Qońyr tirshilik keship jatqan qarapaıym qazaqstandyqtar 2025 jyldan bastap deklaraııa tapsyrmaıdy. Sebebi, qazirgi tańda elimizdegi júıeniń barlyǵy derlik ıfrlandyrýǵa kóshken. Iaǵnı halyqtyń kirisi týraly derekterdi ortaq bazadan onlaın alýǵa múmkindik bar. Osydan birneshe kún buryn Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev úkimetke jalpyǵa birdeı deklaraııalaýdyń kelesi kezeńin ótkizýdi taǵy bir pysyqtaýdy tapsyrǵan bolatyn. Nátıjesinde Úkimettiń búgingi otyrysynda Qarjy mınıstri Mádı Tákıev qarapaıym halyqty deklaraııadan bosatý týraly usynys aıtty.
Vedomstvo basshysy, úsh kezeń aıasynda deklaraııalaý júıesinen 4 mıllıon 800 myń adamnyń ótkenin atap ótti. Onyń ishinde memleket qyzmetkerleri, kommerııalyq uıymdardyń, kvazımemlekettik sektordyń basshylary men quryltaıshylary, olardyń jubaılary bar. Tórtinshi kezeńde stýdentter, úı sharýashylyǵyndaǵy azamattar, zeınetkerler jáne basqa da azamattar deklaraııa tapsyrýy tıis bolatyn. Barlyq derekter qoljetimdi bolǵandyǵyn alǵa tartqan Qarjy mınıstri bul sheshimnen bas tartý qajettigin jetkizdi. Premer-mınıstr Oljas Bektenov bul usynysty qoldap, Qarjy, Ulttyq ekonomıka jáne Ádilet mınıstrlikterine úsh kún ishinde zańnamaǵa qajetti túzetýler daıyndap, Parlament qaraýyna engizýdi tapsyrdy. Birneshe jyldan beri kún tártibinen túspeı ózekti bolyp kele jatqan bul máseleler boıynsha mamandar pikirin jarııalaımyz.
«Salyq mádenıetin nyǵaıtý kerek»
Qarjyger Baýyrjan Ysqaqov:
– Jalpy deklaraııalaý - kóleńkeli tabysty tabysty anyqtaýǵa baǵyttalǵan týra jol. Bizdiń elde deklaraııalaý týraly zańnyń qabyldanǵanyna 14 jyl bolǵan eken. Birinshi, ekinshi, úshinshi kezeńderiniń ótkeni barshaǵa belgili. Memlekettik, kvazımemlekettik kásiporyndardyń basshylary men olardyń jubaılaryna qatysty 4 mıllıon 800 myńnan astam azamattyń deklaraııalanǵany málim, sol arqyly birshama adamdardyń shetelde qansha aktıvteri bar ekendigi anyqtaldy. Qarajattar memlekettik bıýdjetke tústi. Negizinen, bul kezeńder óz mıssııasyn oryndady desek artyq aıtqandyq emes. Al endi 8 mıllıon halyqty bosatý durys sheshim. ıfrlandyrýdyń arqasynda buqara halyqqa qatysty aqparat qazir qoljetimdi. Qazaqstanda eńbekke jaramdy halyqty 9,5 mıllıon halyq bar desek, sonyń 80 paıyzynyń ekinshi deńgeıli bankter aldynda nesıesi bar. Iaǵnı tólem qabilettiligi jaıynda, qansha kirisi, áıeliniń kirisi qandaı degen aqparattar kerek bolsa ony deklaraııasyz da memlekettik organdar bankter nemese Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary arqyly da, basqa da ıfrlyq tehnologııalar arqyly alýǵa múmkindigi bar. Menińshe 8 mıllıon halyqty bosatýdyń ar jaǵynda ózindik bir negizi bar. Al endi qazir zamanaýı ıfrlyq tehnologııalar málimetter bazasy deklaraııa tapsyrý qajettiligin qysqartýǵa óte jaqsy múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta azamattar ártúrli organdarǵa júgingen kezde óziniń jeke sáıkestendirý nómirin beredi, sol jetkilikti. Iaǵnı onyń qandaı múligi bar ekendigi turady, óıtkeni saýda-sattyq jasaǵan kezde satý-satyp alý kezinde, bankke baryp nesıe alý kezinde de onyń tólem qabilettiligi týraly málimetterdiń barlyǵy beriledi. Sol úshin zamanaýı ıofrlyq tehnologııalardyń kómegi qazirgi ýaqytta Qazaqstanda óte tıimdi bolyp tur. Óıtkeni bizde zań qabyldandy, bankterdiń ıfrlyq tehnologııa baǵytyndaǵy jumystary jetildirildi. Bul deklaraııalaný toqtap qalady degen sóz emes, bul jumystar jalǵasa beredi. Bizge deklaraııadan buryn, azamattardyń salyq tóleý mádenıetin qalyptastyrý kerek. Máselen AQSh turǵyndary aıtady, «bizde eki úlken mereke bar, birinshi týǵan kúni, ekinshisi memleket aldyndaǵy salyǵyn tólegen kún» dep. Olar rasynda osy eki kúndi toılaıdy. Bul – amerıkandyqtar arasynda salyqtyq mádenıettiń óte joǵary dárejede qalyptasqanyn bildiredi. Olar altynshy prezıdent Bendjamın Franklınniń aıtqanyn ázilge qosyp aıtyp júredi, «Adam balasyn qutqarmaıtyn eki nárse bar: biri – ólim, ekinshisi - salyq» dep. Damyǵan elder turǵyndary salyqty ashyq tóleý arqyly óz bolashaǵymdy qalyptastyryp jatyrmyn dep oılaıdy. Sol arqyly erteńgi kúniniń tynysh, túzý bolatynyna senimdi júredi. Álem boıynsha kóbinese osy AQSh, Eýropa elderi salyqqa óte jaýapkershilikpen tııanaqty qaraıdy. Bizge osy baǵytty damytý kerek. Tabys taptyq pa, soǵan sáıkes barlyq tabystardyń 42-43 paıyzy salyq retinde tólenetin bolsa, sony ýaqytyly tóleý kerektigin túsiný kerekpiz, sol arqyly bizdiń urpaǵymyz tynysh ómir súretinin sezine bilgende ǵana salyq mádenıeti qalyptasady. Onyń mehanızmderin muqııat qarastyrý kerek, aqparat quraldary, deklaraııalaý syndy quraldardy qoldanyp halyqtyń salyqtyq mádenıetin nyǵaıta túsýimiz qajet.
«Qarjylyq jaýapkershilikti quptaımyn»
Ekonomıst Rasýl Rysmambetov:
– Ortaq delaraııalaýdan bosatý respýblıka halqynyń, demek, jeke tulǵalardyń 90%-dan astamyna áser etedi. Deklaraııalaý jumystary belgili bir sanattaǵy tulǵalar úshin saqtalynady. Olar: QR tysqary jerlerde aktıvteri bar, bir jyl ishinde quny 20 myń AEK, eseptesek, 74 mln teńgeden astam somaǵa satyp alýlar jasaǵandar, derbes salyq salynatyn tabys alǵandar bolyp tabylady. Bul kóptegen tulǵalardyń qarjylyq jaýapkershiligin kúsheıtedi. Menińshe, jappaı deklaraııa kóleńkeli tabysty kórý jáne ony azaıtý úshin tıimdi qural bola alady, sebebi azamattardyń tabysy men múlki týraly málimetterdi ashyq túrde jarııalaý olardyń zańdy kiristerin esepteýge jáne salyq tóleý júıesine qatysýyn kúsheıtýge múmkindik beredi. Biraq, qazirgi Qazaqstan ıfrlandyrý salasynda kóshbasshy bolǵanymyzdy eskersek, jappaı deklaraııa júıesin tıimdirek jáne únemdirek tásilmen júzege asyrý múmkindigi bar. Zamanaýı ıfrlyq tehnologııalar men málimetter bazasy deklaraııany tapsyrý qajettiligin qysqartýǵa jol ashyp otyr. Memlekettik derekter bazalary arqyly qajetti aqparatty avtomatty túrde jınaý men óńdeý kóleńkeli tabys pen salyq tóleýden jaltarý máselesin sheshýdiń ońtaıly joly bolýy múmkin. Bul azamattarǵa jyl saıyn deklaraııa toltyrýdan týyndaıtyn stressti azaıtyp, memlekettik resýrstardy únemdeýge kómektesedi. Azamattardyń salyq tóleý mádenıetin damytý úshin deklaraııa mańyzdy oryn alady, sebebi ol azamattardy qarjylyq jaýapkershilikke úıretedi jáne qoǵamda zańǵa baǵynýshylyqty kúsheıtedi.
«Adaldyq pen ashyqtyq bolýy tıis».
Ekonomıst Ilııas Isaev:
Jalpyǵa ortaq deklaraııa tapsyrý tujyrymdamasy osydan 14 jyl buryn qabyldanǵan bolatyn. Odan beri qanshama ýaqyt ótti, Qazaqstanda aýqymdy ózgerister oryn alýda, atap aıtsaq, ıfrlandyrý isi, bankterdiń qyzmeti qaryshtap damyp ketti ǵoı. Málimetter bazasy ortaq bolǵandyqtan ashyqtyq qalyptasa bastaıdy. Bári qoljetimdi ashyq bolǵandyqtan tórtinshi kezeńdi ótkizýdiń mán-mańyzy bolmaı qalǵan sııaqty. Negizinen deklaraııa arqyly kóleńkeli ekonomıkamen kúresti kúsheıtý qajettiligi týyndady. Sebebi áli de bolsa aqshany shetel asyrý toqtamaı tur jáne Qazaqstan azamattarynyń sheteldegi aktıvteri týraly málimetteri jasyryn bolyp, olar salyq salýdan tys qalyp otyr. Burynǵy kezde baı-manaptar zańsyz dúnıe-múlkin, úı-jaılaryn, bıznesterin týystarynyń atyna jaza salatyn. Qazirgi kezde zamanyna qaraı túrli qýlyq-sumdyqtar paıda boldy, jaǵdaı basqasha, Dýbaıdan, Balıden vılla satyp alady, odan qalsa offshorǵa ketedi, krıptovalıýta syndy ádister shyqty, bul óristi memleket baqylaı almaıdy, qansha tapty, qaıda jiberdi, ol qadaǵalaýdan tys qalyp jatyr. Osy jaǵyn qolǵa alǵan durys. Dúnıe-múlkiń úshin, qoldanyp jatqan jeriń úshin, jasaǵan saýdań, tapqan paıdań úshin salyq tóleý qalypty nárse ekendigin kópshilik túsine bermeıdi, oǵan saýattylyq kerek sııaqty. Salyq tóleýden jaltarǵan azamattarymyz memleketke orasan zor shyǵyn keltirip jatyr. Taǵy bir aıtylatyn másele, kvazımemlekettik sektordyń qyzmetkerleri memlekettik bıýdjettiń akshalaryn jalaqyǵa bonýs dep júgensiz jumsaý ádetke aınalǵan, «áı deıtin áje jok, qoı deıtin qoja joq» degen osy. Bul da memlekettik bıýdjettiń aqshasyn óndirispen baılanystyrmaı bosqa jumsaýdyń joly, bıýdjettiń shyǵynyn ósiredi. Menińshe, barlyq salada ashyqtyq, adaldyq bolýy tıis. Bul Ádiletti Qazaqstandy qurý boıynsha naqty qadamdar bolyp tabylady. Salyq tóleý bul jazalaný emes, bul mindetti nárse. Bul rette qarapaıym halyqtan góri, kól-kósir tabysyn jasyratyn azamattardyń máselesin birinshi qolǵa alǵan jón.
Merýert Raıym
