Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń "Abaı amanaty" atty maqalasy shyqty. "Adyrna" ulttyq portaly Elbasy saıtyndaǵy maqalanyń tolyq nusqasyn jarııalaıdy.
Adamzat órkenıetiniń tarıhy san márte dáleldegendeı, uly tulǵalar kóbine kóneniń kúırep, jańanyń boı kóterip, qoǵamnyń bir sapadan ekinshi sapaǵa aýysar dáýirinde dúnıege keledi. Jaratýshy óz meıiri túsken erekshe jannyń boıyna nurly sıpat darytyp, zamananyń san alýan faktorlary onyń qaıtalanbas dara bolmysyn somdaıdy.
Abaı Qunanbaıuly tulǵasy da – sondaı aralyq kezeńniń jemisi. Eskiniń sońy men jańanyń basyn jalǵaǵan altyn kópir. Ol ómir súrgen tusta qazaq qoǵamy burynǵy handyq basqarý júıesinen birjolata qol úzip, «óz qolynan óz yrqy ketken» aldy bulyńǵyr ýaqytqa tap boldy; kóshpendilik salttary daǵdarysqa ushyrap, otyryqshylyq órkenıet belgileri entelep ene bastady; bahadúr alamandyqtyń beti qaıtyp, zamanaýı bilimge bet buratyn kez týyp kele jatty.
Uly aqyn, dana oıshyl Abaı HIH jáne HH ǵasyrlar toǵysyndaǵy Aǵartýshylyq nemese Oıaný dáýiriniń kóshbasshysyna, eldiń bolashaq baǵdaryn aıqyndap bergen rýhanı temirqazyǵyna aınaldy. Úlken bilimpaz Qudaıbergen Jubanov Eýropa rýhanııatymen salystyra aıtqandaı, Abaı – «óz ortasynyń Dante sııaqty adamy», ıaǵnı halyqtyń dástúrli sóz ónerin, tanym júıesin, minez bitimin túbirimen jańasha túletken sanatker. Orystar úshin – Aleksandr Pýshkın, aǵylshyndar úshin – Ýılıam Shekspır, nemister úshin – Iogann Gete, amerıkalyqtar úshin – Ýolt Ýıtmen qandaı bolsa, qazaqstandyqtar úshin Abaı da – sondaı rýhanı uly tulǵa.
Myzǵymastaı kóringen Keńes ımperııasy qulap, táýelsiz jas memlekettiń negizin qalaý mıssııasy maǵan buıyrǵanda, tarıhtyń «soqtyqpaly, soqpaqsyz» kúrt aınymaly sátinde hákim Abaıdyń ósıetine júginip, elimniń bolashaǵyna jańasha kózqaraspen qaraǵanym haq.
Baıqaýymsha, ulylyqty uǵyný – bir bólek te, onymen tabysý jáne toǵysý, ıaǵnı túpsiz tereńine boılap, jeke bolmysyńa jaratý – óz aldyna qyryq qatpar qubylys.
Osyǵan oraı «Meniń Abaıdy tanýym áýelde neden bastaldy?» degen saýalǵa den qoıǵanda, álbette, uly aqynnyń sózderi besik terbegen áldımen birge qulaqqa sińdi desem, asyra aıtqandyq bola qoımas. Ras, óleń sózge júırik, el ádebıetine qanyq ájem Myrzabala men anam Áljan kishkentaı kúnimde tini úzilmegen dástúrli tárbıe aıasynda halqymyzdyń ertegi, ańyz, qıssalaryn jadyma barynsha sińirdi. Bul Abaı álemine aparatyn joldyń bastaýy bolatyn.
