Búgin - Rámizder kúni. 1943 jyly dál osy kúni Qazaq KSR Ánurany jaryq kórdi, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.
Dál 81 jyl buryn Qazaq KSR-niń alǵashqy Memlekettik Ánuranyn jazýǵa baıqaý jarııalandy. Ánuran sózi boıynsha ótkizilgen baıqaýda 27 jastaǵy Qaıym Muhamedhanovtyń mátini tańdap alynǵan.
Shynynda, Ánurannyń avtory bolý qaı aqyn úshin de, qaı sazger úshin de úlken mártebe. Avtorlarǵa qoıylǵan talap - kommýnıstik ıdeologııaǵa saı, soıalızmdi dáripteıtin mazmunǵa qurylýy kerek.
Ánurannyń mátini retinde sol jyly Ábdildá Tájibaev, Qaıym Muhamedhanov jáne Ǵabıt Músirepovtiń birlesip jazǵan óleńi tańdalady. Al tarıhtaǵy keı derekterde KSR ánuran mátinin tolyqtaı Qaıym Muhamedhanovtyń ózi jazyp shyqqan delingen.
Qaıym Muhamedhanov – ǵalym, abaıtanýdy ǵylymı negizdeýshi, shákárimtanýdyń negizin qalaýshy, tekstolog. Segiz qyrly Muhamedhanov Qazaq SSR Gımniniń avtory, KSRO Jazýshylar odaǵynyń múshesi, Qazaqstannyń Memlekettik syılyǵynyń, Jazýshylar odaǵy syılyǵynyń, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń jáne Halyqaralyq Abaı akademııasynyń Altyn medaliniń ıegeri, professor.
Odan bólek, KSRO jáne Qazaqstan halyq aǵartý isiniń úzdigi dep tanylǵan.
Qaıym Muhamedhanov – Qazaq SSR-i memlekettik gımni mátininiń avtory. 27 jastaǵy jas jigit 1943 jyly respýblıka gımnin jazyp, konkýrs jeńimpazy atandy.
27 jastaǵy jigittiń jazǵan Ánurany «Er qazaq ejelden erkindik ańsaǵan» - «Geroıcheskıı kazahskıı narod ızdrevle mechtal o svobode» dep bastalady. O zamanda mundaı jalyn atqan sózdi tek naǵyz patrıot qana jaza alatyn.
Bul mátin 30 jasar kompozıtor M.Tólebaevty mýzyka jazýǵa shabyttandyrdy. Bul gımn birneshe onjyldyqtar boıy aıtylǵanyn umytpaǵan jón! Degenmen sol zamandaǵy bılik óz halqyn er, erjúrek dep aıtýǵa jasqanatyn, sol sebepti «er» sózin «biz» degen sózge aýystyryp, jekelegen avtorlar – jas aqyn (Q.Muhamedhanov) jáne jas kompozıtor (M.Tólebaev) ıaǵnı, «seriktester» ujymy atynan shyǵardy.
1992 jyly Qaıym táýelsiz Qazaqstannyń Ánuranyn shyǵarýǵa arnalǵan baıqaýǵa qatysyp, mátini taǵy jeńiske jetti. Biraq bul joly Qaıym «avtorlar ujymyn» qosatyndyqtan Ánurandy shyǵarýǵa qatysýdan bas tartty.
Qazaq KSR-nyń Memlekettik Ánuranynyń mátini álige deıin saqtaýly.
Biz qazaq ejelden erkindik ańsaǵan, (Er qazaq ejelden erkindik ańsaǵan),
Bostandyq ómir men ar úshin qıǵan jan.
Torlaǵan tumannan jol tappaı turǵanda,
Jarqyrap Lenındeı kún shyǵyp, atty tań.Qaıyrmasy:
Jasasyn Sovetter Odaǵy,
Jetkizgen erkindik, teńdikke,
Bastaıtyn elderdi birlikke,
Jeńiske, shattyqqa, erlikke!***
Daq salmaı Lenınniń jeńimpaz saltyna,
Urpaǵy qosty dańq Otannyń dańqyna,
Odaqtas, urandas elderdiń qamqory,
Kóp alǵys aıtamyz uly orys halqyna.Qaıyrmasy:
Jasasyn Sovetter Odaǵy,
Jetkizgen erkindik, teńdikke,
Bastaıtyn elderdi dostyqqa,
Jeńiske, shattyqqa, erlikke!***
Irgeli memleket, erikti boldyq el,
Dostyqpen, birlikpen jaınaıdy týǵan jer.
Eńbekte, maıdanda, jetkizgen jeńiske
Danyshpan partııa — súıikti kemeńger.Qaıyrmasy:
Jasasyn Sovetter Odaǵy,
Jetkizgen erkindik, teńdikke,
Bastaıtyn elderdi baqytqa,
Jeńiske, shattyqqa, erlikke!
