Qazaqtyń bas aqyny Abaı Qunanbaıulynyń murasyn zertteý jáne onyń oqytylýy týraly ýnıversıtet oqytýshysynyń túıgenderi.
Abaı muralary tereńirek zerttele bastaǵannan beri joǵary oqý oryndarynda abaıtanýdyń arnaıy kýrsy men semınar sabaqtar ótkizilip bastady. Degenmen, bul pánge jastardyń qyzyǵýshylyǵy qandaı? Jas urpaqqa aqyn murasy qalaı nasıhattalýda? Bul týraly Abaı atyndaǵy ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Abaıtaný ǵylymı zertteý ortalyǵynda 8 jyldaı qyzmet etken ustaz Gaýhar Abdýǵapparqyzynan surap bildik.
- Gaýhar hanym, Abaıtaný páninen joǵary oqýoryndarynda 8 jyl bilim berdińiz. Abaı ilimine qyzyǵýshylyǵyńyz qalaı bastaldy?
- Men Abaı atyndaǵy ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Abaıtaný ǵylymı zertteý ortalyǵynda 8 jyl jumys istedim. Al jalpy bilim berip kele jatqanyma - 24 jyl.
Abaı ilimine qyzyǵýshylyǵym stýdenttik jyldan bastaldy. Belgili abaıtanýshy ǵalym Mekemtas Myrzahmetulynan Abaı murasy jóninde birneshe jyl dáris tyńdap, abaıtanýdan alshaq kete almadym. Keıin Mekemtas Myrzahmetulynyń shákirtteri Jamal Shoıynbet, Maqsat Áliphan aǵaılarymyzdyń eńbekterin oqyp, dáristerin tyńdadyq. Tipti, olarmen qatar júrip bir qyzmette de boldyq. Maǵan Abaı ilimi, onyń fılosofııasy maǵan erekshe unaıdy. Oǵan Abaı Qunanbaıulynyń eńbekterinen bólek, osy ustazdarym da áser ete aldy.
Mekemtas Myrzahmetulynyń abaıtaný salasynda jazǵan ǵylymı zertteýleri men eńbekterin únemi kúndelikti tirshilikte, sabaqta da qoldandym. Abaıtaný salasyn tereńinen zerttep, qarastyryp, únemi izdeniste boldym.
«ABAI ILIMI ÓZ DEŃGEIINDE DÁRIPTELMEDI»
- Búginde Abaıtanýǵa qyzyǵatyn jastar kóp pe?
- Abaıtanýǵa qyzyǵatyn jastar joq desem de, kóp desem de qısynǵa kelmeıdi. Mekemtas Myrzahmetulynyń úlken eńbeginiń arqasynda kóptegen joǵarǵy oqý oryndarynda abaıtaný páni dáris bolyp endi. Bul - óte úlken eńbek.
Abaıtanýdy oqytqanda, tek Abaı Qunanbaıulynyń ómiri, eńbek joly, shyǵarmalary aıtylmaıdy. Onda búkil qazaqtyńtarıhy, ádebıeti, mádenıeti, sonaý túrki dúnıesi kezinen Iassaýı, ál-Farabımen baılanystyryp tereńinen qozǵalady. Sondyqtan Abaı ilimine úńilgen árbir jas abaıtanýǵa qyzyqpaı qoımaıdy.
Stýdentter buryn estimegen, kóp aıtyla bermeıtin jańa tyń derekterdi estigen kezde tańǵalyp ta, qyzyǵyp ta jatady. Sóıtip jadyrap, ózderiniń oılaryn aıtyp, naqty berilgen ádebıetterdi oqyp kelip, odan úlken erekshe qýanyshpen kelip sabaǵyn aıtady. Árıne, jastar jańalyqty júregimen qabyldaıdy.
Al abaıtanýǵa qyzyǵatyn jastardyń kóp bolmaýy osy Abaıdyń búkil ǵumyry, fılosofııalyq tereń oılary, óz deńgeıinde, óz dárejesinde áli de tanylmaǵandyǵy bolsa kerek.
Muhtar Áýezov aıtqandaı “Abaı - úlken muhıt, biz jaı ǵana sonyn shetin ǵana zerttedik”. Abaı Qunanbaıuly óz dárejesinde zerttelmeı kele jatyr. Qazirgi jastar Abaı Qunanbaıulynyń atyn biledi, aqyn ekenin biledi. Al onyń fılosofııasyna tereń úńilmeıdi.
«ABAI MURASYNDAǴY TERMINDER TOLYQ TALDANBADY»
- Sizdińshe, Abaıdyń muralaryn zertteý men túsinýdegi negizgi qıyndyqtar qandaı?
