Qazirgi zamannyń búkil álem boıynsha ekojúıelerge, ekonomıkaǵa jáne adamdardyń ómirine qaýip tóndirgen eń ózekti máselelerine aınalǵan klımattyń ózgerýi – temperatýra men teńiz deńgeıiniń kóterilýinde, ekstremaldy aýa-raıy qubylystarynyń kóbeıýinde jáne tirshilik etý ortasynyń joıylýynda kórinis taýyp, alys bolashaqtaǵy problema emes, búgingi tańdaǵy betpe-bet kelýimiz kerek qatal shyndyqqa aınalyp otyr.
Osy rette, ǵylymı konsensýs klımattyń ózgerýin adam áreketimen, eń aldymen kómir, munaı jáne tabıǵı gaz sııaqty qazbaly otyndardy jaǵýmen baılanystyrady. Bul áreketter atmosferaǵa kómirqyshqyl gazyn jáne basqa da parnıktik gazdardy shyǵarady, olar jylýdy ustaıdy jáne parnıktik áserge ákeledi. Bul jylyný úrdisiniń saldary álem boıynsha keń taralǵan jáne alańdatarlyq deńgeıde. Klımat ózgerýiniń negizgi saldarynyń biri – jahandyq aýa temperatýrasynyń jyldam kóterilýi. Jerdiń ortasha temperatýrasy ındýstrıaldy dáýirge deıingi kezeńmen salystyrǵanda qazirdiń ózinde 1° S kóterildi, al eger ádettegideı qorshaǵan ortaǵa tıimsiz jumystar jalǵasa beretin bolsa, ǵasyrdyń aıaǵynda kútiletin temperatýranyń ósýi tańqalarlyq 3-4° S bolady. Mundaı jyldam jylyný adamzat úshin de, tabıǵat álemi úshin de aýyr zardaptarǵa ákeledi. Sonyń ishindegi klımat ózgerýiniń taǵy bir saldary – teńiz deńgeıiniń kóterilýi, sebebi muzdyqtardyń erýi muhıttaǵy sý mólsherin arttyrady. Jaǵalaý qaýymdastyqtary sý tasqyny men erozııanyń kúsheıýine baılanysty teńiz deńgeıiniń kóterilýiniń qatal shyndyqtaryna tap bolyp, tómen ornalasqan araldar men halqy tyǵyz ornalasqan jaǵalaý aımaqtary, ásirese, mıllıondaǵan adamdar aldaǵy onjyldyqtarda úılerin tastap ketý qaýpi bar. Klımattyń ózgerýine baılanysty daýyl, aptap ystyq, qurǵaqshylyq jáne dala órtteri sııaqty ekstremaldy aýa raıy oqıǵalary jıilep, kúsheıe túsýde. Bul oqıǵalar adam ómirine, ınfraqurylymǵa jáne azyq-túlikpen qamtamasyz etý barysynda úlken qaýip tóndiredi. Avstralııa men Kalıfornııany sharpyǵan joıqyn orman órtterinen bastap, Eýropany kúıdiretin rekordtyq aptap ystyqqa deıingi bul ózgeristerdiń dálelderin joqqa shyǵarý qıyn. Sonymen qatar, klımattyń ózgerýi búkil álemde bıoártúrliliktiń joǵalýyna jáne ekojúıelerdiń joıylýyna yqpal etýde.
