«Táýelsizdik belgisinde» Qazaqstan tarıhynda iz qaldyrǵan jeti kórnekti tarıhı tulǵa men segiz mańyzdy tarıhı data qamtylǵan.
Belginiń ortalyq elementi - eldiń aýmaqtyq tutastyǵy men birligin beıneleıtin Qazaqstan Respýblıkasynyń kartasy jáne "QAZAQSTAN" jazýy. Sheńberde belgili bir tártippen tarıhı tulǵalar, datalar, sımvoldar beınelengen:
1. Altyn adam (b.z. d. 5-4 ǵasyr) — saq dáýirin jáne olardyń Qazaqstan mádenıeti men tarıhyna áserin beıneleıdi.
2. Uly Móde qaǵan (b.z. d. 209 jyl) — Uly ǵun derjavasynyń negizin qalaýshy.
3. 552 jyl-Túrki qaǵanatynyń qurylǵan jyly, onyń sımvoly Bórili baıraq.
4. 1465 jyl — Qazaq handyǵy qurylǵan jyl jáne Kereı men Jánibek handar beınelengen.
5.Úsh júzdi biriktirgen Abylaı han saılanǵan 1771 jyl men onyń beınesi.
6. Qazaq Táýelsizdigi úshin kúresken Kenesary Qasymuly han saılanǵan 1841 jyl.
7. 1917 jyl — Alash Orda úkimetiniń qurylýy jáne onyń jetekshisi Álıhan Bókeıhan beınelengen.
8. 1991 jyl — Qazaqstan Táýelsizdigin jarııalaǵan jyl, tarıhı proestiń sharyqtaý shegi.
Belgi altyn túste jasalǵan jáne atalǵan oqıǵalardyń tereń mánin bildiredi. Sonymen qatar belgi mańyzdy qoldanbaly mánge ıe. "Táýelsizdik belgisi" jastarǵa Táýelsizdiktiń qalyptasýyna alyp kelgen negizgi oqıǵalardy tez jáne qarapaıym túsindirýge múmkindik beredi. "Táýelsizdik belgisi" Respýblıkalyq Qazaq club-tyń Ult qundylyqtaryn saqtaý ortalyǵynyń bastamasymen ázirlendi.