- Abaıdy zertteý Alash zııalylarynan, keıin Muhtar Áýezovten bastaý alǵan. Olar Abaıdyń muralary jóninde ózderiniń teorııalyq oılaryn aıtyp ketken. Abaıdyń óz dárejesinde túsinýge tyrysqan. Jyldar boıy Abaı murasy zerttelip keledi. Biraq alpysynshy jyldardan beri, Muhtar Áýezov qaıtys bolǵannan keıin osy Abaı murasyn zertteý máselesindegi eń úlken qıyndyq – Abaı murasyndaǵy termın sózderdiń tolyq taldanbaýy. Aqynnyń eńbekterinde Rabǵýzı, Naýaı, Iassaýı muralarymen baılanysatyn kóptegen termınder bar.
Máselen, nazıragóılik, jaýanmárttilik degen termınder kezdesedi. Bul sózder Maqsat Áliphan, Mekemtas Myrzahmetulynyń kitaptaryn da taldanǵan. Alaıda, Abaıdyń eńbekterin de taldanyp, túsindirýdi qajet etetin termınder óte kóp.
Abaı ózi medresede oqyp, 11 jasynan bastap, parsy, arab tilderin erkin meńgergen. Ol shyǵys ádebıetin tupnusqada oqyp tanysqan. Sondyqtan Abaıdyń eńbekterinde shyǵys ádebıetinen alynǵan termınder óte kóp.
Kezińde biz patshalyq Reseıdiń qol astynda boldyq. Ol kezeńderde bizge shyǵys álemin aıtý, dinı taqyrypty qozǵaý múldem ruqsat etilmedi. Bizde taza túpnusqadan ıran, parsy, arab tilderin oqyp, tanysyp, onyń termınologııasyn túsindiretin ǵalymdar saýsaqpen sanarlyqtaı az. Sondyqtan bul kenjelep tur.
«JASTARDYŃ ZEIININ USTAP QALÝ QIYN»
- Abaıdyń shyǵarmalaryn oqytý barysyndaqandaı ádister men tásilder qoldanǵan durysdep oılaısyz?
– Qazir jastar jańashyldyqqa umtylady. Olardyń zeıinin ustap qalý qıyn. Bir taqyrypty alyp, uzaq ýaqyt dáristi oqyp berý stýdentterdi jalyqtyrady. Sondyqtan túrli jańasha ádis-tásilderdi paıdalanýǵa, zamanǵa saı jańasha ádistermen de oqytýǵa bolady. Toppen de jumys isteýge bolady.
Abaı - úlken ǵylym. Onyń iliminde shyǵys ta, batys ta, túrki de, Qazaqtyń tragedııasy bar, qazaqtyń orystanýy da, qazaqtyń kóz jasy da bar. Abaıda júrek máselesi, jan men tán máselesi qozǵalady. Abaı adamnyń ómirge kelgenimen ómiriniń sońyna deıingi ósý proesiniń barlyǵyna toqtalady. Sóıtip baryp, jarty adam, jarym adam, tolyq adam, pende dep adamnyń ózin birneshe termınderge bóledi. Árqaısysyna túsinikteme beredi. Bulardyń árqaısysy – jatqan tereń oı. Sondyqtan, eń bastysy jastarǵa Abaı murasyn durys nasıhattaý qajet. Abaıdy oqyǵan adam, ózin tanıdy, ózin tanyǵan, damı túspek.
— Joǵary oqý oryndarynda stýdenttergeAbaı ilimin oqytý deńgeıi qalaı? Kóńilińiztola ma?
– Abaıtaný sanaýly oqý oryndarynda ǵana oqytylady. Men barlyq ýnıversıtetterde oqytylý kerek dep esepteımin. Kezinde Muhtar Áýezov, keıin Mekemtas Myrzahmetuly bastap, Abaıtanýdy bilim ordalaryna pán etip qosty.
Bul biz úshin úlken qýanysh boldy.
Qazir mektepterde Abaıtanýǵa az bolsa da ýaqyt bólgen. Alaıda, odan beretin muǵalimderdiń Abaı ilimin qanshalyqty túsine alǵany belgisiz. Ózderi uǵynbaǵan muǵalim balaǵa qalaı úıretpek?! Sondyqtan ár bolashaq pedagog oqý ornynda abaıtanýǵa nazar aýdarǵany jón.
– Suhbattasqanyńyzǵa rahmet!
Dana Nurmuhammed
«Adyrna» ulttyq portaly
