Berik Ábdiǵalıuly: Ulytaý oblysyn qurý – der kezinde qabyldanǵan sheshim

– Berik Ábdiǵalıuly, kezinde oblys­tardy ońtaılandyryp, biriktirgennen eli­miz ne utty, Jezqazǵan óńiri ne jo­ǵalt­­ty dep aıtar edińiz?

– Atalǵan ákimshilik refor­ma­ǵa qa­tysty kózqaras áralýan. Sonyń ishinde óńirlerdi biriktirý de­mografııa, ulttyq múdde tur­ǵy­synan soltústik óńirlerge oń áser etti, qazaqylanýyna septigin tıgizdi degen pikir aıtylady. Biraq, meniń oıym­sha, sol tusta basty maqsat osy ǵana emes edi. Ol – keıinnen kelip shyqqan ná­tıje. Árıne, astananyń Arqaǵa kóshirilýi tıimdiligin kórsetti. Ákim­shilik reforma qa­rajatty sho­ǵyr­landyrýǵa, utymdy jum­saýǵa yqpal etkeni ras.

Jasyratyny joq, Jezqazǵan jurt­shy­lyǵy sol kezdegi ózge­ris­ke renishti boldy. Óıt­ke­ni bul aımaqqa jetkilikti kó­ńil bólinbedi. Aýmaǵy tym úl­ken, iri ónerkásip oryndary shoǵyrlanǵan Qaraǵandy ob­ly­synyń óz problemasy da jetip artylatyn. Oǵan taǵy bir kólemdi oblys – Jezqazǵannyń qo­sylýy júkti tym aýyrlatyp jiberdi. Sondyqtan Memleket bas­shysynyń bul aımaqta qaı­­tadan jeke oblys qurý jónin­degi bas­tamasy el ıgiligi úshin der kezinde qabyldanǵan, jurt aıryqsha qýanyshpen qabyldaǵan ádiletti sheshim boldy.

– Buryn Jezqazǵan qura­myn­da bolǵan biraz aýdan-qala oblys qaıta qurylǵanda Qara­ǵandy aýmaǵynda qaldy. Qa­zir Ulytaýdyń enshisinde barly-joǵy úsh qala men eki aýdan bar. Ol másele oblystyń damýyna qalaı áser etedi dep oılaısyz?

– Sonshalyqty teris áseri bar dep aıta almaımyn. Bul jerde biz myna máselege nazar aýda­rýymyz kerek. Memleket bas­shysynyń basty saıasaty – halyq únine qulaq asý. Kez kelgen isti halyqpen keńese otyryp, kópshilikke yńǵaıly jolyn qarastyrý. Bul jerde de Prezıdent eń aldymen jurttyń qalaýyn eskerip, olarǵa tıimdi sheshim jasady. Ulytaý oblysy eki aýdan, úsh qaladan quralyp, turǵyndar sany az bolǵanymen, aýmaǵy boıynsha – elimizde besinshi orynda. Bul jaqta shalǵaı aýyldardy aýyz sýmen qamtamasyz etý, jolyn jóndeý, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý sııaqty jyldar boıy qordalanyp qalǵan problema jetkilikti.

– Aıtqymyz kelgeni, eńbek kúshi, tu­tynýshy naryǵy dege­nińiz ekono­mı­kanyń qozǵaý­shy kúshi. Kásip­ker­liktiń damýyna da turǵyndardyń kóp bolǵany qajet…

– Árıne, kezinde oblys már­te­be­sinen aıyrylǵannan ke­ıin halyq sany edáýir azaıdy. Ol – zańdylyq. Jurtshylyq bolashaǵyna alańdap, Astanaǵa, Almatyǵa, oblys ortalyǵy – Qaraǵandyǵa kóshti. Baspananyń ózin sol jaqtardan aldy. Ká­sip­kerler de bıznesiniń kele­shegin oılap, halyq kóp shoǵyr­lan­ǵan jerlerge ketip jatty. Statıstıkalyq málimetke qara­saq, óńirden byltyrdyń ózinde 8 myń adam, bıyl 5 myń turǵyn kóshken eken.