Al keleshegime báıek bop júrgen qaıran sheshem meni toǵyzynshy synyp bitirgen soń Qaskeleńge óz qolymen jetektep aparyp, Abaı atyndaǵy qazaq orta mektebiniń tabaldyryǵynan attatqanda, aldymnan múlde basqa álemniń esigi ashyldy. Uly aqynnyń esimin ıelengen oqý ordasynyń shákirti bolýdyń ózi – bir jaǵynan maqtanysh, ekinshi jaǵynan jaýapkershilik ekenin uqtym. Árıne, biz Abaıdyń mektep jasyna laıyqtalǵan oqý, ǵylym, adamgershilik, tabıǵat taqyrybyndaǵy hrestomatııalyq óleńderin jurt qatarly jatqa aıtatynbyz. Ásirese, ózim aqynnyń fılosofııalyq astarǵa toly «Eskendir» poemasyn qaıta-qaıta qumarta oqyǵanym esimde. Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Ǵabbas Beısenbetovke túsinbegen jerlerime qatysty tosyn suraqtar qoıyp, sońynan qalmaıtynmyn. Bul yntyzarlyq meniń kóne grek álemine, onyń bılik pen danalyq júıesine balalyq qııalmen sapar shegip, oıymnyń órisi keńeıýine edáýir septigin tıgizdi.
Dana Abaıdyń «talapty erge nur jaýar» degen qaǵıdasyn basshylyqqa alyp, 1958 jyly mektepti bitirgen boıda táýekelge bel baılap, Arqa tósine attandym. Ar jaǵy – Ýkraınanyń Dneprodzerjınsk qalasy... Bul meniń taǵdyrymdaǵy betburysty sátterdiń biri bolǵany anyq. «Jalǵa júr, jat jerge ket, mal taýyp kel» demep pe edi jaryqtyq Abaı daladaǵy qoı sońynda júrgen qazaq balasyna. Ondaǵysy «alys-jaqyn demeı, baratyn jerińe baryp, mańdaı ter, taban aqyń arqyly kásip úıren, nápaqańdy jı» degeni ǵoı. Biz qarshadaıymyzdan eńbekqor bolyp óstik. Qatarlastar bárimiz áke-sheshelerimizge qolǵabys etip, birge eńbekke aralasyp, shóp shaýyp, mal jaılap, otyn jaryp, jemis ósirip, baqsha salyp, jyldyń tórt mezgilinde úzilmeı kezektese kelip otyratyn sharýany atqarysyp, qara jumysqa ábden tóseldik. Keıin týǵan jerden shalǵaıdaǵy Temirtaýda, «Karmetkombınattaǵy» ot-jalynda balqyǵan bolattyń ortasynda quryshtaı shyńdaldyq.
Keıde bizdiń býyn ómir boıyna uly Abaı mektebinen, ıaǵnı ǵulamanyń muhıttaı shalqar oı qazynasynan tolassyz bilim alyp kele jatqandaı kórinedi.
...Tarıh talqysy qyzyq. Abaıǵa deıingi zamanǵa zer salsaq, at jalyn tartyp mingen qıly zamandarda ómir súrgen jyraýlardyń arqa súıegen, sóz arnaǵan eltutqasy bolypty. Áride Tonykóktiń – kemeńger Bilge qaǵany, beride qutty qonys izdegen Asan Qaıǵynyń – Jánibek hany, munan soń kómekeı áýlıe Buqardyń – Abylaı hany, tipti odan da keıinirekte Nysanbaı jyraýdyń Kenesarysy úlgisinde el basshysy men danagóı sóz ıesi arasyndaǵy qarym-qatynas ult tarıhynda Uly dalanyń ásem jarastyǵynyń aıǵaǵyndaı iz qaldyrypty.
