Qazaqstan Halyq partııasynyń respýblıka aýmaǵynda AES salý máselesine qatysty úndeý joldady, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
«Jýyq arada bizdiń aldymyzda memleket úshin ómirlik mańyzy bar másele – Qazaqstanda alǵashqy atom energetıkalyq stanııasyn (AES) salý boıynsha sheshim qabyldaý mindeti tur. Biz – Qazaqstan Halyq partııasy, sizderdi elimizdiń bolashaǵyna, onyń damýy men ál-aýqatyna tikeleı yqpal etetin bul sheshimdi aqylǵa qonymdy túrde ári jan-jaqty saralaı otyryp qabyldaýǵa shaqyramyz. Búginde elimizde JEO-daǵy apattar jıilep, jylý stanııalary jabdyqtarynyń ábden tozyǵy jetken, oǵan qosa birneshe óńirdiń elektr energııasy tapshylyǵynan zardap shegip otyrǵany bárimizge málim. Bizdiń kontınenttik klımatymyz kún jáne jel qondyrǵylary arqyly qajetti energııany óndirýge qolaısyz. Sáıkesinshe, Respýblıka elektr qýatyn kórshiles elderden satyp alýǵa, ıaǵnı, ımporttaýǵa májbúr bolyp otyr», - delingen úndeýde.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óte mańyzdy ári utymdy sheshim qabyldaı otyryp, AES salý máselesin jalpyulttyq referendýmǵa shyǵarýdy usyndy
«Bizge mura bolyp qalǵan elimizdiń energetıkalyq resýrsy qazirgi tańda fızıkalyq turǵydan sarqylyp keledi. Osy rette mynadaı mańyzdy suraqtar týyndaıdy: Biz óskeleń urpaqqa neni mura etip qaldyramyz? Eskirgen qazandyq qondyrǵylaryn ba? Kúl úıindileri men lastanǵan aýany ma? Álde, kórshiles elderdiń aldyndaǵy elektr energııasynyń ótelmegen qaryzdaryn ba? Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óte mańyzdy ári utymdy sheshim qabyldaı otyryp, AES salý máselesin jalpyulttyq referendýmǵa shyǵarýdy usyndy. Endi halqymyz óz taǵdyry men bolashaǵy úshin ózi tańdaý jasaýy tıis. Biz qandaı el bolamyz? Elektr energııasy úshin kórshisine táýeldi el bolamyz ba? Álde ózin-ózi qamtamasyz etý maqsatynda zamanaýı tehnologııalardy tıimdi qoldanatyn, energetıkalyq turǵyda táýelsiz memleketke aınalamyz ba?», - delingen habarlamada.
AES salý boıynsha Referendým ótkizý mańyzdy ekonomıkalyq ǵana emes, sonymen qatar aýqymdy saıası qadam bolyp ta sanalady.
«Jańa Qazaqstannyń qaǵıdattary men «halyq únine qulaq asatyn memleket» strategııasy bılik pen halyqty biriktirýge baǵyttalǵan. Demek, atalǵan másele boıynsha sońǵy sheshimdi birge qabyldaımyz. Al Qazaqstan Halyq partııasy osyndaı aýqymdy sharaǵa óz úlesin qosyp, qazaqstandyqtardyń el bolashaǵy úshin utymdy ári ońtaıly tańdaý jasaýyna baǵyttalǵan qajetti uıymdastyrýshylyq, aqparattyq jáne túsindirý jumystaryn júrgizýge daıyn», - delingen habarlamada.
AES qurylysy Qazaqstandy halyqaralyq deńgeıge shyǵarady.
«Byltyr Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń (AEHA) sarapshylar mıssııasy men QR Úkimeti arasynda 2023-2028 jyldarǵa arnalǵan eldik negizdemelik baǵdarlamaǵa (Country Programme framework) qol qoıyldy. Qazaqstannyń óziniń alǵashqy atom elektr stanııasyn salýdy josparlap otyrǵan el retindegi mártebesin eskere otyryp, joba MAGATE jáne atom elektr stanııalaryn paıdalanatyn uıymdardyń Dúnıejúzilik qaýymdastyǵy (AES DQ) tarapynan qatań halyqaralyq baqylaýda bolady», - delingen habarlamada.
Aldaǵy ýaqytta Qazaqstan atom energetıkasy boıynsha óz mamandarynyń mektebin qurýy tıis.
«Bul jolda bizge Batys Eýropa, Qytaı, Reseı, Franııa, Ońtústik Koreıa jáne Japonııa elderiniń tabysty tájirıbesi negiz bola alady. Al Qazaqstanda ýran shıkizatynyń ózindik qory jáne ony otynǵa qaıta óńdeý tehnologııasynyń bar ekenin eskersek, beıbit atomnyń bizdiń elimizde bolashaǵy zor. Aldymen, bizdiń qoǵam radıofobııadan arylýy kerek! Tutas bir óńir turǵyndary qatty zardap shekken Semeı polıgonynyń qasiretin eshkim joqqa shyǵarmaıdy. Alaıda, áskerı qarý-jaraq eksperımentteri men dáleldengen tehnologııalardy beıbit maqsatta paıdalanýdyń arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı! Chernobyl jáne Fýkýsıma atom elektr stanııalarynyń taǵdyryn meńzep, AES-ti qaýipti dep taný da orynsyz. Qazir álemde 200-ge jýyq atom stanııasy jumys isteıdi, onyń quramyna 400-den astam energoblok kiredi. Jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn qurylǵan eki stanııada úlken apat bolǵany ras. Biraq oǵan negizinen eskirgen tehnologııa men adamı faktor sebep boldy. Al biz áli de qorqamyz», - delingen úndeýde.
Búginde álemniń ártúrli elinde elýden astam atom energobloktar salynýda.
«Eger shynymen de qolaısyz ári qaýipti bolsa, olardy eshkim salmas edi. Qazaqstandyqtar osy faktige de mán berýi tıis! Sońǵy sheshim kúzde, ulttyq referendýmda qabyldanady. Sheshimdi biz bárimiz, tutas Qazaqstan halqy qabyldaıdy. Oǵan jáne onyń aldaǵy saldaryna biz jáne bizdiń balalarymyz jaýapty bolamyz. Osy rette halqymyz óziniń eń asyl qasıetterin – patrıotızm, azamattyq sana, raıonalızm jáne obektıvtilik tanytýy tıis. Ótken shaqty oılap, qorqynyshpen ómir súrýdi doǵarýymyz kerek! Saıası ınfantılızmnen arylatyn ýaqyty keldi! Biz keleshek urpaqqa energetıkalyq egemendik pen táýelsizdikke kepildik berip, olardy jylýmen jáne jaryqpen qamtamasyz ete otyryp, laıyqty mura qaldyrýǵa tıispiz! AES Qazaqstanǵa qajet», dep qorytyndylady.
