NIS-te baǵalaýdyń bilim berý sapasyndaǵy róli talqylandy

1175

Nazarbaev Zııatkerlik mektepteriniń «Jańa jaǵdaıdaǵy bilim berý» jobasy aıasynda Pedagogıkalyq ólshemder ortalyǵy ótkizgen úshinshi dóńgelek ústeli elimizdiń túkpir-túkpirinen myńǵa jýyq muǵalimdi jınady

 Kezdesý baǵalaý proesi týraly pedagogterdiń ózekti saýalnamasynan bastaldy. Alǵashqy nátıjeler muǵalimderdiń basym kópshiligi (besten tórt bóligi) baǵalaý bilim berýdiń naqty sapasyn kórsetedi degen senimin aıqyndady. «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» DBBU Basqarma tóraıymy Kúlásh Shámshıdınova sapaly ári naqty baǵa oqýshynyń damýyna, óziniń kúshti nemese álsiz tustaryn túsinýge, sondaı-aq mamandyq tańdaýǵa jáne jalpy bolashaǵyn anyqtaýǵa áser etetinin atap ótti:

 Baǵalaý «Men jáne tujyrymdama» uǵymynyń qalyptasýyna, ıaǵnı oqýshynyń ózi týraly túsinigine áser etedi. Muǵalimniń baǵalaýy, synyptastar men ata-ananyń reakııasy ózin-ózi baǵalaý deńgeıin arttyrady. Oqýshynyń baǵalaýdaǵy «Men» uǵymyna qanaǵattanýy óziniń jeke mańyzdylyǵy men ál-kúshin, barabarlyǵy men paıdalylyǵyn sezinýge, sondaı-aq osy dúnıege óziniń qajet ekenin túsinýge yqpal etedi, – dep atap ótti Kúlásh Noǵataıqyzy.

Kúlásh Noǵataıqyzynyń tujyrymdary «Bilim – 2030» jahandyq jobasy sheńberinde EYDU-nyń (Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy) zertteý nátıjelerimen bekitildi. Jobanyń ulttyq úılestirýshisi – NIS. Baǵalaýdyń dástúrli modelderi ózgeris ústinde, al jańa qalypty jaǵdaıda oqýshylar ózderiniń oqý proesin jaqsartýǵa belsene qatysyp keledi.

Pedagogıkalyq ólsheýler ortalyǵynyń dırektory Aıdana Shılıbekova dóńgelek ústelge qatysýshylardyń nazaryn muǵalimder úshin ishki jáne syrtqy baǵalaý nátıjeleriniń kelisimdiligin qadaǵalaýdyń mańyzdy ekenine aýdardy, bul bilim berý sapasyn qamtamasyz etedi:

– Syrtqy baǵalaýdyń kúshti júıesi qoǵamdyq senimdi oıata alady.

Búgingi tańda Qazaqstanda Dúnıejúzilik banktiń qoldaýymen «Oqýshylardy baǵalaý júıesin jańartylǵan bilim berý mazmunymen sáıkestendirý» baǵyty boıynsha «Orta bilim berýdi jańǵyrtý» keshendi jobasy iske asyrylýda. Cambridge Assessment pen NIS-tiń bul joba aıasyndaǵy áriptestik baılanysynyń maqsaty – orta bilim berý júıesin damytýdaǵy halyqaralyq tájirıbe men qazaqstandyq jetistikterdiń birigýi. Jobanyń negizgi sarapshylarynyń biri Anna Grın halyqaralyq baǵalaý standarttary jáne olarǵa qalaı sáıkes kelý kerektigi týraly aqparatpen bólisti:

 Laıyqty baǵalaý – jaqsy bilim berýdiń temirqazyǵy. Biz emtıhandarymyzdy ázirleý barysynda oqýshylardyń boıyna sińirgimiz keletin dúnıelerdi basty nazarǵa alamyz. Olar: pándi tereńinen meńgerý, koneptýaldy túsinik jáne joǵary deńgeıli oılaý daǵdylary. Bizdiń baǵalaýymyz oqýshylardy úlgerimi boıynsha tıimdi saralaýǵa múmkindik beredi. Biz ony ádil, valıdti, senimdi jáne is júzinde múmkin bolatyndaı etip ótkizemiz, – dep atap ótti Cambridge Assessment sarapshysy.

Dóńgelek ústeldiń basynda saýalnamadan ótken qatysýshylardyń basym kópshiligi standarttarǵa sáıkestik máselesi mektepterdi baǵalaý deńgeıinde de qarastyrylýy kerek degen pikirmen kelisti. «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» DBBU Basqarma tóraıymy orynbasary Olga Mojaevanyń baıandamasy halyqaralyq deńgeıdegi mektep qyzmetin baǵalaý tásilderiniń biri – akkredıtteýge negizdeldi. Spıker halyqaralyq akkredıtteý proesinde mektepterdiń ishki ózin-ózi baǵalaýyn erekshe mańyzdy kezeń dep atady. NIS mysalynda Olga Ivanovna orta bilim berý uıymdary úshin ózin-ózi baǵalaýdyń mańyzdylyǵyn taldady:

Jalpy bilim beretin mektepter Zııatkerlik mektepterdiń ózin-ózi taldaý jáne ózin-ózi baǵalaý tájirıbesin qoldanystaǵy standarttarǵa sáıkes ózderiniń kúshti jáne álsiz jaqtaryn túsiný men damytý boıynsha naqty sharalardy josparlaý úshin paıdalana alady. NIS árbir múddeli mektepke konsýltaııalyq, ádistemelik jáne ádisnamalyq qoldaý kórsetýge daıyn, – dep qorytyndylady Olga Mojaeva.

Muǵalimderdiń aldynda turǵan negizgi mindetterdiń biri – baǵalaýdy oqý proesine kedergi keltirmeıtin júıe retinde qalyptastyryp, ony jaqsartý. Bul pikirdi Nazarbaev ýnıversıtetiniń professory Metıý Kortnı ustanady. Pedagogıkalyq ólsheýler ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Sáýle Vıldanova sheteldik sarapshynyń oı-pikirin jalǵastyra otyryp, muǵalimder praktıkasynyń baǵalaý ádisnamasyna jan-jaqty toqtaldy. Sáýle Aıfovna baǵalaý tek oqýshylarǵa ǵana emes, sondaq-aq pedagogqa da baılanysty ekendigi týraly pikirmen bólisti – kez kelgen oqýshy túsinikti ári qyzyqty sabaq bere alatyn muǵalimniń dárisine qatysyp, ádil baǵa alǵysy keledi, sebebi bul úrdis joǵary nátıje ákeletini sózsiz.

Qazaqtyń aqyny ári ustazy Maǵjan Jumabaev óskeleń urpaqty oqytý men tárbıeleýde kópǵasyrlyq salt-dástúrlerdi jáne halyqtyń pedagogıkalyq murasyn paıdalanýdy erekshe atap ótken. Óz eńbekterinde ol búginde engizilgen krıterıaldy tásilge sáıkes keletin baǵalaýdy durys túsiný týraly ıdeıalardy birneshe ret kórsetken. Tárbıelik aspekt muǵalimniń sabaqtaǵy qyzmeti arqyly kórinedi. Ádebı shyǵarmalar men matematıkany biriktiretin qyzyqty tapsyrmalar ázirleý tájirıbesimen NIS-tiń matematıka páni muǵalimi Anar Baımýrzaeva bólisti, al ózin-ózi baǵalaý jáne keri baılanys arqyly oqý materıalyn tereń meńgerýge yqpal etetin baǵalaý týraly mysaldy elordalyq №48 mektep-lıeıiniń qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi Gúlshat Kapshaeva usyndy.

Pedagogtardyń baǵalaýǵa qatysty tujyrymdamalary men paıymdaýyna mektep oqýshylary da shynaıy pikirlerin bildirdi. Aıta ketý kerek, bilim alýshylardyń kózqarasy ár alýan – biri baǵalaý ne isteý qajet jáne qandaı baǵytta qozǵalý kerek ekenin túsinýge kómektesedi dep senedi, al biri materıaldy ıgerý – eń mańyzdy úrdis, ol úshin baǵa qoıý mindetti emes dep esepteıdi.

Kezdesýdi qorytyndylaı kele Kúlásh Shámshıdınova kez kelgen baǵalaý júıesi adamdy oqýǵa yntalandyrýy tıis ekenin, al shynaıy sapaly baǵalaý júıesi muǵalimniń kúndelikti jumysyn sátti kórsetetinin atap ótti. Sapa – baǵalaýdyń basty maqsattarynyń biri.

Dóńgelek ústel barysynda usynylǵan materıaldar «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» DBBU-nyń júıelik-ádistemelik oqý kesheninde jarııalanady.

«Bilim sapasyn qamtamasyz etýdegi baǵalaýdyń róli» – Ybyraı Altynsarınniń 180 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Jańa jaǵdaıdaǵy bilim berý» jobasy aıasynda NIS-te ótken úshinshi dóńgelek ústel.

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy