13 jyl burynǵy senarıı jáne 3 jarym saǵattyq lenta. «Qajymuqan» fılmi týraly ne belgili?

1861
Adyrna.kz Telegram

Taıaýda prokatqa shyǵarylǵan «Qajymuqan» fılmin túsirgen top jetekshisi kartınanyń qalaı ázirlenip, túsirilgeni jáne qıyndyqtary jaıynda oı bólisti.

"Qajymuqan" fılmi – Qanaǵat Mustafınniń tarıhı-ómirbaıandyq kınotýyndysy. Bul fılm qazaq halqynyń ataqty balýany, álemge tanymal sportshy Qajymuqan Muńaıtpasovtyń ómiri men erlikterine arnalǵan. 

Qajymuqan – qazaq halqynyń sporttyq jáne ulttyq qaharmany, klassıkalyq kúresten álem chempıony bolǵan tulǵa.

Kórkem fılmde Qajymuqannyń balýandyq joly, onyń sporttaǵy jetistikteri, básekelesteri, sondaı-aq qazaq halqynyń kúrdeli áleýmettik jáne saıası kezeńderdegi ómiri kórsetiledi. Sonymen qatar, Qajymuqannyń qarapaıym aýyldan shyǵyp, álemdik arenada ataqty balýanǵa aınalý jolyndaǵy qıyndyqtary men tabandylyǵy – basty nazarda. Fılm Qajymuqannyń erligi men qaısarlyǵy arqyly ulttyq rýhty dáripteıdi.

Qazaqtyń tarıhı-mádenı qundylyqtaryn jańǵyrtyp, jastardy otansúıgishtikke, tabandylyqqa jáne óz halqyna degen maqtanysh sezimine tárbıeleýge baǵyttalǵan kınotýyndynyń rejısseri Qanaǵat Mustafın fılmniń túsirý barysy men ıdeıasyn aıtyp, suhbat berdi.

- "Qajymuqan" fılmin túsirýde basty shabyt kózi qandaı boldy?

- Jalpy ıdeıa 2011 jyly keldi. Kólikte kele jatyp radıodan Qajymuqan Muńaıtpasulynyń týǵan kúnin atap óteıin dep jatqanyn estidim. Jazýshy ákem Qurmanǵazy Qaramanulynyń (marqum) úıde úlken kitaphanasy bolatyn. Sol kezde ákemde Qajymuqan týraly kitap bar shyǵar dep úıge bardym. Oǵan deıin men Qajymuqan Muńaıtpasuly týraly mektep baǵdarlamasynan ǵana biletinmin. Al ákemniń kitaphanasynan balýan týraly eki kitapty taýyp alyp oqyp, ańyz adamdy tanyp, shabyttandym. 

Keńes kezinde «Znaı nashıh!» degen kıno bolatyn. Sony taýyp alyp, ınternetten qaradym. Qarasam, ol kınoda Qajekeńniń tek eki jyl ómirin kórsetipti. 

Ekinshi másele, Sovet ıdeologııasynda qazaqty birinshi planǵa eshqashan shyǵarmaıtyn. Sol sebepti qolbala sııaqty bolǵan eken. Oǵan rejısserdiń esh kinási joq. Ol kezde zaman sondaı edi. Basty keıipkerler orystar bolatyn. 

Sodan soń Qajymuqannyń búkil ómirin kórsetip, kıno túsirsem dep armandadym. Senarıı jaza bastap, qosalqy avtordy tańdadym. Qajekeńniń búkil ómirin kórsetip, naǵyz patrıot bolǵanyn kórsetkim keldi. Qajymuqan Muńaıtpasuly Túrkııada, Shveııada da jeńimpaz atanǵan kezde de eline qaıta kelgen. Sondaı patrıot kisiniń ómirin kórsetsem eken dep nıettendim. Sol oımen 2011 jyldan beri senarıı jazdyq.

- Qajymuqan Muńaıtpasulynyń ómir joly aýqymdy jáne kúrdeli ekeni belgili. Bul fılmdi túsirýde sizdi ne erekshe qyzyqtyrdy? Fılm qanshalyqty tarıhı derek negizinde túsirildi?

- Qajekeńniń ómirin bári biledi. Sol sebepti tarıhtan qatty aýytqýǵa bolmaıdy. Kórkem fılm bolǵandyqtan jyldardy tıtrmen jazbadyq. Sebebi oqıǵalar óte kóp. Bárin qamtý úshin keı jyldardan sekirip kettik. Negizgi maqsat – jas urpaqqa rýh berý, Qajekeńniń bolmysyn kórsetip, ákege qurmetin kórsetý.

