Beıimbet Maılın. Talaq

1035
Adyrna.kz Telegram

I

Kún uzaqqa Aıdarbektiń úıi uryspen boldy. Erli-baıly ekeýi birin-biri ilip-qaǵyp, biriniń tilin biri almaı, áli jetkeni ósh alý jolyn qarastyryp otyrǵan sekildi. Buryn mundaı urys bolǵanda, aıaq jaǵy taıaqqa tirelip, Zeıneptiń etine kóbine tańba túsip qalatyn. Zeınep ony sezse de, súıekke bitken qaryspalyq erkin alyp, bir tabanǵa sheıin bas ımeıtin. Urystarynyń kóbi bolmashy nárseden shyǵatyndyqtan, Zeıneptiń sózi Aıdarbekke keı kezderde ústip kelip, tóbelessiz de jarasyp ketise berýshi edi.

Búgingi urystary zildirek. Aıdarbek erteden beri tamaq ta ishken joq. Kıkiljińniń kirgenine bir jeti bolyp qalǵan. Sodan beri bir-birine durys jaýap bermeı, jatqanda Aıdarbek irgege, Zeınep ot jaqqa qarap jatady.

Esiktiń aldyna toqymdy tósep jiberip, Aıdarbek taldan kerip tor toqýǵa kiristi. Zeınep úlken bólmesindegi peshke arqasyn súıep otyryp urshyk ıirdi. Áke-sheshesi urysqa kirgeli boıyn jazyp oınaı almaı Kúlámza da júdeýge aınalyp edi, búgin úıiniń ishinde ózgeshe jandaný, qozǵalys, iskerlik kóringen soń, birazdan beri terezeniń túbinde jınaýly turǵan qýyrshaǵyn alyp, jaýlyǵyn jamyldyryp, kıindirýge aınaldy. Qýyrshaqqa jamyldyrǵan jaýlyq Kúlámzaǵa unap ketti. Óziniń sheberligine, eptiligine qýanyp, qýyrshaqqa kishkene qarap otyrdy da: - áje, áje!.. - dep Zeıneptiń urshyq júgirtip otyrǵan qolyna jabysty. Zeınep qaramady. Nege qaramaǵanyn Kúlámza sezedi. Buryn qýyrshaq istegende, el ishinde ataqqa shyqqan «kákaýyz kelinniń jaýlyǵynyń modasy» dep Kúlámzanyń kýyrshaǵyn Zeıneptiń ózi talaı jamyldyryp bergen. Endi búgin, Zeınepsiz-aq qýyrshaǵyn ózi jóndep alǵan soń qýanyshyn ájesine aıtpaı Kúlámza tóze alatyn bolmady. Biraq, áke- sheshesiniń arasyndaǵy salqyndyqty seze júrgendikten, bir ret aıtqanyna nazar salmaǵan soń, qýyrshaǵyn qaıta kórsetýdiń tıis, tıis emestigin bile almaı Kúlámza dań boldy. Áıtse de taǵy bir aıtyp kóreıin degendeı, - áje, áje!..-  dep, jabysa bergende, Zeıneptiń urshyq ıirgen qolyna qaqtyǵyp qaldy.

- Tasta ári, qý qatyn, qatyn bolmaı qalarmyn dep korqasyń ba! - dep Zeınep qýyrshaqty laqtyryp jiberdi. Kókaýyz qatynnyń modasymen oralǵan jaýlyq jerge ushyp tústi. Kúni boıy istegen eńbegi zaıa bolǵanǵa Kúlámza yzalanyp jylap, Zeıneptiń oń jaq tizesine jarmasa jatyp edi.

- Ári, qý qatyn, tipti ıirtpediń ǵoı, - dep Zeınep taǵy ıterip tastady.

Kúlámza daýsyn shyǵaryp jylaýǵa kiristi. Zeınepti uryp ashýyn tarqatýǵa, shynynda Aıdarbek syltaý taba almaı otyr edi. Endi, myna balanyń jylaǵany ózinshe tolyq syltaý. Sondyqtan túpki oıyn jaryqqa shyǵarý maqsatymen Zeınepke baılanyspaqshy boldy. Jumysyn toqtatyp, ornynan qozǵalyp-qozǵalyp qoıdy. Delek tanaý deldıdi. Eki kózi qutyrǵan sıyrdyń kózindeı bop adyraıdy, qozǵalǵan saıyn ashýǵa tyǵylyp, býlyǵyp baryp:

- Nege jylatasyń?!. Jylatpa balany, - dedi...

