, talaı qyran túlepti.
Qońyraýlatyp qulaǵymdy júr úniń, Dýylǵa ǵyp dýman toptyń dúbirin. Tuman basyp, tulpar eldiń dalasyn, Aıdalada adasyp júr qulynyń.
Sansyratty sanamyzdy myń suraq, Qansyratty kúshik oılar qyńsylap. Qalǵyp ketsem oıatady uıqymnan, Shyńǵys taýy namysymdy shymshylap.
Qasıetiń qanda qalmaı ózgerdi, Tóle bı joq jatqa syılap tórlerdi. Rýhy ólip, oı sanasy quldanǵan, Keshire kór, armany álsiz pendeńdi!
Jasar Nurdanbekuly
Abaı atama
Jyrlaıdy júrek, ózińizdi jyrlaıdy,
Óleńińmen kók aspanda shyrqaıdy.
Qara sóziń qanat bolyp qııalǵa
Naqyldaryń sanamda esh solmaıdy.
Abaı ata tunyq, móldir bulaqtaı,
Óleńderi quıǵan qurysh bolattaı.
Ánderiniń ásem sazdy áýezi
Urpaq úshin janyp turǵan shyraqtaı.
Abaı ata bir ózińiz pirimsiz,
Ár sózińiz úılesimdi tur minsiz.
Qazaǵymnyń qara túnek sanasyn
Qarasózben qaq jaratyn siz-kúnsiz.
Tún-túnekten alyp shyqtyń halqyńdy ,
«Kózin joıam» -dep jaýlaryń alqyndy.
Qara kúshke kelmegen soń,aldamaq
Bolystyqty ,úıip-tókti altyndy.
Saharaǵa bilimniń nuryn shashtyń.
Nadandardyń kókirek kózin ashtyń.
Qarasózben aqyldyń dánin ekseń,
Óleńderiń úgiter ózin tastyń.
Qazaqta senen asqan shyń joq shyǵar,
Sen turǵanda halqyńa tún joq shyǵar.
Soqtyqpaly,soqpaqsyz jerde óstiń
Basyńda qýanyshtan muń kóp shyǵar.
Jyrdyń shappas jorǵasy óziń ediń ,
Óleń úshin qıyndyqqa tózip ediń.
Ot shashqan,jalyn qushqan óleńderiń
Ólmesin máńgilikke,sezip ediń.
Qazaqtyń bıik ushqan qyrany –sen,
Toǵaıda erke ósken bulany –sen.
Shóldegen jyr sýsynyn qandyratyn
Shóldegi taza káýsar bulaǵy –sen.
Halqyńa sen turasyń qorǵan bolyp,
Bir óziń qalyń toǵaı,orman bolyp.
Ardaqtap esimińdi ataı berem
Arttaǵy aqyndarǵa arman qylyp.
Jáıdar Nurbekqyzy
Abaı dara Abaı dana qazaqta
Urpaǵy sonaý saqtan qalǵandardyń.
Uly taýdy mekendep alǵandardyń.
Bezbendelgen basynan ótken zaman,
Ózińdeı bolǵan batyr jalǵanda kim?!
Tula boıy tamyryńda ıem rýh,
Taram-taram tarıhyńda tylsym kúsh.
Qarabaıyr óleńimen kıeli,
Jyly qabaq janaryńda jyr sińgish
Asqar taýdaı aıbyny bar ar ojdan,
Asqaqtaǵan aı kúni bar tárizdi.
Astarlanǵan jaı kúıi de paryzdan,
Haýassalım ushtastyrǵan ar izin.
Qushaǵyna qysatuǵyn qazaqtyń,
Tusaýynan tús aǵyna jetkenshe.
Ǵaqlııa óleńderi ǵajap tym,
Taýysa da almas ómir ótkenshe.
Qara baýyr qasqaldaqtaı qasqaıyp,
Toǵyz tarap tosqaýyldaı tosqan ba.
Alashyna jol baǵdar bop bastaıtyn,
Temirǵazyq juldyzyndaı aspanda.
Úıeńkideı ústem bolǵan mereıi,
Tobylǵydaı qoıý qyzyl tosylǵan.
Alashyna salyp bergen aq joly,
Aq serkeniń jon etindeı osylǵan.
Alashymda alyptar bar Tasótkel,
Qazaǵy úshin qar samaıdan tasyp ter.
Dýa daryr janǵa daýa, berik sert,
Al myzǵymas ashýyn kep basyp kór.
Bula tańym bezbegen buryn maǵan,
Jer jastanbas jyrlarym julynbaǵan.
Urpaǵyńa medet ber uly babam,
Qulynyńa medet ber uly babam.
Ahmadı Aıbyn