Oblystyń qaıta qurylýy úde­re kóshýdi toqtatady. Oǵan kúmán joq. Keri­sinshe, endi turǵyndar sany artady. Qazirdiń ózinde oblys ortalyǵynda kóptegen mekemeniń ashylýymen birge kóship kelýshiler kó­beı­di. Bizdiń esebimizshe, ob­lystyq departament, basqar­malardy kadrmen qamtý aıasynda alǵashqy kezekte myńǵa jýyq adam keledi. Olardyń otbasyn esepteseńiz, elge qosylǵan ha­lyq­tyń sany birneshe esege kóbeıedi. Budan bólek, ınvestıııa tartý, jańa kásiporyndar ashý boıynsha úlken jumys júrgizilip jatyr. Aldaǵy jyly Jezqazǵanda halyqaralyq teh­nı­kalyq ýnıversıtet ashylady. Oǵan bilikti mamandar, elimizdiń túkpir-túkpirinen stýdentter keledi. Kelgenderdi baspanamen qamtamasyz etý qajet. Otbasy sany kóbeıgen soń mektep, balabaqshaǵa suranys artady. Bul óz kezeginde qurylysqa qarqyn beredi. Ol salada da qosymsha jumys oryndary ashylady. Osyndaı keshendi jospardy iske asyrsaq, aldaǵy úsh jylda oblysta turǵyndar sanyn úsh júz myńǵa jetedi degen jospar bar.

– Iri mekeme-uıymdar kóp jyl boıy negizinen Qaraǵandyda bol­ǵan­dyqtan, bul jaqta mamandar kóp tu­raq­ta­ma­ǵa­ny belgili. Osy máseleni qalaı sheship jatyrsyzdar?

– Ras, kadr máselesi óte kúrdeli. Maman tapshy. Sabaqtastyq úzilip qalǵan. Kóp dúnıeni jańadan bastap jatqandyqtan, qıyndyqtar jetkilikti. Biraq jumys júrip jatyr. Biz óńirlerdiń aldy bolyp, basqarmalardy quryp, kadrlardy birshama túgendep aldyq. Bıýdjetimiz qalyptasyp, keshendi josparymyz da qabyldandy. Mamandarymyz belsendi jumys istep jatyr. Biraq tapshylyq sonda da kórinip turady. Bir adam eki-úsh mamannyń jumysyn istep júr. Osy oraıda áriptesterime rahmet aıtamyn. Eń bas­tysy, daıyndyq sharalaryn der kezinde jasap aldyq. Endi jumys júıege túsedi dep oılaımyn.

– Ótken aptada oblysty áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń keshendi jos­pary bekitildi. Osy qujat boıyn­sha aldyńǵy kezekte qandaı is-sharalar júzege asady?

– Iá, aldaǵy bes jylda atqarylatyn jumystar naqtylandy. Úkimetpen birlese otyryp, oblysty damytýdyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn bekitip aldyq. Júzege asatyn is-sharalar 9 baǵytty qamtıdy. Ol – ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý, mıneraldyq-shıkizat bazasyn keńeıtý, kásipkerlik, agroónerkásiptik keshen, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, kólik ınfraqurylymy, áleýmettik ın­fra­qurylym salalaryn órkendetý, ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný.

Bes jyldyq kezeńdegi ınvestı­ııa­lardyń jalpy kólemi 1,9 trln teńge bolady. Onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 393,6 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten – 138,6 mlrd teńge bólinedi, jeke ınvestıııalar 1,4 trln teńgeni quraıdy.

Bul jospardy jasaý barysynda biz óńir halqy aıtyp júrgen eń ózekti máselelerdi saralap, aldyńǵy kezekte soǵan nazar aýdardyq. Jezqazǵandyqtar úshin kókeıkesti máseleniń biri – sapaly aýyz sýǵa qol jetkizý. Qazir qala aýyz sýdyń 60 paıyzyn Keńgir sý qoımasynan, 40 paıyzyn Úıtas-Aıdos jerasty kózinen alady.

