Qazaqstan ekonomıka jaǵynan Reseıdi basyp ozýy múmkin

893

Qazaqstan ekonomıkanyń damýy boıynsha Reseıge jaqyndady jáne ony basyp ozýy múmkin. Osylaısha Qazaqstan TMD elderi arasyndaǵy eń baı el atanady. Bul týraly ekonomıst Ivan Chakarov aıtty, - dep habarlaıdy ProFinance.ru.

Mundaı taldaýdy sarapshy Halyqaalyq valıýta qoryna súıenip jasaǵan. Qor 1980 jyldan bastap eki eldiń JIÓ ósý statıstıkasyn qadaǵalap, 2025 jylǵa deıin boljam jasady, onda Qazaqstan men Reseı jan basyna shaqqandaǵy JIÓ kórsetkishteri boıynsha bir orynda tur.

Satyp alý qabiletiniń parıteti boıynsha Reseıdiń jan basyna shaqqandaǵy JIÓ-niń Eýroodaqtyń uqsas kórsetkishine qatynasy 2013 jyly rekordtyq mán boıynsha 70 paıyzdan joǵary jetip, sodan keıin ol sońǵy jyldary 60 paıyzǵa tómendegen.

Jan basyna shaqqandaǵy satyp alý qabiletiniń tepe-teńdigi boıynsha, jalpy ishki ónim - bul belgili bir jyl ishinde elde óndirilgen satyp alý qabiletiniń tepe-teńdigin eskere otyryp, barlyq túpkilikti taýar men qyzmettiń naryqtyq qunyn kórsetetin makroekonomıkalyq kórsetkish.

Chakarovtyń sózinshe, ótken jyly Reseı úshin bul kórsetkish EO kórsetkishi 63,3 paıyz bolǵan, bul 2010 jyldyń deńgeıine sáıkes keledi, al Qazaqstan óziniń koeffııentin 62,2 paıyzǵa deıin arttyrdy.

Osylaısha, analıtıktiń esepteýi boıynsha, Qazaqstan Reseıge jaqyndaı tústi jáne JIÓ boıynsha jan basyna shaqqandaǵy JIÓ kórsetkishi boıynsha TMD-nyń eń baı eli bolyp, ony basyp ozýy múmkin.

Pikirler
Redakııa tańdaýy