Toqyp otyrǵan qorabyn toqtatty. Qabaǵyn burynǵydan góri qyrjıtyńqyrap, eki kózin Zeınep otyrǵan peshke qadap, tistenip tura umtylýǵa ońtaılanǵan adam qusap otyrdy. Bul sııaqty jekirgenge Zeınep sózsiz jaýap qaıyrady dep oılady, eger jaýaby zildileý shyqsa, eki-úsh aýyz sózben isti bitirip, tura júndemek boldy.

Zeınepke Aıdarbektiń daýsynyń qaı túri bolsa da málim bolǵandyqtan, urýǵa yńǵaılanǵanyn sezip, ol úndemeske tyrysty. Zeıneptiń qýlyǵyna Aıdarbek te tanys. Urmasa ashý tarqamaıdy. Sondyqtan, qaıtse de urmaı qoımaımyn degen oımen sózdi qaıta bastady:

- It! Qolyńa ustaǵan jalǵyz qarǵań, qasqyr kusap qabasyń da otyrasyń, -dedi.

Zeınep shydaı almady. Kóptengi ashý, kek - bári kelip qabattasyp, eriksiz sóıleıtin boldy. Tym zildi qyp shyǵarsa, sózsiz taıaq jeıdi. Taıaq jeımin dep úndemeı qalsa, jeńilgendik bilinedi. Buryndy-sońdy taıaqtan qorqyp tilin tartpaý - úırenshikti ádet sekildenip ketken. Sondyqtan, Zeınepke endigi laıyqtysy sózge sóz kaıyrý edi.

Zyrqyraǵan urshyq júndi sozyp úlgirtpeı úzilip jerge tústi. Qaǵilez erni qaltyranyp, pishini surlanyp, úzilgen jipti jalǵap jatyp:

- Janyń ashymaı-aq qoısyn!.. - dedi.

- Endi kimniń jany ashıdy?!. Itten jaralǵan shoshqanyń sózin qarashy!.. Birdeme aıtsa arsyldap betten qaýyp alý...

- Betińnen alyp ne dedim?.. Ursam óz balam, mende eshkimniń jumysy joq. Ádemi qatynyńnyń balalaryn urǵyzbaı esirersiń.

Aıdarbektiń kútkeni de osy sóz edi. Endi kidirýdiń jóni joq. Esik jaqta turǵan qaıyń taıaqty ala bólmeniń esigine kelip te qaldy.

- Ne deısiń, áı?..

Esik jaqta otyrǵan Aıdarbektiń daýysy kenet janynan shyqqanda, Zeınep selk etip ketkendeı boldy. Bir tyqyrdyń taıanǵanyn bilip, betine jalt qarady da, júnin sozyp, urshyǵyn ıire berdi.

Ashýmen yzǵarlanyp qalshyldap kelse de, Zeıneptiń koryqqan pishinin, aıyp mende-aq bolsyn, ǵafý et degen tárizdi tómen qarap muńaıýy - Aıdarbektiń urýyn jónsizdikke shyǵaratyn sekildendi. Áıtse de bir urmaı kóńil kónshimeıtin bolǵandyqtan, qushyrlanyp, túıilgen judyryqpen jelkege koıyp kelip qaldy.

Tekshelep oraǵan aq jaýlyq - Kúlámzanyń qýyrshaǵy sekildenip ushty.

- Oıbaı-aı, ne jazdym?!. - dep Zeınep yshqynyp jylap jiberdi.

- Atańa nálet!.. - dedi Aıdarbek.

Boıdy kernegen ashý aıtýǵa sóz taptyrmady. Qarsylaspaǵan qatyndy ura berýdiń taǵy jóni joq.

- Atańa nálet. Sen ne qylmadyń... Qarandy batyr, ket!..Men senen talaq! - dedi.

- Qudaı!.. Qudaı!.. ne jazdym, qudaı!.. - dep Zeınep ókirip jylaýǵa kiristi. Kúlámza «ájelep» kelip aldyna tyǵyldy...

Kúlámzany baýyryna basyp, jylaǵan kúıi búkshıip Zeınep jatyp aldy. Burynǵydan góri ashýy tarqap, kún kesh bolýǵa aınalǵan soń, shashylǵan talyn jıyp, mal qaraýǵa Aıdarbek tysqa shyqpaqshy boldy.

