«Kóshbasshy» kele jatyr. Shekarasy túıispeıtin elderdiń máselesi basqa – tásili bir

3848
Adyrna.kz Telegram

Mamyrdyń 3-inde Tájikstan prezıdenti Imamálı Rahmonnyń Qazaqstanǵa sapary josparlanǵan. Ádette, eki el ózara baılanystan góri Ortalyq Azııadaǵy qalyptasqan ortaq ahýal jaǵdaıynda kóbirek kózge túsip jatady. Bul sapar ekijaqty saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytýmen qatar aımaqtaǵy qatynasty retteýge yqpal etedi dep kútiledi.

Tájikstan prezıdentiniń byltyr Astanada Reseı prezıdentine baǵyttap, ájeptáýir burqyldaǵanyn eshkim umyta qoımaǵan shyǵar. Qazan aıynda Qazaqstanda ótken «Ortalyq Azııa – Reseı» formatyndaǵy jıynda ol Reseı prezıdentine eskertý jasaǵandaı bolǵan. Rahmon sonda Pýtındi Ortalyq Azııa elderine Afrıka nemese «burynǵy Keńes odaǵy» eli retinde qaramaı syılastyqqa shaqyrǵan. Sol kezde jıyn tóraǵasy Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev oǵan basý aıtpaq bolǵany da nazarǵa ilikken.

LÝKAShENKO MEN NAZARBAEVTYŃ ARASYNDAǴY RAHMON

Pýtınniń betine aıtyp-aıtyp tastaǵan soń eki apta salyp, Rahmon óziniń týǵan kúninen keıin Reseı prezıdentin 70-ke tolýyna oraı «Otan aldyndaǵy eńbegi úshin» ordenimen marapattaǵan. Mundaıda Rahmondy Ortalyq Azııanyń Lýkashenkosyna uqsatýǵa bolar edi. Belarýs prezıdenti Aleksandr Lýkashenko Reseı Ýkraınaǵa soǵys ashqanǵa deıin ara-tura Kreml basshysyn shaǵyp alatyn edi, sońǵy kezde únsiz...

Rahmonnan Lýkashenko shyǵa ma, shyqpaı ma – bul basqa áńgime. Alaıda ol Ortalyq Azııada Nazarbaevtan keıingi jalǵyz «ult kóshbasshysy»  bolyp qaldy. Is basynda júrgende arnaıy zańmen «elbasy» atanǵan Nazarbaev bılikten ketken soń, Qańtar oqıǵasynan keıin bul ataǵynan aıryldy.

Nazarbaev joǵarǵy bılikte 29 jyl otyrsa, Rahmonnyń stajyna 30 jyldan asty. Ol bılikke kelgende Tájikstanda azamattyq soǵys bolyp jatqan. Alaıda oppozıııamen ymyraǵa kelip, soǵysty toqtatý Rahmonǵa úlken bedel ákeldi. Keıin 2015 jyldan bastap ol arnaıy zańmen resmı túrde «beıbitshilik pen ulttyq birliktiń negizin qalaýshy – ult kóshbasshysy» tıtýlyna ıe bolǵan.

Azamat soǵysy toqtaǵanymen, eldegi jaǵdaı ońalyp ketken joq. Halqynyń edáýir bóligi áli kúnge gastarbaıter retinde basqa elderde kúneltedi. Onyń ishinde Reseıdegi tájikterdiń úles salmaǵy basym bolsa kerek. Reseıde jumys istep jatqan tájikterdiń aldy Ýkraınadaǵy soǵysqa baryp, mert bolyp jatqandary da bar. Elde áleýmettik jaǵdaı aýyr. Ásirese, qys kezinde Tájikstan únemi energııa tapshylyǵymen betpe-bet keledi. Máseleni Imamálı Rahmonnyń salynyp jatqan Rogýn GES-i arqyly sheshpek nıeti bar.

Ortalyq Azııadaǵy eń kedeı el sanatyndaǵy Tájikstan aımaq qaýipsizdigi úshin mańyzǵa ıe. Mazasyz el Aýǵanstanmen shektesetin Tájikstanda azamattyq soǵys aıaqtalǵanda shekaraǵa Reseıdiń 201 dıvızııasy qaldyrylǵan.

ARAL JÁNE AIMAQ MÁSELESI QAShAN ShEShILEDI?