Al Abaıdyń mańdaı tirep, oı bólisetin, nazyn aıtatyn aldııar hany bolǵan joq. Óıtkeni óktemdigin ornatqan ımperııa reformalarynyń nátıjesinde Shyńǵys tuqymy eki tizgin, bir shylbyrdan tolyǵymen aıyryldy. Al tipti aqyr sońynda qazaq úshin bıliktiń eń zory, ári ketse, bolystyq, aýylnaılyq nemese resmı keńsedegi tilmashtyq qana bolyp qaldy. Condyqtan jany kúızelgen dana Abaı salmaqty sóziniń bir bóligin «qalyń el, qaıran jurty – qazaǵyna» baǵyshtasa, qalǵan ýaqytta «molasyndaı baqsynyń, jalǵyz qaldym – tap shynym» degen sarynda ózimen ózi muńdasty. Ata-teginde el basqarý úrdisi bar, ákesi Qunanbaıdyń aǵa sultandyǵyn bylaı qoıǵanda, ózi de birneshe ret bolystyq qyzmet atqarǵan Abaı bılik júıesiniń mán-mazmunyn «Kóp shýyldaq ne tabar, Bılemese bir kemel», «Edınıa bolmasa, Ne bolady óńkeı nól» degen koneptýaldyq paıymǵa syıǵyzdy.
Daýylpaz jyraýlardyń sońǵy tuıaǵy, «Halyq – meniń shyn atym» dep tutas ǵasyrdyń júgin arqalaǵan Jambyl Jabaev «Abaıdyń sýretine» atty óleńinde ózinen bir jas úlken rýhtas aǵasynyń ishki dúnıesine boılaı otyryp:
Tereń oıdyń túbinde teńizi bar,
Tesile kóp qarasań, kóńil uǵar.
Sol tereńge súısinip jan úńilmeı,
Esil sabaz yzamen ótken shyǵar!.. –
dep Abaı tragedııasynyń shet-pushpaǵynan habardar etedi.
Másele sol ár qazaqtyń Abaıdyń «tereńine súısinip úńile bilýinde» jatqan joq pa?!
Abaı zamanynda tolyq bodandyqqa dýshar bolǵan qazaq jeri butarlanǵan, bólshektelgen. Qarmaıtyn tal qalmaı, el tuńǵıyqqa súńgigen. Kezinde tórtkúl dúnıe tarabyn toǵystyryp, alash jurtynyń aıbynyn asyrǵan, máńgilik uıtqysyna aınalǵan kindik shahar – Túrkistan óz mártebesin joǵaltqanyna biraz ýaqyt ótken. Shyn máninde, Abaıdyń ıek artyp, táý etip baratyn astanasy da joq edi. Eldikti ańsaǵan, birlikti kóksegen danyshpan úshin munan artyq qasiret tabylmas. Búgingi kúni álemdi aýzyna qaratqan saltanatty elordasy bar egemen memlekette ómir súrip jatqan onyń jasampaz urpaǵy mundaı ulttyq sheksiz qundylyqtyń qadirin bilip, mańyzyn túsinýge tıis. Abaıdyń osy armanynyń oryndalǵanyna, Esildiń jaǵasynda eńseli baıtaq qalanyń irge teýip, boı kóterýine muryndyq bolǵanyma myń da bir shúkirshilik etemin.
Táýelsizdikti jarııalamas buryn elimizde jahandyq deńgeıdegi asa mańyzdy sheshim qabyldandy. Ol – Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly jarlyq.
Qarańǵy túnde taý qalǵyp,
Uıqyǵa keter balbyrap.
Dalany jym-jyrt del-sal ǵyp,
Tún basady salbyrap.
Shań shyǵarmas jol daǵy,
Silkine almas japyraq.
Tynshyǵarsyń sen daǵy,
Sabyr qylsań azyraq, – degen joldar arqyly Abaıdyń Getemen jáne Lermontovpen sóz jarystyra otyryp beınelegen týǵan topyraǵyn 40 jyl boıy surapyl jarylystar arqyly astan-kesteń etip, jappaı zobalańǵa ushyratqan tajaldyń úni solaı óshti. Sonda halqynyń beıbit turmysyn, jeke eldik qalpyn ulyqtaǵan dananyń rýhy qaıta baıyzdaǵan shyǵar deımin.