Uzaqty kúnge tamaq ishpegen adam - qarny da ashaıyn dedi.Tórgi bólmege bir-eki ret kelse de, Zeınepke tur dep aıtýǵa bata almady. Buryn Zeınep aıypty sekildi kórinse de, taıaq jegen soń aıyptan tazaryp, «turmaımyn» dep aıtýǵa da erki bar sekildi kórindi.

Úndemeı tysqa shyǵyp, malyn sýaryp, qoralaýǵa kiristi. Eki kózi zemlenkeniń morjasynda. Buryn qansha taıaq jese de, mezgilimen tamaǵyn isteý - Zeıneptiń ádeti edi. Aıdarbek urǵanda da sol kep urýdyń biri ǵoı dep uryp edi.

Kún batyp,  qas qaraıǵansha Zeıneptiń qozǵalǵany kórinbegen soń dalada tura berýdi qol kórmeı Aıdarbek úıge kirdi. Qyraýly tereze keshtiń qarańǵylyǵyna qosametkeı bolyp, úıdiń ishinde esh nárse kórinbestik edi.

- Kúlámza!.. -  dedi.

Kúlámzanyń atyn ataǵanda túpki oıy Zeınep jaýap berer me eken degen edi.

- Nemene áke? -  dedi Kúlámza.

- Ájeń qaıda?.. Sham nege jaqpaısyndar?

- Ájem jylap jatyr,-  dep Kúlámza Zeıneptiń baýyryna tyǵyla tústi.

Aıdarbek basqa aıtar sóz taba almady. Tóseginiń ústine baryp qısaıyp jatty. Eki kózi peshte, peshtiń janyndaǵy Zeınepte, qozǵalar ma eken, tura ma eken dep oılady. Zeınep turyp sham jaǵyp, tósek salyp berse, tamaq ishpeýine qul, burynǵy ashý-arazdyqtyń bárin umytyp, qushaqtap jatqysy keldi... Biriniń artynan biri - túrli oılar tizbektelip, Aıdarbektiń erkin bıleı bastady. Taıaq jegen Zeınepti ishinen aıady. Jazyqsyz urǵanyna ókindi... Qyzyl shyraıly betinen súıgisi keldi... Yntyqqannan yntyǵyp, eriksiz basyn kóterip aldy. Zeınepke baryp jalynǵysy keldi. Ornynan qozǵala bereıin degende, kenet taǵy bir oı tústi. «Barýym tıis bolar ma eken?..»

Barar-barmasyn bilmeı dań boldy...

II

Zeınep taǵy kóp jylady.

Aıdarbekpen qosylǵanyna bıyl jeti jyl bolǵan eken. Sodan beri ótkizgen ómirinde qyzǵylyqty kún shamaly. Baıynyń minezi teris: bolmashy syltaý qylyp eki kúnniń birinde urady. Kelgen kezde taıaqqa shydaı almaı «qaıdan tap keldi eken?» dep nalyp júrgeninde osy Kúlámza týǵan. Tuńǵysh balanyń adamǵa ystyqtyǵy qandaı, Kúlámza týǵaly Zeınep taıaqqa da úırenip, ashý-arazdyqty da jaba toqyp júre berýshi edi. Jańa Aıdarbektiń almaly-salmaly minezi Zeıneptiń tynyshtanýyna sebep boldy: túnergen bulttaı burqyrap burq-sarq kelse de, saǵatyna jetpeı ashýy tarqap, ekeýi oıynǵa, ázilge kirisedi. Jetisine bir urysý, urysqan saıyn urý, ekeýiniń oıynsha da

turmystyń zańy, sharıǵattyń buıryǵy sekildendi. Olaı oılaýlaryna sebep jaıshylyqtan gori, arazdasqannyń artynan ekeýi birin-biri aılap-jyldap kórmegen adam sekildenip qushaqtaıdy. Sondyqtan ekeýi ashýlanysqanda birin-biri jábirlesede, birin-biri kórmestik sóz aıtyssa da, uzamaı bir qyzǵylyqty turmysqa qaıtatyndaryn sezetin sekildenedi... Aıdarbek búgin de solaı bolady ǵoı dep oılap edi.

Biraq, Zeınepte oı ekinshi túrli edi. Burynǵy qalyppen taıaqty elemeı isin istep, aldaǵy qyzǵylyqty turmysqa ázirlený búgin Zeınepte joq edi. Óıtkeni jelkege tıgen judyryqtan góri bir aýyr, salmaqty nárse bar, Zeıneptiń sonshama jylaýyna, búkshıip jatyp alýyna sol sebep boldy. Qansha oılasa da ushyna shyǵý qıyn.

Ol talaq edi.

Zeınep elde júrgende shesheleriniń aıtqanynan esitetin: «neke erli-baıly adamnyń turmysyn bir-birine baılaıtyn jip. Birin-biri kórmegen, birin-biri súımegen eki adamdy neke súıdiredi. Neke mahabbat jibi, erli-baıly adam qanshama birin-biri kórmestik bolyp, arazdassa da, neke turǵan jerde mahabbat úzilmeıdi. Al, erli-baıly adamnyń jırenishti turmysyna dáneker bolyp turǵan jipti úzetin bir nárse bar, ol - talaq!..»Aıdarbek búgin kep urǵan joq, biraq taıaqtan on ese artyq talaqty shyǵardy. «Men seni kórmeımin, men talaq» dep aıtyp saldy. Zeınep, endi jibi eriksiz úzildi dep jatyr. Baıynyn bir jetiden beri urysqany, jelkege birer túıgeni áldeqashan umytylǵan. Esi-derti jalǵyz talaq. Aıdarbekten aırylyp ketýge senbeıdi. Kúnine kyryq pyshaqtasyp otyrsa da, dúnıede osydan artyq turmys bar dep oılamaıdy.

Zeınep kóp oılady. Bastan ótken turmysy birtindep kóz aldyna elesteı bastady. Áke-sheshesiniń qaı ýaqytta quda bolyp mal alǵanyn anyq bilmeıdi. Biraq kúıeýge berilgenin, keleshekte jeńgeleri sekildenip bireýge qatyn bolyp, kúnde taıaq jep ómir ótkizetinin Zeınep esi kire bastaǵannan-aq sezgen. Tentek bolyp jeńgelerimen oınaǵanda: «Qoı, baıyńa aıtyp urǵyzarmyn» degen sóz jas kúninen-aq júregine álipbıdeı jattalyp, óziniń urylatyndyǵyna kún buryn moıyn usynyp qoıǵan.Sóıtip júrgende Aıdarbek uryn kelip, birin-biri birinshi ret kórip tanysady. Birin-biri ata-analary qosqan soń, súımeske oryn joq dep túsinisedi.

Zeınep sonyń bárin oılap kelgende, abaısyzda aıtylǵan talaq kenet eske túsedi. Jeti jyldan bergi qyzyq turmys saǵatynda buzylyp ketken sekildenedi. Sol turmys, áli de bolsa, burynǵy izimen aǵa berse, Zeıneptiń dúnıede armany joq sekildenedi...

Zeınep qalyń oıga shomyp jatyp, uıyqtap ta ketti...

III

Kóp shydap jatýǵa Aıdarbektiń dáti shydamady. Zeıneptiń janyna barǵysy, qatadan urǵandyǵyna ǵafý ótingisi keldi. Eńbektep sıpalap peshtiń qasyna keldi. Zeıneptiń basyna qoly tıip ketkende, bir túrli boıy erip ketken sekildi. Zeınep uıyqtap jatyr eken. Aıdarbektiń kelgenin sezbedi. Aıdarbek qushaqtamaqshy, betinen súımekshi bolyp, jaqyndaı bergende Zeınep áldenege qaltyranyp, oıanyp ketti:

- Áı, áı!.. Bul kim?..

- Men ǵoı, qaraǵym!

Zeınep basyn kóterip jan-jaǵyna qarandy. Úı ishi tastaı qarańǵy. Dybys joq, jalǵyz-aq Aıdarbektiń júreginiń tynyshsyz soqqany, ala mysyqtyń pesh janynda mııaýlaǵany, Kúlámzanyń aıaq-qolyn baýyryna alyp buıyǵyp uıyqtap dem alǵany ǵana estiledi...

Uıqyly kózimen Zeınep:

- Munysy nesi? - dedi.

- Álde sham jaǵaıyn ba?

- Joq, jaqpa...

- Júr, tósekke jataıyq, -  dep Aıdarbek Zeıneptiń moınyna qol saldy.

Zeınep áldene esine túsip titirkenip ketkendeı boldy. Talaqty esitkeli qansha jylasa da, eski turmysyn saǵynyp yntyqsa da, Aıdarbek qasyna kelgen soń, ashý qaıta qozdy. Sol qyzǵylyqty turmysty buzatyn «talaqty» shyǵarǵan Aıdarbekke laǵnat oqyǵysy, ony sókkisi keldi.

- Ári, árman ket! - dep Aıdarbektiń qolyn moınynan alyp tastady.