Turaqty damýdyń 13-maqsaty: Klımattyń ózgerýi boıynsha shuǵyl sharalar qabyldaý
Degenmen, bul daǵdarystyń aýqymyna qaramastan, halyqaralyq qaýymdastyq jaǵdaıdyń ózektiligin moıyndap, klımattyń ózgerýimen kúresý sharalaryn qabyldady. Jahandyq klımattyq daǵdarys kúsheıgen ýaqytta Birikken Ulttar Uıymynyń Turaqty damý maqsattarynyń (TDM) klımattyń ózgerýimen jáne onyń saldarymen kúresýge baǵyttalǵan 13-maqsaty qalyptasty. 2015 jyly 196 el qabyldaǵan Parıj kelisimi jahandyq temperatýranyń kóterilýin elsıı boıynsha 2 gradýstan áldeqaıda tómen deńgeıde shekteýge jáne ony ónerkásipke deıingi deńgeıden joǵary elsıı boıynsha 1,5 gradýsqa deıin shekteýge baǵyttaldy jáne bul kelisim memleketterge parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý jáne tómen kómirtekti bolashaqqa kóshý jónindegi josparlaryn belgileý úshin birtekti negizdi qurady. Ol úshin elder kómirtegi shyǵaryndylaryn azaıtý úshin turaqty saıasat pen tájirıbeni qabyldaýy kerek. Bul taza jáne tıimdirek qýat kózderine aýysýdy jáne kún men jel energııasy sııaqty jańartylatyn tehnologııalarǵa ınvestıııalaýdy, tómen kómirtekti kólik júıelerin ilgeriletý jáne ormandardy kesýmen kúresetin, qorshaǵan ortany kógaldandyrýǵa járdemdesetin turaqty damý tájirıbesin qabyldaý boıynsha bastamalardy qamtıdy. Sáıkesinshe, 13-maqsat turaqty energııa kózderine jahandyq kóshýdi jedeldetý qajettiligin moıyndaıdy. Bul rette, úkimet, kásiporyndar men jeke tulǵalar ózderiniń energııa qospalarynda balamaly energııa úlesin arttyrý úshin jumys isteýi kerek. Saıasatkerler turaqty energııa sheshimderin odan ári ilgeriletý úshin ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarǵa ınvestıııa tartýdy qamtamasyz etýi kerek. Nátıjesinde klımattyń ózgerýine tózimdilikti qalyptastyrý barysyna beıimdelý elderdi kúshti ınfraqurylym men aldyn-ala habarlaý júıelerine den qoıýǵa jáne olardy qalpyna keltirý múmkindikterin kúsheıtetin bolady. Klımatqa qolaıly aýyl sharýashylyǵy jáne turaqty qala qurylysy sııaqty naqty sharalarǵa basymdyq berý arqyly ózgermeli klımat jaǵdaılaryna beıimdelýge jáne qoǵam men ekojúıelerdiń osaldyǵyn barynsha azaıtýǵa kómektesedi. Sonymen qatar, 13-maqsat klımattyń ózgerýine qarsy ujymdyq áreket pen qarjylyq qoldaýdy qajet etetinin moıyndaıdy. Damyǵan elder 2030 jylǵa qaraı damýshy elderdi klımat ózgerýiniń saldaryn azaıtý jáne beıimdelý boıynsha ál-aýqatyna kómektesý úshin jylyna 100 mıllıard dollardy jumyldyrý jónindegi mindettemelerin oryndaýǵa shaqyrady. Bul rette, klımattyń ózgerýine qarsy kúreste adamdar da mańyzdy ról atqarady. Energııany tutynýdy azaıtý, jańartylatyn energııany paıdalaný jáne turaqty saıasatty ilgeriletý sııaqty qarapaıym ómir saltyn ózgertý arqyly ujymdyq túrde úlken ózgeris jasaı alady. Klımattyń ózgerýiniń saldary týraly bilim berý jáne habardar bolý arqyly máseleni sheshý jolynda qoljetimdi árekettterdi jumyldyrýǵa jáne adamdarǵa óz betinshe klımat belsendisi bolý múmkindigin usyna alady.
Qorytyndylaı kele, klımattyń ózgerýi – shuǵyl áreket etýdi talap etetin jahandyq daǵdarys. Osy rette, úkimet, qaýymdastyq músheleri men jeke tulǵalar planetamyzdyń turaqty bolashaǵyn qamtamasyz etý úshin klımattyń ózgerýimen kúresýge basymdyq berý mindetke alynyp otyr. Bul rette, balamaly energııaǵa ınvestıııa salynyp, jerdi basqarýdyń jaýapty tájirıbesin engizýdi jáne ekologııalyq turaqtylyqty qamtamasyz etetin saıasatty qoldaý qajet. Sebebi ózgeris ýaqytyndaǵy qazirgi synaqty qabyldap, ǵylymı dálelderi aıqyn jáne saldary keń aýqymdy tendenııalarymen kúresý, sanaly tańdaýlar jasaýǵa jáne barlyq deńgeıdegi saıasat talaptarynyń ózgerýine ákeledi. Klımattyń ózgerýimen kúresý arqyly shuǵyl jáne órshil sharalardy qabyldaý barlyq álemge ortaq utymdy ekologııalyq saýatty bolashaqqa jol ashady.
Abdolla Nazerke
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti,
meteorologııa jáne gıdrologııa kafedrasynyń 2 kýrs magıstranty
