«Qazaqtyń dástúrli mádenıeti maǵan tabıǵı tanys»

4807
Adyrna.kz Telegram

QHR, Ishki Mońǵolııa pedagogıkalyq ýnıversıteti, Etnologııa jáne antropologııa mektebiniń oqytýshysy, PhD doktory Urǵymyl halqynyń dástúrli mádenıetin zerttep júrgen sheteldik jas ǵalymdardyń biri. Urǵymyl hanym «Adyrna» Ulttyq portalyna bergen suhbatynda qazaq – monǵol mádenıetin salystyrmaly saralaýǵa qatysty oılarymen bólisti.

- Uryǵmul hanym, qazaq tilin úırenýge qyzyǵýshylyq tanytýyńyzdyń sebebi nede? 

– Men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań Uıǵyr avtonomııalyq aýdanyndaǵy Ile ózeniniń jaǵasynda dúnıege keldim. Onda han, qazaq, uıǵyr, hýeı, mońǵol jáne basqa da kóptegen ulttar birge turady. Sondyqtan meniń týǵan jerimdegi mońǵoldardyń kópshiligi qazaqsha sóıleıdi. Biraq men qazaq tilin óte kesh úırendim, bastaýysh mektepte mońǵol tilinde oqydym. Orta mektepten keıin Shyńjańnan shyǵyp, Ishki Mońǵolııaǵa keldim. Degenmen, jas kezimde qazaq tilin úırenýge múmkindigim bolmasa da, qazaq maǵan tabıǵı tanys sııaqty.

Qazaqtyń ulttyq mádenıetin zertteýge qyzyǵýshylyq tanytyp, men Ishki Mońǵolııa ýnıversıtetinde etnologııa boıynsha PhD doktorantýrada oqyp júrgende dalalyq jumysymdy ótkizý orny retinde Qazaqstandy tańdadym. 

Negizi, Qazaqstanǵa kelgen alǵashqy aılarda men qazaq tilin bilmedim, Reseıde orys tilin úırengendikten, únemi oryssha sóılesetinmin. Bir ǵajaby, qazaq tiline jaqyndyǵym maǵan Ál-Farabı atyndaǵy Ulttyq ýnıversıtettiń qazaq tili kýrsynda oqyp júrgende qazaq tilin tez úırenýge múmkindik berdi. Sonymen qatar, kúnde qaıta-qaıta qazaq jańalyqtary men teledıdaryn tyńdaý, qazaqtarmen qazaq tilinde sóılesý, qazaqtyń dástúrli mádenıetin úırený barysynda men qazaq tilinde tyńdaý qabiletimdi jetildirip qana qoımaı, qazaq tilinde maqalalar jaza bastadym. Biraq salystyrmaly túrde qazaq tilinde endi erkin sóıleı bastaǵandaımyn. Tutastaı alǵanda, búginde men qazaqtarmen esh kedergisiz aralasa alamyn, meni mońǵol emes, qazaq dep sanaıdy.

- ⁠Qazaqtyń salt-dástúrlerin zerttep júr ekensiz. Qazaq jáne mońǵol dástúrlerinde qandaı uqsastyqtar bar eken? 

– Barshamyzǵa belgili, qazaqtar men mońǵoldar da Eýrazııa qurlyǵyndaǵy kóshpeli halyqtar. Sondyqtan ekeýiniń mádenıeti men dástúrleri uqsas. Jaqynda Qazaqstandaǵy bir jýrnalda «Qytaıdyń Ili ózeni alabyndaǵy mádenı áralýandylyǵyn etnıkalyq almasý jáne ıntegraııa turǵysynan zertteý» atty maqalamdy jarııalaımyn. Maqalada osy máseleniń kóptegen aspektileri qamtylady.

Bul Ile alqabyndaǵy qazaqtar men mońǵoldardyń naqty bir mysaly ǵana. Keńirek maǵynada qazaqtar men mońǵoldar kelesi aspektileri boıynsha uqsas. Birinshiden, fızıkalyq antropologııa turǵysynan qazaqtardyń tarıhy Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy Ulysymen tyǵyz baılanysty jáne bárimizdiń fızıkalyq erekshelikterimiz uqsas bolsa, ekinshiden, lıngvıstıkalyq antropologııa turǵysynan túrki jáne Mońǵol tilinde sóıleıtinder Altaı tilderiniń semıasyna jatatyn, keıbir ortaq orys tilindegi sózdermen jáne basqa da shetel sózderimen qosylyp, qazaq jáne mońǵol tilderine ortaq sózder kóp, úshinshiden, dinı antropologııa turǵysynan býddızm men ıslamǵa deıin kóshpeli halyqtar tabıǵatqa sengen. Tabyný jáne shamandyq, sondyqtan bárimiz aspannan, jerden, sýdan jáne ottan qorqamyz, qasqyrlardy qurmetteımiz jáne tabıǵattyń kek alýynan qorqamyz...; saıyp kelgende, mádenı antropologııa turǵysynan alǵanda, bárimizde kóshpelilerdiń ómir súrý danalyǵy bar. Mysaly,  azyq-túliktiń bári malymyzdan, biz et jep, sút ishkendi jaqsy kóremiz, barlyq maldyń júnin turmystyq zattar jasaýǵa paıdalanamyz, al kúndelikti turmysqa qajetti zattarymyz ben ydys-aıaqtarymyz aǵashtan, súıekten, teriden, t.b.

- ⁠Urǵymyl ózińiz turatyn Qytaıdyń Ishki Mońǵolııa avtonomııalyq aýdanynyń astanasy Hoh-hot qalasy týraly aıtsańyz?  

– Hohhot Qytaıdyń soltústik shekaralas aýdandaryndaǵy mańyzdy ortalyq qala bolyp tabylady. Mońǵol tilinde «hoh» kók, al «hot» qala degen maǵynany bildiredi, sondyqtan Hohhot «Kók qala» dep atalady. Hohhottyń tarıhy bizdiń dáýirimizge deıingi 3000 jyldardan bastalady. Tarıhqa kóz júgirtsek, Hohhot sınný, sıanbı, kıdan, mońǵol jáne basqa da etnıkalyq toptardyń qonysy bolǵan. Tań áýletinde Hohhot túrikter úshin áreket etý aımaǵy boldy. Mın áýleti kezinde osynda Shyńǵys hannyń 17-shi nemeresi Alatan han Gýıhýa qalasyn saldy. Keıin ın áýleti Hohhotta Sýııýan qalasyn saldy. ın patshalyǵynyń sońynda Gýıhýa men Sýııýan qosylyp, Gýısýı dep atalyp, ol 1954 jylǵa deıin qoldanylǵan. 1954 jyly ol Hohhot qalasy bolyp ózgertilip, Ishki Mońǵolııa avtonomııalyq aýdanynyń astanasy boldy. 

Hohhot qalasynyń uzaq mádenı jáne tarıhı dástúri bar, olardyń arasynda mońǵol kóshpeli mádenı dástúri jaqsy saqtalǵan jáne kórinis tapqan. Hohhotta mońǵol tilinde oqytatyn mektepter, ýnıversıtetter men ǵylymı ortalyqtar, sondaı-aq mońǵol mádenı jáne óner mekemeleri bar. Mysaly, Hohhot az ulttardyń mádenı qyzmeti ortalyǵy, Ishki Mońǵolııa kitaphanasy, Ishki Mońǵolııa murajaıy jáne t.b. Qytaıdaǵy etnıkalyq azshylyqtardyń mádenıeti men tarıhy.

Suhbat júrgizgen: 

«Adyrna» Ulttyq portalyn qurýshy Arman Áýbákir

Pikirler