Keńgir sýynyń sapasy tómen ekeni jasyryn emes. Sondyqtan jańa tehnologııany qoldanyp, sý qoımasyn ta­za­­laýǵa kirisemiz. Al negizgi jumys – qa­la­ny sapaly sýymen qam­tamasyz etý. Prezıdent tapsyrmasy boıynsha sýaǵardy rekonstrýkııalaý boıynsha jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip, oń qorytyndy alyndy. Bul jumysty Qaraǵandy oblysy bastaǵan, biz ári qaraı jalǵastyryp jatyrmyz. Qurylys jumysy 2023 jyly bastalady. Osy arqyly bolashaqta jeras­ty sýynyń úlesin kóbeıtemiz. Keńgirdiń sýyn tazalaımyz. Sonda aldaǵy eki jylda sýdyń sapasy ózgeredi.

Ekinshi másele – mıneraldyq resýrs­tardy damytý. Biz qazir «Qazaqmysqa» táýeldimiz. Bıýdjetimizdiń 70 paıyz túsimi korporaııa arqyly keledi. Ulytaýdy keleshekte ózin-ózi tolyq qamtamasyz ete alatyn, qýatty aımaqqa aınaldyrý úshin jalǵyz kásiporynǵa alaqan jaıyp otyrmaı, ekonomıkany ártaraptandyrýǵa kúsh salýymyz kerek. Sondyqtan óńirdiń qazba baılyǵyn iske jaratyp, ınvestıııa tartýdy, jańa kásiporyndar ashýdy kózdep otyrmyz. Bul rette oblysta mıneraldyq-shıkizat bazasyn keńeıtý aıasynda geologııalyq klaster salynyp, 9 ken ornyna geologııalyq barlaý jumystary júrgiziledi. Indýstrııalyq-ınnovaııalyq damý aıasynda hımııa, munaı óńdeý, qara mys konentrattaryn óndirý zaýytyn ashý, Jezqazǵandaǵy mys balqytý zaýytynda jańa kúkirt qyshqyly ehyn iske qosý jospary da bar. Qazir elimizde janar-jaǵarmaı tapshylyǵy baıqalyp otyrǵany belgili. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin óńirde munaı óńdeý zaýytyn salǵymyz keledi. Bul máseleni men Úkimettiń aldynda kótergenmin. Eger bizge jylyna 1 mln tonna munaı berip tursa, ony óńdeıtin zaýytty ashýǵa daıynbyz. Shıkizatty osy óńirden de tabýǵa bolady.

Taǵy bir basym baǵyt – agroónerkásipti damytý. Bul salada et, sút óńdeý zaýyttaryn salý, qus eti men jumyrtqa óndirý keshenin iske qosý, un tartý keshenin jańǵyrtý sııaqty 11 ınvestıııalyq jobany iske asyrsaq dep otyrmyz.

Bir ǵana mysal aıtaıyn, Ulytaý oblysynda elimizdegi áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik tizimindegi 19 ónimniń 3-eýi ǵana shyǵady. Ol: et, nan, un. Qalǵanynyń bári syrttan keledi. Qaraǵandy oblysy, qatelespesem, sol tizimdegi 17 túrli ónimmen ózin-ózi qamtamasyz etedi. Biz kókónis, sút ónimderin Qaraǵandydan nemese ońtústik oblystardan alyp otyrmyz. Endi syrtqa táýeldi bolmaı, osy 19 ónimniń keminde 13-in ózimizde óndirýdi maqsat etip otyrmyz. Kókónis túrlerin, sút jáne makaron ónimderin daıyndaý óz kásipkerlerimizdiń de qolynan keledi. Osy maqsatta áleýmettik kásipkerlik korporaııasyn quryp qoıdyq. Sol arqyly kásipkerlerge qoldaý kórsetemiz.

Sosyn bul jaqta maldyń basy da qaýyrt ósip keledi. Ókinishtisi, onyń da ıgiligin tolyq kórip otyrǵan joqpyz. Bizdiń óńirdiń malyn syrttan kelip, arzan baǵaǵa alady da bordaqylap, ózimizge qymbatqa satady. Sondyqtan bordaqylaý alańdaryn ashýdy josparlap otyrmyz.