- Qoı, qaraǵym, ashýyndy bas.

- Ashýymdy basqanda qaıtpekpin?

- Jataıyq...

«Jataıyq» - Zeınepke tanys sóz. Zeınep jatsa, eski turmysqa qaıtqan bolady, burynǵy qyzyqty ómirdi qaıta kóretin bolady. Biraq oǵan jibermeıtin arada kedergi bar ǵoı. Zeınep shimirkenip ketti.

- Óı, betsiz, ne betińmen aıtyp otyrsyń?

- E, ne qyldym?

- Talaq qylǵanyń qaıda?

Aıdarbek shoshyp ketti. Zeınepti urǵannyń sońynan qanshama oılasa da, oıyna túspeı júrgen bir nárse bar sekildi edi, ol - osy «talaq» bolyp shyqty!.. Talaqtyń túpki maǵynasyn aıyrabilmese de, erli-baıly adamǵa unamdy nárse emestigin sezedi. Jalpy jurttyń turmysynda bul sırek ushyraıtyn nárse.Qatynymen qansha arazdassa da, urysyp, tóbelesse de, talaq qylǵan ol joq. Olaı bolsa, bul talaq - jónsiz talaq. Aıdarbekke muny aıttyrǵan - erkin bılep ketken ashý. Biraq ashý ýaqytynda aıtylǵan sózdiń sharıǵat karaýynda qansha aýyrlyq-jeńildiginiń baryn aıyryp bilerlik Aıdarbekte moldalyq joq. Talaq jóninen munyń bar biletini - bir-eki oqıǵa:

bireýi - kórshi aýlyndaǵy Qasym qatynyn mensinbeı, Qaltaıdyń qatynyn almaq bolyp kóńil qosady. Óz qatyny aırylyp bireýge tımek bolady. Sonda moldalar, talaqsyz neke qııýǵa bolmaıdy dep, aǵaıynshylyqpen aıypty malyn tólegen soń Qaltaıǵa da, Qasymǵa da qatyndaryn talaq qylǵyzady. Talaq qylǵan qatyndar tıetin baıyna bara almaı, úıinde otyryp, úsh aı «múddetin» ótkizedi.

Talaq jóninen ekinshi biletini ıshan hazirettiń úsh qatyny bolǵan eken. Kishi toqal «tentekteý» bolyp bireýmen kóńil qosyp qııanat qylǵan soń, haziret ashýlanyp talaq qylady. Sol qatyn qartaıǵansha baısyz otyrǵan.

Jáne bireýler sharıǵat suraǵanda Sholaq moldanyń da aıtqany bar: «Adam óz qatynyn bir ret talaq qylsa, sol qatyndy ekinshi bir adam alyp, ol adam talaq qylǵannyń artynan úsh aı «múddetin» etkizgen soń bastapqy baıyna neke qıyp alýyna bolady», - dep.

Bul, ásirese, Aıdarbekke týra keledi. Sharıǵattyń buıryǵyn isteımin dese, Aıdarbek qatynyn ekinshi bireýge qosyp, ol adam talaq kylǵannyń artynan úsh aıdan keıin baryp neke qıyp alý kerek! Olaı qylmasa, nekesiz qatyn ustaǵan bolady. «Nekesiz qatynnyń úıiniń asy aram» dep Sholaq molda eki kúnniń birinde qaqsaıdy.

Biraq, jastan qosylǵan áıelin Aıdarbek neǵyp basqa bireýge qospaqshy? Kózi tiri turǵanda Zeıneptiń basqa bireýdiń qoınynda jatqanyn kórý - Aıdarbekke álim emes pe?.. Bireýge qosý túgil ózi joqta úıine qaljaqpas bozbalalar kelip, solarmen birdeme dep oınap-kúldi me, Aıdarbek jarylyp kete jazdaıdy... Túneý kúni ińirde, shaı iship otyrǵanda Sarbas kelip samaýrynnyń túbine otyryp, Zeınep shaı quıyp bergende, keseni ustaı beremin dep Sarbas abaılamaı Zeıneptiń kolyn qabat ustap qalǵan. Muny andyp otyrǵan Aıdarbek kórip qalyp, Sarbasty boqtap-balaǵattap úıden aıdap shyǵyp, Zeınepti sileıtip turyp urǵan bolar... Eń arǵysy sýatqa sý ala barǵanda da Aıdarbek shomnyń basyna shyǵyp, kóziniń qıyǵymen qaraýyldap

turady...