Jańa memlekettiliktiń negizin qalaý barysynda kókeıimde «Óz elimdi ushpaqqa qalaı shyǵaramyn? Álemniń eń aldyńǵy qatarly jurttarynyń qataryna qalaı qosamyn?» degen saýaldar meniń oıymdy onǵa bólip, sanamdy san saqqa júgirtip keledi.
«Adamzattyń bárin súı baýyrym dep...». Bul – Abaıdyń máńgi jasaıtyn qaǵıdasy. Munyń ǵajaıyp úlgisin men qarshadaıymnan kózben kórip óstim. Shamalǵan aýylynda zulmat zamannyń taýqymetin tartyp, sonaý jer túbinen eriksiz qonys aýdaryp kelgen túrli ult ókilderi japsarlasa kún keship, qoıan-qoltyq aralasa ómir súrdi. Olardyń arasynda meshet túrikteri, sheshender, ıngýshtar, ýkraındar, nemister, qarashaılar bar edi. Biz ózimiz quralpy basqa jurt balalaryn esh jatsynbaı, bir úıdiń balasyndaı, bir qoldyń salasyndaı sezinip, qulyn-taıdaı tebise júrip jetildik. Al ákem Ábish bolsa, túrine qarasań – taýlyq, tiline qarasań – qazaqshadan aıyrmasy shamaly bir malqar (ol kezde balqar deýshi edi) otbasyn úıimizge ákep panalatyp, jumysqa ornalastyrdy. Ishken asymyz, jasaǵan tirligimiz, kórgen qyzyǵymyz, shekken qıyndyǵymyz ortaq bolǵandyqtan, tez arada týysyp kettik. Osyndaı ortada óskendikten, adamzat balasyn alalamaıtyn minez boıyma erte darydy-aý deımin.
Álem tarıhyna úńilseń, rý men rý, taıpa men taıpa, odan ári ult pen ult, sodan soń memleket pen memleket arasyndaǵy irili-usaqty kıkiljińniń kóbiniń ar jaǵynda Adam Ata men Haýa Anadan taraǵan jumyr basty, eki aıaqty pendelerdiń birin-biri tegine, túrine, tiline, ıaǵnı násiline qarap jatyrqaýy jasyrynyp jatatyn kezder jıi ushyrasady. Dinine qaraı bóliný indeti de sumdyq zardaptarǵa uryndyrǵan. Abaı aıtqan osyndaı «alty baqan alaýyzdyqtyń» saldarynan talaı jurt ózara qyrqysa júrip, jer betinen birjola joıylyp ketkeni málim. Keńes Odaǵy ydyraýynyń barysynda jáne táýelsizdigimizdiń eleń-alańynda óz ishimizde neshe túrli iritki salǵysh, irge bólgish pıǵyldar oıanyp, syn saǵaty týǵan kezde el tizginin ustaı otyryp, tarıhı turǵydan qalyptasqan kópetnostylyq pen kópkonfessııalyq jaǵdaıyn birinshi kezekte eskerý qajettigin ańǵardym. Bir jaǵynan separatıstik áreketter boı kótergeni baıqalsa, ekinshi jaǵynan ultshyldyq dabyl qaqqan alasapyran kezeńderdi bastan ótkerýge týra keldi. Sondaı kúrdeli ahýalda túsinistikten tatýlyqqa, ymyradan yntymaqqa qol jetkizý arqyly ǵana tutastyǵymyzdy saqtadyq. «Altaý ala bolsa – aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa – tóbedegi keledi» deıdi eken dana babalarymyz. Qazir aıtýǵa ońaı, sol ýaqytta biz «qaıtsek, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaramyz» dep arpalysa júrip, eldigimizdiń shańyraǵyn shaıqaltpaı ustap qaldyq. Turmys tapshylyǵyn da bir taıqazannan as ishkendeı birge eńserdik. Ol qazaqtyń keń qoltyq, aq júrek meıirbandyǵynyń jáne Altaı men Atyraý arasyn sol qazaqpen aralasa jaılaǵan ózge ulttardyń Abaı ónege etip qaldyrǵan baýyrlastyǵynyń arqasynda júzege asty.
