Adam sadýasymen kúres sonaý 18 ǵasyrdyń aıaǵynda bastalǵan. Bul Eýropadaǵy áıelder saýdasyna qarsy qozǵalys edi.
Ótkenge sheginis jasasaq, 1896 jyly Halyqaralyq katolıktik odaq Shveıarııanyń Fraıbýrg qalasynda jas qyzdardy qorǵaý ınstıtýttaryn qurdy, al 1899 jyly Ulybrıtanııanyń ulttyq qyraǵy uıymy 1899 jyly áıelderdi satýǵa qarsy halyqaralyq kongress óz jumysyn bastady.
Al, ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin adam saýdasyna qatysty máseleler boıynsha úılestirý BUU sheńberinde júzege asyryla bastady, sondyqtan 1949 jyly BUU Bas Assambleıasy Adam saýdasyna qarsy kúres jáne basqalardyń jezóksheligin paıdalaný týraly konvenııany qabyldady. 2010 jyly BUU Bas assambleıasy 64/293 qararymen Adam saýdasyna qarsy is-qımyldyń ǵalamdyq jospary bekitilgen edi.
Osyǵan qarap-aq, dúnıejúzi elderi úshin adam saýdasy asa mańyzdy másele ekenin ańǵarýǵa bolady.
Resmı derekterge súıensek, adam saýdasy qarý-jaraq pen esirtkini satqannan keıin kirisi boıynsha úshinshi orynda . Bul degenimiz atalmysh qylmys tabysty bıznes qatarynda turǵanyn aıqyndaıdy.
Mamandar, adam saýdasynyń qurbandary kóbine 9-17 men 30-38 jas aralyǵyndaǵy adamdar deıdi.
Elimizde adam saýdasy Qazaqstan Respýblıkasynyń 1997 jylǵy 16 shildedegi No 167-I Qylmystyq kodeksiniń 128-babymen retteledi. Adamnyń quqyǵyn buzyp, ony tiri taýar retinde paıdalanǵandar zań boıynsha 15 jylǵa deıin basbostandyǵynan aıyrylady.
Saýda nemese eńbek quldyǵynyń osy túriniń qurbandary kóbinese qujattary joq jáne turaqty turǵylyqty jeri joq adamdar, múgedekter, muqtaj jandar, sondaı-aq qolaısyz otbasylardyń balalary nemese ata-anasynyń baqylaýynsyz bolady. Múgedekter qaıyr suraýǵa, er adamdar mal jaıýǵa májbúr.
Endi, «adam saýdasynyń qurbanyna aınalmaý úshin qaıtpek kerek?» degen saýal týyndaıdy.
Azamattar kóbine shet elge jumys jasaýǵa shyǵyp, artynsha qasqyrdyń apanyna túsedi. Mundaı jaǵdaıǵa tap bolmaý úshin, shetelde jumys isteýdi usynyp otyrǵan agenttiktiń zańdy ekenine kóz jetkizý qajet. Shetelge jumysqa barmas buryn jumysqa ornalasý týraly kelisimshart jasasyńyz. Usynylǵan kelisimshartty muqııat oqyp shyǵyńyz, túpnusqalardyń biri qolyńyzda qalýy kerek. Jumys vızasyn alyńyz, týrıstik vıza jumys isteýge quqyq bermeıdi. Baratyn elińizdiń elshiliginen sol memlekette osy jumys túrine jumysqa ornalasý múmkindigi týraly surap hat jazyńyz, qońyraý shalyńyz. Medıınalyq saqtandyrýdy rásimdeýde asa mańyzǵa ıe.
Sarapshylar, barlyq qujattardyń eki danasyn jasatqan abzal deıdi. Bul qujatty tartyp alǵan jaǵdaıda kómekke keletin tıimdi ádis. Týystarǵa qaıda jáne kimmen bara jatqanyńyzdy aıtýda mańyzdy. Shetelgen shyqpas buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq ókildikteri, úkimettik emes uıymdar, sol eldegi kóshi-qon jónindegi halyqaralyq uıym keńseleriniń meken-jaı, baılanys nómirlerin bilip alǵan jón. Al eger, «Qul saýdasy» quryǵyna túsip qalsańyz, biraq qashyp ketseńiz, óz elińizdiń konsýldyǵynan nemese basqa mekemeden kómek suraǵan durys.
