Ishki «kúshtik qurylym». Ádettiń jamanynan arylý, jaqsysyna umtylý

1264
Adyrna.kz Telegram

Adamnyń damýy men jetistikke jetýine septesetin ádet qalyptastyrý úshin jazylǵan kitapta keıbir suraqtarǵa jaýap tabýǵa bolady. Ádet árkimniń jeke áreketi bolǵanymen, oǵan arnaıy kitap arnaý bul máseleniń mańyzdy ekenin kórsetedi. 

Mıras Kesebaev – Qazaqstandy kitap oqıtyn elge aınaldyrý maqsatynda shyqqan «Jyldam oqy», «Naǵyz jigit», «Minezdi ózgertý alhımııasy» kitaptarynyń avtory. «Ádet kúshi» kitabyn 2023 jyly «Samǵa» baspasynan shyǵaryp, oqyrmanǵa usyndy. Bul kitapta ádettiń qurylymyn túsindire otyryp, 27 paıdaly ádetti úırenýdiń jáne 21 zııandy ádetten arylýdyń naqty qadamdary kórsetilgen. Sonymen qatar, ádetti qalyptastyrýdaǵy bıologııalyq proester men psıhologııa qupııalary aıtylady.

Barlyq adam ózgergisi keledi. Sportpen aınalysý, jańa til úırený, uıqyny retteý sııaqty paıdaly ádetterdi ómirine engizýdi qalaıtyndar jeterlik.  Biraq nege ylǵı dúısenbini nemese jańa jyldyń bastalǵanyn kútip, ýaqytymyzdy zaıa ketiremiz? Nege jańa ádetti ómirimizge engizgennen keıin, kóp ýaqyt ótpeı tastap ketemiz? Sebebi, biz maqsatymyzǵa jetkizetin durys tásildi tańdamadyq. Ony qalaı durys tańdaý kerek? Bul suraqtyń jaýabyn ádet taqyrybynda jazylǵan kitaptardan taba alamyz. Osy maqsatta jaqsy ádet qalyptastyrýdyń durys tásilin kórsetip, jaman ádetten arylýdy úıretetin, 10 kitaptyń túıini men 10 ǵalymnyń tujyrymy biriktirilgen Mıras Kesebaevtyń «Ádet kúshi» kitabynan jaýabyn izdep kórmekpiz.

AÝRÝ QALSA DA, ÁDET QALMAIDY

Ádet – adamnyń kúndelikti tirshilik qajetine baılanysty qalyptasqan is-qımyly. Kúnbe-kún qaıtalaıtyn áreketterge mı kóp energııa jumsamaıdy. Sebebi, mıda artyq energııa joq, sol úshin jıi qaıtalaıtyn áreketterdi ádetke aınaldyryp qoıady. Sondyqtan adamǵa jańa ádet qalyptastyrý qıyn bolyp kórinedi, sonyń áserinen bastaǵan isti sońyna deıin jetkizbeı tastap ketý kóp kezdesedi. Buǵan sheshim retinde avtor ádet qalyptastyrýdy usaq áreketten bastaýdy usynady. «Usaq ádetter baıqalmaıdy, jasaý da qıyn emes» deıdi ol. 

Mysaly, adamdardyń kópshiligi sportpen aınalysýdy qolǵa alamyn dep, jattyǵý zalyna jazylady. Oǵan barý úshin aldyn-ala zattardy jınap, daıyndalý kerek, onymen qosa jol júrýge energııa men ýaqyt jumasaý bar. Munyń bári mıǵa úlken jumys bolyp kórinip, kelesi joly barmaýǵa túrli sebepter izdeıdi. 

Al osy áreketti kúrdelendirmeı, úıde 10 mınýt jattyǵý jasaý arqyly mıdy kúndelikti qaıtalaýǵa daǵdylandyryp, sportty ádetke jeńil aınaldyrýǵa bolady. Bir áreketti turaqty túrde jasaý ádetke aınaldyrady, ádet qalyptasqan soń odan arylý ońaı bolmaıtyny anyq. Kitapta oǵan mysal retinde «Atom ádetter» kitabynyń avtory Djeıms  Klırdiń aptasyna birneshe ret ziltemir kóterý arqyly 77 keli qańbaqtaı jigitten jaýyryny qaqpaqtaı 90 kelilik azamatqa aınalǵan oqıǵasy aıtylady. 

QUTQARATYN DA, QURDYMǴA JIBERETIN DE ÁDET

Paıdaly usaq ádetter ýaqyt óte kele úlken tabys ákelse, paıdasyz usaq ádetter adamnyń minezin buzatyny anyq. Máselen, kúnine kitaptyń 10 betin oqý arqyly 1 jylda 3650 bet oqýǵa bolady. Bul degenimiz orta eseppen 15 kitap degendi bildiredi. 

Bir sala boıynsha osynshama kitap oqý jetistikke jeteleri sózsiz. 

Az aıtylatyndyqtan mundaı keńes paıdaly bolatynyn ańǵarmaı jatamyz. 

Eger osy ádettiń ornyna kúinne 1 qorap temeki shegý zııandy áreketin qalyptastyrsa, bir jylda temekilerdiń sany 7300-ge jetedi. Bul áreket densaýlyqqa qanshama keri áserin tıgizedi, odan bólek ýaqyt pen aqsha paıdasyz iske jumsalady. 

Sandarmen túsindirý arqyly Mıras Kesebaev ádetke abaı bolý kerek ekenin túsindirip, onyń qutqaratynyn nemese quldyratatyn kórsetedi. 

ÝAQYT EMES, JIILIK MAŃYZDY

Osy tusta áreketti ádetke aınaldyrýǵa qansha ýaqyt ketedi degen suraq týyndaýy múmkin. Avtor «ádet qalyptasý úshin qansha ýaqyt emes, qansha ret qaıtalaý qajet dep suraq qoısaq durys bolady» deıdi. Mıras Kesebaevtyń aıtýynsha ádettiń qalyptasýyna ýaqyt emes, oryndalý jıiligi áser etedi. Osyǵan baılanysty London ýnıversıtetiniń kolledjinde 2009 jyly Fılıppa Lallı tájirıbe jasap kóredi. Barlyǵy 96 adamǵa túrli paıdaly ádetterdi 12 apta jasatý arqyly ádetti qalyptastyrýǵa 18 ben 254 kúnniń arasyndaǵy ýaqyt aralyǵy qajet ekenin anyqtaǵan. Zertteýshiniń paıymdaýynsha, áreketti avomatty kúıge deıin jetkizýge orta eseppen 66 kún ketedi eken. 

Jaqsy ádetti meńgerý qanshalyqty qıyn bolsa, jaman ádetti tastaý da sonshalyqty qıynǵa soǵady. Paıdaly áreketterdi ómirdiń bir bólshegine aınaldyryp, zııandy áreketterden ýaqyt joǵaltpaı arylǵan abzal. Al ol úshin qajetti bilimge ıe bolý mańyzdy. 

Mereı Myrzaǵalıqyzy

«Adyrna» ulttyq portaly

 

Pikirler