Kezinde jer júzinde teńdesi joq ınstıtýt atanǵan Qazaqstan halqy assambleıasynyń meniń bastamammen dúnıege kelip, eldegi tatýlyq pen turaqtylyqtyń uıtqysyna aınalýynyń ózi el birliginsiz esh uly maqsattyń oryndalmaıtynyn jete túsingendikten júzege asty dep paıymdaımyn.
El birligi uranyn baǵzy zamandardan beri talaı suńǵyla babalarymyz qaıta-qaıta kóterip otyrǵan. Sonaý HVIII ǵasyrdyń ózinde Buqar jyraý:
...Eger Abylaı aldynda bitpeseń,
Atasyn bilmes alyspyn.
Kóshiń keter bir jaqqa,
Malyń keter bir jaqqa.
Kósh sońynan jete almaı,
Esiń shyǵar sol shaqta, – dep birlikke shaqyrsa, Abaı «Birińdi, qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń bári bos» dep, HIH ǵasyrda-aq birlik arqyly kúlli adamzattyń kóshine ilese bilýge shaqyrdy. Bul – kemeńger tulǵanyń kóregendiginiń belgisi edi.
Táýelsizdigimizdiń tuǵyrly bolýy jolynda men árbir sóılegen sózimde el birligi, ult tatýlyǵy máselesin udaıy eske salyp otyratynym sondyqtan. Abaıdyń 150 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan saltanatty jıynda: «Biz de búgin ultishilik tatýlastyqqa da, ultaralyq tatýlastyqqa da, álemdegi barlyq el, barlyq halyqtarmen yntymaqqa da, mádenıetter arasyndaǵy sabaqtastyqqa da Abaısha qarap, Abaısha qasterleýge erekshe mán beremiz», – degen edim. Osy qaǵıda – meniń eshqashan aınymaıtyn ómirlik ustanymymnyń biri.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti retindegi ókilettigimdi óz erkimmen toqtatý týraly sheshim qabyldamas buryn bolashaq el basqarar azamatqa qajet qaıratkerlik tájirıbe men taǵylym jaıyn oı tezine, kóńil bezbenine tartyp, asyqpaı, zer sala qaradym. Abaıdyń:
Bas basyna bı bolǵan óńkeı qıqym
Minekı, buzǵan joq pa eldiń sıqyn?
... Birlik joq, bereke jok, shyn peıil joq,
Sapyryldy baılyǵyń, baqqan jylqyń.
Basta mı, qolda malǵa talas qylǵan,
Kúsh synasqan kúndestik buzdy-aý shyrqyń, – degen ókinishin qaıtalamaý qajettigi taǵy aldymnan shyqty.
Qazaqstan táýelsizdiginiń alǵashqy kúnderinen bastap menimen birge jumys istegen Qasym-Jomart Toqaevtyń adal ári jaýapkershiligi joǵary azamat ekenin esepke almaǵanda, onyń eldegi ishki jaǵdaıdy saralap qana qoımaı, shyǵystyń da, batystyń da tilderin meńgergendigin, Birikken Ulttar Uıymy Bas hatshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵanyn, álemdik saıasattaǵy Qazaqstannyń ornyn baıyptaı alatyn dıplomattyq qyryn da eskerdim. Sondaı-aq, ózim aıryqsha mán berip kele jatqan el birligi máselesi men adamzattyq qundylyqtardy úılestirý qabiletine senim arttym.
Ótken jyly Memleket basshysy Q.K.Toqaev uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıyn HHI ǵasyrǵa qaryshty qadam basqan táýelsiz Qazaqstannyń búgingi saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı jetistikteri aıasynda atap ótý týraly sheshim qabyldady. Bul – meniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqalalarymda qoıylǵan maqsattardy júzege asyrýdyń zańdy jalǵasy jáne Abaı murasyn zaman suranystaryna saı qaıta zerdeleýdiń mańyzdylyǵyn bildiredi.