Turmys deńgeıin arttyrýdaǵy she­shý­shi faktordyń biri – jol sapasy. Respýblıkalyq joldardy aıtpaǵanda bizdiń aýdanaralyq, aýylaralyq joldarymyz ábden tozǵan. Qarajattyń qomaqty bóligin osy baǵytqa bólý qajet. Keshendi jospar boıynsha jalpy somasy 264 mlrd teńgege 227 shaqyrym oblystyq avtojoldar jáne 118 shaqyrym qalaishilik jáne kentishilik joldar salynady, qaıta jóndeledi. 2023 jyldyń ózinde oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar 156,5 shaqyrym avtokólik jolyn jóndeý josparlandy.

– Kóp jyldan beri aıtylyp kele jatqan Jezqazǵan – Qaraǵandy, Jez­qazǵan – Qyzylorda joldarynyń taǵdyry ne boldy?

– Respýblıkalyq mańyzy bar jol­dar­ǵa keletin bolsa, ókinishke qaraı, Jezqazǵan-Qyzylorda baǵytyna 90 mıllıard teńge bólinip, baıqaý ótti de, utqan kompanııa bas tartyp otyr. Qurylys materıaldarynyń qymbattap ketkenin alǵa tartady. Endi mınıstrlik qaıtadan baıqaý uıymdastyraıyn dep jatyr. Bul 2024 jyly bitýi kerek edi. Endi bıyl baıqaý uıymdastyrylsa, endigi jyly bastala ma dep úmittenip otyrmyz. Al Jezqazǵan – Qaraǵandy baǵyty boıynsha jobalyq-smetalyq qujattar ázirlenip jatqanyn estip otyrmyz. Qujat daıyn bolsa keıbir ýchaskesinde jumys kelesi jyldan bastalatyny aıtylyp jatyr. Al Arqalyq-Ulytaý arasyndaǵy 30 shaqyrym joldy jóndeýdi kelesi jylǵa josparlap otyrmyz.

– Ulytaý degende negizgi tabys kózi retinde tústi metallýrgııa men aýyl sharýa­shylyǵynan keıin týrızm salasy atalady. Jalpy, týrızmnen túsim bolady dep oılaısyz ba?

– Iá, týrızm – Ulytaý úshin óńirlik damýdyń negizgi baǵyttarynyń biri. Sondyqtan da keshendi josparǵa sáıkes týrızmniń damýyna 1,5 mlrd teńge qarajat bólý josparlanyp otyr. Odan bólek, «Qazaqmys» korporaııasymen jasalǵan memorandým boıynsha Ulytaý selosynda birqatar týrıstik nysan salynady. Osydan 10 jyl buryn týrızmniń bizdiń óńirde damıtynyna kópshilik kúmánmen qaraıtyn. Óıtkeni jer shalǵaı, jol nashar. Biraq sońǵy jyldary kózqaras ózgerdi. Qazir bul óńirge saıahattap kelýshiler kóbeıdi, kásipkerler de tabys kózi ekenin túsinip otyr.

– Túsim demekshi, «Joshy han» kesheni salynǵannan beri bul salada tabys qan­­shalyqty ósti? Baıqaýymyzsha, týrıs­ter sonshalyqty artpaǵan sııaq­ty…

– «Joshy han» – kommerııalyq emes, tarıhı, geosaıası máni bar joba. Memleket basshysynyń tikeleı qoldaýymen ashylǵan bul keshenniń basty maqsaty – rýhanı tárbıeni, eldik qundylyqtardy qalyptastyrýdy júzege asyrý. Elimizdiń keshegi Uly dalany jaılaǵan irgeli memlekettiń zańdy murageri ekenin tanytý. Keshen salynǵannan beri qasıetti mekenge táý etip kelýshiler qatary aıtarlyqtaı artty. Jyl basynan beri 20 myńǵa jýyq adam keldi. Týrıster aǵynynyń aıtarlyqtaı artpaǵanyna qazir keshenniń qaladan tysqary ornalasýy, jolynyń nasharlyǵy yqpal etip otyrǵany aıan. Sondyqtan Joshy han keshenine jol salynyp jatyr.