Aıdarbek oıdyń ushyǵyna shyǵa almaıtyn boldy. Oılaǵan saıyn basy qata berdi. Sharıǵattyń buıryǵyn istese, Zeınepten aırylmaqshy. Biraq Zeınepsiz sharıǵattyń Aıdarbekke keregi de ne?.. Oılap-oılap qorytyndysynda:

- Sharıǵatyń qurysyn, qatynymnan aırylmaımyn!.. -dedi.

IV

Zeınep uıyqtaǵan joq. Aıdarbektiń basynda otyryp kalyń oıǵa kirgendigin, oqta-sanda qınalyp ýhlegenin ol sezip jatyr. Turmysty eski qalpyna qaıtarýǵa qarsy emestik oı bılep jatyr. Ashýmen aıtylǵan «talaqtyń» keleshek turmystaryna qanshalyq ózgeris salatynyn boljap bile almaıdy. «Talaq» jónindegi Zeıneptiń maǵlumaty da Aıdarbekten aspaıdy. Sondyqtan Aıdarbek qandaı qınalsa, Zeınep te sondaı qınalyp jatyr...

Aıdarbektiń aýyr oıǵa kirip qınalǵanyn sezip, Zeınep aıaýshylyqqa aınaldy. Eski ashý, kek -  bári serpilip, áldeqaıda, oıǵa kelmes bir túkpirge qashyp tyǵylǵan sekildi boldy. Zeınep qazir baıynyń betinen alatyn Zeınep emes, budan jeti jyl buryn sekildendi. Jatqan kúıinde sóıleıin dep bir-eki ret yńǵaılandy da, ony retsiz taýyp, basyn kóterip túregeldi. Zeınep qozǵalǵanda Aıdarbek seskenip qorqyp ketkendeı de, qýanyp ketkendeı de boldy.

- Qatyn!.. Zeınep!.. -  dedi.

Daýsynda bir túrli jeńilgendik, ótingendik sezildi.

- Á, - dedi Zeınep.

- Jáı turdyń ba?

- Jáı.

Zeıneptiń daýsy Aıdarbekke jumsaq, maıda, ne aıtsa da kónetin tárizdendi.

- Jatsaq qaıtedi!..

Zeınep úndemedi. Qarsy sóılemegenine Aıdarbek súıinip, ıkemdeýge aınaldy.

- Jeti jyldan beri erli-baıly bolyp kún ótkizdik. Sodan beri urys ta, talas ta bolǵan shyǵar. Qashanda jarasyp kete bermeıtin be edik. Bu da sonyń biri ǵoı. Meni ýaıymǵa salma qatyn! Mende basqa nıet, buzyq kóńil joq. Ashýmen kisi ne aıtpaıdy, ashýmen aıtqan sózdi perishte jazbaıdy, - degen...

Zeınep kúrsindi:

- Qaıdan bileıin... Ájem marqum aıtýshy edi: «Erli-baıly adamnyń arasyndaǵy súıispendik nekemen baılaýly», -  dep. Sol súıispendigimizge zııan kelip júrmese...

Aıdarbek áldenege qýanyp ketken sekildi boldy.

- Sol ma, qatyn, qoryqqanyń?.. Ol ásheıin bos sóz ǵoı. Nekemizdi qımaı turǵanda bir-birimizdi súıgen joq pa edik?..

Zeınep «durys» degen sekildi basyn ıdi. Áńgimeni soza berýge -Aıdarbektiń de sózge sheberligi joq. Ekeýine de endigi tıistisi - Aıdarbektiń Zeınepti ózine tartyp qushaqtaýy, Zeıneptiń qarsylaspaı buralyp qushaǵyna kirýi edi. Aıdarbek muny da istedi. Zeınepti ózine tartyp qushaqtady. Ekeýiniń de boılary erip, erikteri kete bastady... Mahabbattyń jibi nekesiz-aq baılandy.

V

... Aıdarbek pen Zeıneptiń arasynda bolǵan talaqty Kúlámzadan basqa eshkim bilmedi. Ońasha úıde jalǵyz ózi qýyrshaqpen áýrelenip otyrǵanda, jamyldyrǵan jaýlyǵy, kıindirgen kıimi retke kelmese «men senen talaqpyn» dep qýyrshaqty laqtyratyn boldy.

Erli-baıly adamnyń arasyndaǵy jibin talaq úze almady. Eski turmys, eski urys, eski tóbeles - nekeli qalyptaǵy sarynǵa túsip aǵa berdi...

1923

Pikirler