Qazaqstan men Tájikstan arasynda dıplomatııalyq baılanystyń ornaǵanyna bıyl 30 jyl toldy. Osy aralyqta ekijaqty baılanysty damytý qarqyny koronavırýs dáýirinde shabandap qalǵan. Alaıda pandemııadan soń qatynasqa qaıta jan kire bastaǵan.

Tájikstan da Qazaqstan sııaqty Aýǵanstandaǵy áleýmettik máselelerdi sheshý joldaryn izdestirýdi qalaıdy. Aýǵanstannyń qazirgi tálipter basqarǵan bıligimen ymyraǵa barý eki eldiń de baǵyty uqsas ekenin kórstedi. Ásirese, taıaýda ǵana Qazaqstan úkimetiniń delegaııasy Kabýlǵa saparlaǵanda, Astanada tálipter elshiligi ashylatyny belgili bolǵan.

Bul – birinshi nazarǵa túsken jaı.

Ekinshiden, Tájikstan bıyl kúzde Ortalyq Azııa elderi basshylarynyń besinshi konsýltaııalyq jıynyn ótkizbek. Alǵashqy otyrysy Ózbekstanǵa Shavkat Mırzeev prezıdent bolyp kelgende Astanada bastalǵan bul otyrys jyl saıyn aımaqtyń ár elinde ótkizilip keledi. Byltyr Qyrǵyzstanda, Sholpan-atada ótken. Alaıda aımaqta byltyrdan beri Tájikstan men Qyrǵyzstannyń arasy qyrbaı. Eki el shekarada qaqtyǵys oqıǵalaryn ótkergennen keıin áli ońalyp kete qoıǵan joq. Tipti aımaq elderi basshylary jınalǵan Rahmon Pýtınge qarsy burqyldap sóıleıtin joǵaryda atalǵan jıynda tájik jáne qyrǵyz basshylarynyń qol alyspaǵany aıtylady.

Al Qyrǵyzstanda ótken Ortalyq Azııa elderi basshylarynyń konsýltaııalyq keńesi kezinde aımaqtaǵy elder arasynda Tatý kórshilik, yntymaqtastyq jáne dostyq kelisimine Túrkimenstan men Tájikstan qol qoımaǵan. Soǵan qaraǵanda Tájikstan Ortalyq Azııada shekaralas kórshilerinen góri irgeles emes Qazaqstanmen baılanysty damytqan utymdy sııaqty kórinedi. Bir jaǵy odan basqa amaly da joq. Óıtkeni aımaqtaǵy elder birdeı bolmasa da, uqsas oqıǵalardy bastan keshirip, basshylary da ony uqsas tásilmen sheshýge tyrysyp keledi. Máselen, ótken jyly Qazaqstanda – Qańtar oqıǵasy, Tájikstanda – Taýly Badahshan oqıǵasy, al Ózbekstanda Nókis oqıǵasy burq ete qalǵan. Janjaldyń bári kúshpen sheshilgen.

Aıtpaqtaıyn, Tájikstanda ótetin Ortalyq Azııa elderi basshylarynyń konsýltaııalyq keńesine Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev te qatysýy múmkin. Onda negizgi qaralatyn másele retinde Aral jaıy atalǵan.

Ortalyq Azııa elderiniń konsýltaııalyq keńesine prezıdenttikten ketken soń Qazaqstannyń burynǵy prezıdenti Nursultan Nazarbaev «qurmetti tóraǵa» atanǵan. Alaıda Qazaqstandaǵy Qańtar oqıǵasynan keıin Nazarbaevtyń basqa da birneshe uıymdaǵy «qurmetti tóraǵalyǵy» sóz júzinde qalǵan sııaqty.

Qazaqstan – Tájikstannyń mańyzdy saýda serigi. 2021 jyly eki al arasyndaǵy saýda aınalymy 1,2 mlrd dollardy shamalaǵan. Qazaqstan Tájikstanǵa kóbine astyq, un, azyq-túlik, jeńil ónerkásip ónimderi men avtomobılder jóneltse, Tájikstannan Qazaqstanǵa jemis-jıdek, maqta, alıýmınıı, rýdalar jáne tekstıl ónimderi ımporttalady.

Tájikstan prezıdenti, «ult kóshbasshysy» Imamálı Rahmon Astanaǵa osyndaı jaǵdaıda saparlap otyr.

  Janat Alǵadaı

Pikirler