- Fılmdi bastamas buryn Qajymuqan áýletimen júzdestińiz be?

- Iá, árıne, Qajymuqannyń áýletimen kezdestim. Senarıı jazylyp bitken soń Baqytjan Qajymuqanovqa (nemeresi) oqytyp, sol kisiniń batasyn aldyq. Qajymuqan Muńaıtpasulynyń jerlengen jerine baryp, Quran oqyp, qoı soıdyq. 2019 jyly pıtchıngke qatysyp, jeńip shyqtyq. 

Kınony 2020 jyly túsire bastadyq. Alaıda pandemııaǵa tap boldyq. Sońynan úsh jyl montaj jasadyq. Úsh jarym saǵat materıaldyń eki saǵatyn kesýge týra kelgenin de aıta ketýim kerek. Kesilgen materıaldyń kóp jeri túsiniksiz bolyp qaldy. Sol úshin qaıta túsirilim jasaý kerek boldy. Fılmde atasy nemeresine Qajymuqan týraly aıtyp otyratyn bólim bar. Solaı ǵana materıal tolyqtaı jınalyp, kóńilimizden shyqty. Qazir bul kıno prokatqa shyǵaryldy. Kórermen jyly lebizin bildirip jatyr.

- Sonymen birge synap jatqandar da bar. Bul kartınanyń el nazaryn aýdarǵanyn bildiretin shyǵar. Al bas keıipkerdi tańdaýda qandaı krıterıılerdi basshylyqqa aldyńyz?

- Kastıng óte qıyn boldy. Men kastıng dırektoryna boıy 1 metr 94 sm bıik bolatyn akter kerek dep talap qoıdyq. Qajymuqan Muńaıtpasulynyń boıy bıik bolǵan. Kásibı akterlerdiń ishinde boıy uzyndary az. Sondyqtan sportshylardyń arasynan da akter izdedik. Biraq, akterden sportshy jasaýǵa bolady. Al sportshydan akter jasaý óte qıyn. Júrgenov ýnıversıtetiniń stýdentteri arasynan taba aldyq. Bas keıipkerdiń rólin somdaǵan stýdent - Erbol Tólepbergen. Sol kezde ol 4 kýrs stýdenti edi. Onyń inisi Dıas Tólepbergen ekeýine birneshe kezeń jasap, 2000 adamnyń ishinen eki akter irikteldi. Erboldyń akterlik sheberligin kóterý úshin kásibı maman Erjan Túsipov jumys istedi. Sebebi Qajekeńniń qart kezin 8 saǵat grımmen jasap, oınap shyǵý kerek boldy. Qajekeńniń sońǵy kúnderin solaı oınap shyqty. 

- Qajymuqan týraly fılmdi túsirý kezinde qandaı qıyndyqtar boldy? Osyndaı tarıhı fılmderde dekoraııalar, kostıýmder, sahnalarǵa kóp mán beriledi. Kórermen qalaı daıyndalǵanyn bilmeıtin, biraq ekrannan tek nátıjesin kóretin sol tustaryn aıta ketseńiz

- Biz basynda kostıýmderdi jalǵa alatyn bolyp sheshken edik. Biraq artynsha olaı bolmaıtynyn túsindik. Bizge Qytaıdyń massovkasy kerek boldy. Sol úshin 600-deı kıim tigildi. Oǵan 100 mıllıon teńgedeı qarajat ketti. Basty keıipkerler men búkil kostıýmdi 7 kompanııa tigip shyqty. Bir kompanııa bizden 25 mıllıon teńge alyp, aldap ketti. Keıinnen olarmen sottasyp, aqshany alty aıdan keıin qaıtardyq. Bárin ózimiz qoldan jasadyq. Pandemııa kezinde qoıýshy sýretshi ornynan tura almaı syrqattanyp qaldy. Ózim sýretshi bolyp, dekoraııany qolǵa alyp, qıyn sátten osylaı shyqtyq.

- Qajymuqannyń tulǵasy búgingi kórermenge qandaı úlgi bola alady dep oılaısyz?

- Óz elińdi súıe bilý, eshkimge satpaý, qoıǵan maqsattaryńa ne bolsa da jetý kerek. Bul jastarǵa rýh beretin fılm boldy dep oılaımyn. Qazir arzan komedııa kóbeıip ketti ǵoı. Jastar bizde kitap oqymaıdy, tek kınoǵa barady. Kıno arqyly osyndaı babalardyń bolǵanyn bilip, kúreske jazylyp, álem chempıona atansa, negizgi maqsatymyz – sol. 

Symbat Naýhan

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler