Qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtary – ulttyq mádenıet pen dástúrdiń negizi, halyqtyń tarıhı damýymen tyǵyz baılanysty. Rýhanı qundylyqtar qazaq halqynyń ómir saltyn, nanym-senimin, ónerin jáne moraldyq-etıkalyq normalaryn qalyptastyrady.
Qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtary onyń mádenıetinde, tilinde, dástúrlerinde jáne ádet-ǵuryptarynda kórinis tabady. Olardyń ishinde otbasylyq baılanysty, qonaqjaılylyqty, batyrlyqty, adaldyqty, tabıǵatpen úılesimdilikti jáne dinı senimderdi erekshe atap ótýge bolady. Bul qundylyqtar halyqtyń ómir salty men dúnıetanymyna áser etip, urpaqtan-urpaqqa mura bolyp berilip keledi.
Til jáne ádebıet
Elimiz úshin til – ózekti máselelerdiń biri. Ata-baba ultymyzdyń shekarasyn shegendep, álem moıyndaıtyn memleket etip berdi. Sol memlekettiń ana tili bar. Ol - qazaq tili.
Qazaq tili — qazaq halqynyń ulttyq ıdentıfıkaııasynyń negizi, mádenıetimiz ben dástúrlerimizdiń aınasy. Til — halyqtyń oı-sanasy, rýhanı dúnıesi, tarıhı jady. Qazaq tiliniń baılyǵy, kórkemdigi men tereńdigi onyń ádebıetinde, án-kúıinde, aýyz ádebıetinde kórinis tabady.
Tildiń ulttyq qundylyq retinde róli óte mańyzdy. Ol halyqtyń dúnıetanymyn, salt-dástúrin, ádet-ǵuryptaryn saqtaý men jetkizýdiń quralyn atqarady. Qazaq tilinde beriletin bilim, tárbıeniń negizinde urpaqtardyń boıynda patrıotızm, ulttyq sanany qalyptastyrýǵa yqpal etedi.
Sonymen qatar, qazirgi álemde qazaq tiliniń mártebesin arttyrý — mańyzdy mindet. Ony mektepterde, joǵary oqý oryndarynda, qoǵamnyń túrli salalarynda belsendi túrde qoldaný arqyly, jastardyń tilge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý qajet. Tildi saqtaý men damytý úshin ulttyq til saıasatyn qalyptastyrý, ǵylymı zertteýler júrgizý, aqparattyq tehnologııalardy paıdalaný óte mańyzdy.
Dástúr men salt
Qazaq halqynyń salt-dástúrleri — onyń ulttyq qundylyqtarynyń mańyzdy bóligi. Bul dástúrler urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, halyqtyń mádenıetinde, ádet-ǵuryptarynda tereń iz qaldyrǵan. Salt-dástúrler qazaq halqynyń ómir saltyn, dúnıetanymyn, áleýmettik qatynastaryn jáne rýhanı baılyǵyn kórsetedi.
Salt-dástúrlerdiń ishinde otbasylyq qundylyqtar, qonaqjaılylyq, batyrlyq, eńbekqorlyq, tabıǵatpen úılesimdilik erekshe oryn alady. Mysaly, "qonaqqa tór berý" dástúri — qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵyn, qadir-qasıetin bildiredi. Otbasy jáne týysqandyq baılanystarǵa erekshe mán beriledi. "Ata-baba dástúri" men "jaqsylyq jasaý" uǵymdary halyqtyń moraldyq-etıkalyq normalaryn qalyptastyrady.
Sonymen qatar, qazaq halqynyń toı-tomalaq, Naýryz merekesi, qyz uzatý, jigit qalyńdyqqa usynys jasaý sııaqty dástúrleri halyqtyń áleýmettik ómiriniń mańyzdy elementteri bolyp tabylady. Bul sharalar halyqtyń birligin nyǵaıtyp, ulttyq rýhty kóteredi.
Qazirgi tańda salt-dástúrlerdi saqtaý — mańyzdy mindet. Jastar arasynda ulttyq qundylyqtardy nasıhattaý, dástúrli ónerdi, mýzyka men folklordy damytý arqyly, biz rýhanı muramyzdy jańǵyrtyp, ulttyq ıdentıfıkaııamyzdy bekite alamyz.
Mýzyka jáne óner
Qazaq mýzykasy — aıryqsha dybys, áýen, rıtm, stıl arqyly kórinis tabatyn óner túri. Qazaqtyń halyq ánderi men kúıleri, ásirese, dombyramen oryndalatyn shyǵarmalar, tereń sezim men tarıhtyń kýási bolyp tabylady. «Kúıler» — tabıǵattyń sulýlyǵyn, adamnyń ishki dúnıesin, batyrlyqty, mahabbatty, qaıǵyny kórsetedi. Dástúrli ánder men kúıler urpaqtyń ulttyq sanasyn qalyptastyrýda mańyzdy ról atqarady.
Al qazaq halqynyń dástúrli óneri — qolóner, beıneleý óneri, kesteleý, zergerlik óner — mádenıetimizdiń baılyǵyn kórsetedi. Árbir qolóner buıymy — sheberdiń sheberligin, shyǵarmashylyq qýatyn jáne ulttyq dástúrlerdi jańǵyrtýyn bildiredi. Olardyń árqaısysy tarıhtan syr shertedi, ulttyq qundylyqtardy nasıhattaıdy.
Mýzyka men óner qazaq qoǵamynda áleýmettik baılanysty nyǵaıtýda, rýhanı tárbıede, kóńil-kúıdi kóterýde mańyzdy oryn alady. Toı-tomalaq, merekeler men mádenı sharalarda óner kórsetý — halqymyzdyń birligin, yntymaǵyn arttyrady.
Bilim men ǵylym
Qazaq qoǵamynda bilim árqashan joǵary baǵalanǵan. Ata-babalarymyzdyń tárbıesinde "Bilekti birdi, bilimdi myńdy jyǵady" degen qaǵıda oryn alǵan. Aýyl mektepteri men medreseler bilimniń negizgi oshaqtary boldy. Bilim arqyly jastardyń ulttyq sana-sezimi, moraldyq qundylyqtary qalyptasty.
Sondaı-aq, qazaq halqynyń ǵylymǵa qosqan úlesi zor. Tarıhı kezeńderde Ál-Farabı, Qanysh Sátbaev, Shoqan Ýálıhanov sııaqty uly tulǵalar qazaq ǵylymynyń damýyna zor áser etti. Olar bilim men ǵylymnyń damýyna úles qosyp, ǵylymı zertteýler júrgizdi, mádenıetimizdi álemge tanytty.
Búgingi tańda bilim men ǵylymnyń mańyzy arta tústi. Qazaqstannyń táýelsizdik alǵannan keıingi kezeńinde bilim berý júıesinde reformalar júrgizilip, halyqaralyq standarttarǵa saı oqý baǵdarlamalary engizildi. Ýnıversıtetter men ǵylymı-zertteý ınstıtýttary halyqaralyq ǵylymı qaýymdastyqqa ıntegraııalanyp, zertteýler júrgizýde.
Qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtary – ulttyq ıdentıchtiliktiń, mádenıettiń jáne tarıhtyń negizi. Til, dástúr, din, mýzyka, bilim jáne zamanaýı rýhanı qundylyqtar – qazaq halqynyń rýhanı álemin qalyptastyrady. Bul qundylyqtardy saqtaý men damytý – qoǵamnyń bolashaǵy, ulttyq birliktiń kepili. Rýhanı qundylyqtardy jastarǵa jetkizý arqyly, ulttyq mádenıetimizdi jańǵyrtyp, eldiń damýyna úles qosýymyz kerek.
