"Balapandy kúzde sanaıdy". Búgin - 100 ret quny túsken teńgeniń týǵan kúni

1909
Adyrna.kz Telegram
Foto: egemen.kz
Foto: egemen.kz

Búgin Ulttyq valıýta - teńge kúni. 1997 jyly eks-prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 15 qarasha  – tól valıýtamyzdyń týǵan kúni ári qarjygerler kúni bolyp belgilendi.

1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasy aınalymǵa engizildi. «Teńge» - orta ǵasyrdaǵy túrkilerdiń kúmis aqshalarynyń ataýy. Qazaqstanda ulttyq valıýtany engizýge qatysty aqsha birliginiń ataýyn «teńge» dep belgili ǵalymy, KSRO Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Saýyq Tákejanov usynǵan.

teńge dızaınyn ázirleıtin mamandar toby  1991 jyly quryldy. Osy topqa kirgen Tımýr Súleımenov, Meńdibaı Áli, Dosbol Qasymov, Aǵymsaly Dúzelhanov pen Haırolla Ǵabjálel ulttyq valıýta dızaınyn ázirleýge kiristi. Al tıynnyń dızaınyn jasaý Aırat Ismambetov pen Vıktor Ivjenkoǵa tapsyryldy.

Alǵashqy teń­ge­­ni «Harrison&sons» kompanııasy Anglııada basyp shyǵardy. Qazaqtardyń tól teńge­ni qaǵazǵa ba­syp berý týra­ly tapsyrysy­ kompa­nııanyń álem­dik­ deń­geıde atyn shy­ǵarýǵa sebep boldy. Teńgeniń arqa­syn­da atalmysh kompanııa Ulybrıtanııa hanymynyń Altyn belgisimen marapattalyp, bizdiń ulttyq valıýtamyz Brıtanııa koroldiginiń eń úzdik eksporttyq ónimi ataldy. Jer sharyna atyn shyǵarǵan teńgege qurmet retinde aǵylshyn kompanııasynyń bas ǵımaratynda teńgeniń sýreti salynǵan taqta ilindi. Sodan aınalymǵa engizilgen qaǵaz aqsha túrindegi tıyndar ýaqyt óte kele temir aqshaǵa aıyrbastalsa, arada kóp uzamaı, usaq aqshalar túgel temirge kóshirildi.

Londonnan jetkizilgennen keıin teńge 8 kúnniń ishinde elimizdegi barlyq bankke túgel taratyldy. Qajetti jabdyqtar men zamanaýı tehnologııa alynǵan soń, teńge óz elimizde shyǵatyn boldy. 1995 jyldyń mamyr aıynda tuńǵysh banknot fabrıkasyn­ Nazarbaevtyń ózi baryp ashty.

TEŃGENIŃ TEGIN JÚZÝI

1993 jyly alǵash qoldanysqa engizilgen kezde bir dollar 4,7 teńge bolǵan. Qazir 500 teńgege taıap qaldy.

Teńgeniń alǵashqy kúrt quldyraýy 1994 jyly boldy. Birinshiden, aqpan aıynda baǵam birden eki eseden astam, ıaǵnı 4,7 teńgeden 11 teńgege kóterildi. Biraq bul da uzaqqa barmady. Kelesi úsh aıda dollardyń ósý qarqyny jalǵasty jáne 1994 jyldyń mamyr-maýsym aılarynda teńge antırekordty jańartty: bir dollar 35-40 teńge boldy.

Mamandardyń aıtýynsha, 1994 jyl elimizdiń 30 jyldyq tarıhynda teńgeniń qunsyzdanýy jaǵynan eń qıyn jyl boldy.

Osyndaı qysqa merzimde ulttyq valıýtanyń kúrt álsireýinen keıin salystyrmaly tynyshtyq ornady: dollar ósýdi jalǵastyrdy, biraq bul birtindep boldy. Alaıda, bes jyl ishinde – 1999 jylǵa deıin – ol eki esege jýyq ósti, 1 dollar 85-86 teńge shamasynda boldy.

1999 jyly teńgeniń taǵy da kúrt quldyraýyna úkimet pen Ulttyq banktiń qazaq ulttyq valıýtasy baǵamynyń erkin aýytqýyna kóshý týraly sheshimi sebep boldy. Naýryzdaǵy 80 teńgeden 1999 jyly jeltoqsanda dollar 120 teńgege deıin kóterildi. Tipti, bir jyldyń ishinde ulttyq valıýta baǵamy bir jarym ese qunsyzdandy.

2003 jylǵa qaraı 1 dollar shamamen 149-150 teńge turdy. Dál osy sátten bastap teńge óziniń ómir súrý tarıhynda ózin eń senimdi sezingen kezeń bastaldy. 2003-2008 jyldar aralyǵynda qazaqtyń ulttyq valıýtasy birte-birte nyǵaıa bastady: teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy baǵamy 2008 jyldyń aıaǵynda 120-dan sál ǵana asty.

Kútkendeı, teńgeniń nyǵaıýy máńgilikke sozylǵan joq. Kelesi devalvaııa 2009 jyldyń aqpanynda júrgizildi. Sodan keıin aıyrbas baǵamy dálizi quryldy. Ulttyq bank ony 1 dollar úshin 150 teńge dep belgiledi. Bul qadamnyń basty sebepteriniń biri osy kezeńde energııa baǵasynyń aıtarlyqtaı tómendeýi boldy.

Eń kútilgen jáne kútpegen devalvaııa 2014 jylǵy aqpanda teńgeniń quldyraýy boldy.

Budan keıin Ulttyq bank basshysy Qaırat Kelimbetov devalvaııaǵa eshqandaı alǵysharttar joq dep sendirdi. Biraq 20 kún ótse de solaı boldy. Qazaqstanda bul oqıǵalar «Qara seısenbi» dep ataldy. Oqıǵalar qarsańynda orta eseppen 155 teńgeden saýdalanyp jatqan dollar kúrt qymbattap, 182-188 teńgege deıin kóterile bastaǵady.

Bir jyldan keıin dollar taǵy kóterildi. Sodan keıin eldiń burynǵy premer-mınıstri Kárim Másimov Ulttyq bankpen birge uzaq keńesýlerden keıin valıýtalyq dálizdi joıý týraly sheshim qabyldaǵanyn jarııalady. Sonyń saldarynan dollar 220-222 teńge aralyǵynda qymbattaı bastady.

Teńgeniń quldyraýy keıingi jyldary da jalǵasty, biraq bul birtindep oryn alyp, halyq arasynda qatty silkinis týdyrmady. 2016-2019 jyldar aralyǵynda dollar 342 teńgeden 383 teńgege deıin qymbattady. Al ótken eki indette bul kórsetkish 400 teńgege deıin ósti.

Qazaqstan ulttyq valıýtaǵa kezekti «soqqy» 2022 jyldyń kókteminiń basynda boldy. Bul Ýkraına men Reseı arasyndaǵy geosaıası shıelenistiń damýy aıasynda oryn aldy. Dollar quny kóterilgen maksımaldy deńgeı 510-513 teńge boldy. Alaıda, sodan beri teńge birte-birte óziniń biraz pozıııasyn qalpyna keltirdi. Búginde dollar 468-470 teńge aralyǵynda saýdalanyp jatyr.

Pikirler