Ýaqyt bir orynda turmaıdy. Urpaq jańarady, qoǵam jetiledi, talap ózgeredi. Esime osydan shırek ǵasyr burynǵy, tipti odan sál árirektegi kezeń túsip otyr. Sebebi Abaıdyń oıy men sózin kúlli álemdik aýqymda moıyndatý máselesin Keńester Odaǵy áli taramaı turyp, 1990 jyly halyqaralyq deńgeıde kótergen edik. Biraq ol kezde bizge qulaq aspady. Árıne, aldymyzdan shyqqan basty kedergi – Qazaqstannyń derbes memleket emestigi edi. Sondyqtan asqaq tilegimiz egemendik alǵannan soń ǵana qabyl boldy. Abaıdy dúnıeniń dańqty tulǵalarynyń tizimine engizip, 150 jyldyq mereıtoıyn halyqaralyq dárejede atap ótý jónindegi usynysymdy qoldaǵan IýNESKO uıymynyń sol ýaqyttaǵy bas dırektory Federıko Maıor myrza keıinnen merekelik saltanatty sharalarǵa da ózi arnaıy kelip qatysty. Jáne bir aıta ketetin nárse, osy arada bıik mártebeli halyqaralyq uıym tarapynan turaqty tártipke aınalǵan bir sharttylyq buzyldy. Óıtkeni buryn tek 200, 300, 500 sekildi sońy birneshe nólmen aıaqtalatyn sandarǵa sáıkes keletin mereıtoılar ǵana tizimge ilinetin. Jas memleket úshin halyqaralyq uıym tarapynan mundaı qoldaý kórsetilýi umytylmasy anyq.
Abaı mereıtoıyna ázirlik óte qıyn-qystaý kezeńde qolǵa alyndy. Ekonomıkalyq-áleýmettik problemalar shash-etekten bolyp turǵanyna qaramastan, nar táýekelge bardyq. Arnaýly qaýly qabyldap, atqarylatyn is-sharalardy tıesili memlekettik qurylymdar moınyna júıe-júıesimen júktedik. Mereıtoıǵa ázirlik jónindegi respýblıkalyq komıssııa jáne shtab qurylyp, ony qarjylyq, materıaldyq-tehnıkalyq, ınfraqurylymdyq, ıdeologııalyq, dıplomatııalyq, ǵylymı, mádenı turǵydan qamtamasyz etýdiń naqty sharalary bekitildi. Barlyq jumystyń barysyn óz baqylaýymda ustadym. Jaýapty tulǵalardyń qatysýymen arnaýly májilister uıymdastyryp, jaǵdaıdy jan-jaqty pysyqtap otyrdym. Shabandyq, salǵyrttyq, nemquraıdylyq, atústilik beleń alǵan tustarda talapty kúsheıtip, tipti mereıtoıdyń mańyzyn tereńirek túsindirý úshin daıyndyq barysyndaǵy basqosýdyń birin Semeı qalasyna baryp ótkizdim. Sondaǵy jıyn ústinde: «Abaı toıy – tek Almaty men Semeıge, Jazýshylar odaǵyna, basqa da shyǵarmashylyq uıymdarǵa ǵana kerek sharýa emes. Bul – búkil respýblıkanyń, kúlli Qazaqstan halqynyń merekesi. Bul, shyn máninde, bizdiń tarıhı jáne rýhanı jadymyzǵa, kerek deseńiz, osyndaı is-sharany memlekettik deńgeıde ótkize alatynymyzǵa, uıymshyldyǵymyzǵa syn. Onyń ústine, Abaı merekesi dańǵoılyqty kótermeıdi, uly adamdy eske alý qurmetine, týrasyn aıtqanda, ataýly kúnderdi atap ótýde bizde úırenshikti ádetke aınalyp ketken shekten tys as ta tók toı jasaýdyń qajeti joq. Parasattylyq, aqylǵa qonymdylyq, eń bastysy, zııalylyq pen ustamdylyq qajet. Mereıtoı dańǵazalyqtan aýlaq, joǵary mádenıettilik aıasynda ótýge tıis. Abaıdyń ózi bizdi osyǵan úndep ketken jáne onyń ósıetine kereǵarlyq etýimizge bolmaıdy», – degen ekenmin.