Sonymen qatar Ulytaýda basqa da eskertkishter bar. «Qazaqmys» korporaııasymen kelisip, Áýlıetaý, Kúmisbulaq, Tasbulaq, Terekti áýlıe mekenderiniń ma­ńyn abattandyramyz. Sosyn Jezqaz­ǵan­da qonaqúı tapshy. Endigi jyldyń ózinde 3 qonaqúı qurylysyn bastaımyz dep jatyrmyz. Buǵan qosa arnaıy týrıstik marshrýttar daıyndaımyz. Osy jumystyń barlyǵy týrıster aǵynynyń artýyna yqpal etedi dep oılaımyn.

– Jezqazǵanda úı tapshy dep estip otyrmyz. Jan-jaqtan kelip jat­qan­dar, úı kezeginde turǵandar kóp. Bul baǵytta qandaı sharalardy qolǵa ala­syzdar?

– Baspananyń tapshy ekeni ras. Onyń ústine baǵasy qazirdiń ózinde qymbattap ketti. Oblys bolýy áser etti, sonymen qatar burynnan turǵyn úı jetkiliksiz. Buǵan deıin jylyna bir-eki úıden salynyp otyrdy. Úıge muqtaj adam kóp, oblys boıynsha 6 myńǵa jýyq adam páter kezeginde tur.

Sol sebepti halyq sanynyń ósýin eskere otyryp, Jezqazǵan qalasynda 60 úıdi qamtıtyn úsh shaǵyn aýdan salýdy josparladyq. Jeke turǵyn úı qury­lysyna 1 myń ýchaske bólinedi. Sondaı-aq Jezqazǵanda 26 apatty úıdi, Sátbaevta 20 apatty úıdi jańartý jumystary júr­giziledi.

Buǵan qosa Jezqazǵannyń ózinde kem degende aldaǵy jyldary 3 mektep, oblys boıynsha 9 mektep salamyz. «Qa­zaq­­mystyń» qoldaýymen úlken sport ke­sheni turǵyzylady. Kelesi jyly oblys ortalyǵynda teatr qurylysy bastalady.

Qazirgi tańda 2-6 jastaǵy balalardyń balabaqshamen qamtylý kórsetkishi – 83%, al 3-6 jas boıynsha 89,4% qurady. Oblys bo­ıynsha 2023 jyly Jez­qazǵan jáne Sátbaev qalalarynda 640 oryndyq 2 balabaqsha qurylysy aıaqtalyp, Jezqazǵanda jáne Ulytaý aýdanynda 200 oryndyq 2 balabaqsha qurylysy bastalady.

– Josparlaryńyzdy qarap otyr­saq, iri jobalardyń deni qala­lardy qamtıtyn sııaqty. Osy oraıda aýyl­dyq eldi mekender nazardan tys qalǵan joq pa?

– Joq, joǵaryda atalyp ótken is-sharalardyń qomaqty bóligi aýyldyq eldi mekenderdi de damytýdy kózdeıdi. Jol salý, mektep, balabaqsha, baspana turǵyzý, kásipkerlikti qoldaý sharalary tutas oblysty, sonyń ishinde aýyldy da qamtıdy.

– Oblys halqynyń qansha paıyzy aýyl turǵyndary?

– Turǵyndardyń basym kópshiligi – 79%-y qalada, 21% aýylda turady. Barlyǵy 76 aýyl bar. 2024 jyly ıfr­landyrý ulttyq jobasynyń aıasynda oblystyń barlyq aýmaǵyn ınternetpen, uıaly baılanyspen tolyq qamtý josparlanǵan.

Qazirgi tańda oblys aýmaǵyndaǵy eldi mekenderdiń 93,5%-y taza aýyz sýmen qamtamasyz etilgen. 2025 jylǵa deıin kórsetkishti 100%-ǵa jetkizý maqsatynda Ulytaý oblysynyń keshendi damytý jos­paryna 5 eldi mekende sý qubyryn salý jáne 30 aýyldy eldi mekende keshendi blok-modýlder ornatý josparlanyp otyr.

– Áńgimeńizge rahmet.