Shymkentte elimizdegi tuńǵysh ret qazaq tilin oqytý ortalyǵy ashylǵan bolatyn. Ortalyq jaıynda kópshilik naqty bilmeýi múmkin. Oqyrmandarǵa keńirek tanystyrýdy jón kórdik.
Shymkent qalalyq tilderdi oqytý-ádistemelik ortalyǵy QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaevtyń 1996 jylǵy 4 qarashadaǵy №3186 Ókimimen maquldanyp «Qazaqstan Respýblıkasy Til saıasatynyń tujyrymdamasyn» iske asyrý maqsatynda Shymkent qalasy ákiminiń 1997 jylǵy 31 qańtardaǵy №152 sheshimimen «Memlekettik tildi mindetti jáne aqysyz oqytý ortalyǵy» retinde qyzmetin bastady.
Ortalyqta QR Premer-Mınıstriniń 2018 jylǵy 13 naýryzdaǵy №27-Ó ókimimen bekitilgen «Qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna 2025 jylǵa deıin kezeń-kezeńimen kóshirý» is-sharalary, «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn iske asyrýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna» sáıkes josparly ındıkatorlardy oryndaý maqsatynda jumystar júrgizilýde.
Mekemeniń negizgi jumys baǵyttaryna toqtalyp ótsek. Tilderdi oqytý-ádistemelik ortalyǵynda búginde memlekettik jáne memlekettik emes mekemeler, kásiporyndar men basqa uıymdar qyzmetkerlerine, sonymen qatar jeke tulǵalarǵa qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin oqytý; «Memlekettik tilde is-qaǵaz júrgizý», «Latyn grafıkasyn oqytý», kýrstary men nasıhattaý sharalaryn uıymdastyrý; Til úırenýshilerdiń tilderdi belgili bir deńgeıde qıyndyqsyz meńgerý úshin qajetti oqýlyqtar, oqý-ádistemelik jáne kómekshi oqý quraldary men sózdikter ázirlep, baspadan shyǵaryp, qamtamasyz etý jumystary atqarylýda.
Sondaı-aq, memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn keńeıtý, onyń mańyzy men mártebesin kóterý, til mádenıetin kóterý maqsatynda túrli is-sharalar, semınar-keńester, ǵylymı-praktıkalyq konferenııa, aqparattyq saǵattar men baıqaýlar uıymdastyrylady.
Búginde ortalyq qyzmetkerleriniń qajyrly eńbeginiń arqasynda til úırenýshiler respýblıkalyq baıqaýlarǵa qatysyp, kóptegen júldeli oryndarǵa ıe bolyp, ortalyqtyń mártebesin kóterýde.