Bul sózderdi jaıdan-jaı aıtpaǵan edim. Jasyratyny joq, táýelsizdiktiń bastapqy kezeńinde ult tarıhyndaǵy kóp aqtańdaqtardyń beti ashylyp, «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen uranmen kópshilik jurt óziniń qaǵaberiste qalǵan babalaryn túgendep jatty. Olardyń ishinde ulttyq deńgeıdegi batyr, bılermen qosa, dáreje-dárpi jergilikti jerlerge ǵana tanymal tulǵalarǵa da as berilip, qurmet kórsetildi. Totalıtarlyq júıe qursaýynda qundylyqtaryna tyıym salynyp, ishteı býlyǵyp kelgen halyqtyń aq túıeniń qarny jarylǵandaı sezimi men senimine tosqaýyl qoıý ábestik sanalar edi. Biraq toı toılaýdyń da, oı oılaýdyń da jóni bar. Alty alashtyń abyzy bolyp qana qoımaı, adamzattyń asqarynan kóringen halqymyzdyń eń aıaýly perzenti, dana ustazy – Abaı merekesin búkilhalyqtyq deńgeıde laıyqty ótkizý memleket mereıi ekenin uǵyndyrý kerek boldy.
Sóıtip, Abaı toıynyń aldynda onyń arýaǵyn odan ári ulyqtaý, ómirbaıandyq derekteriniń kómeski paraqtaryn qaıta jańǵyrtý, ádebı, fılosofııalyq jáne mýzykalyq murasyn táýelsizdik turǵysynan tyńnan paıymdaý, álemdik deńgeıde keńinen tanytý baǵytynda irgeli jumystar atqaryldy. Uly aqyn shyǵarmalarynyń alǵash ret jan-jaqty tekstologııalyq saraptamadan ótken eki tomdyq akademııalyq jınaǵy, «Abaı» enıklopedııasy jaryq kórdi. Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn tutas qamtıtyn «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıi quryldy.
Jıdebaıda úsh júz alpys áýlıeli meken Mańǵystaýdan ákelingen ulýtastardan aqshańqan kúmbezdi Abaı-Shákárim kesenesi turǵyzylyp, onyń ashylý rásiminde bul orynnyń endi ár qazaq úshin rýhanı Mekkege aınalǵanyn atap óttim.
Alataýdyń jan-jaǵy tip-tik qulama quzdarmen qaýsyrylyp, zańǵar basyna bult qonaqtaǵan Abaı shyńyna kóterilip, aqyn rýhyna taǵzym ettim. Uly aqynnyń óz halqymen birge adamzattyń bıiginen kóringenin tiledim.
Sol jyly Abaıǵa arnalǵan saltanatty is-sharalar Túrkııada, Reseıde, Qytaıda, Franııada, Vengrııada, Úndistanda, Mysyrda, Ýkraınada, Qyrǵyzstanda bolyp ótti. Londonda Abaı úıi ashyldy. Uly aqynnyń álem elderi rýhanııatynyń tabaldyryǵynan attap, buryn kóz kórmegen kókjıekterge endi eshkim tosqaýyl qoıa almaıtyn máńgilik sapary bastalyp ketti.
Abaıdyń 150 jyldyǵy atalyp ótkennen bergi ýaqyt ishinde dúnıe júziniń birqatar elinde onyń qurmetine kóshe attary berilip, Renn (Franııa), Býdapesht (Vengrııa), Kaır (Mysyr), Máskeý (Reseı), Ystambul (Túrkııa), Beıjiń (Qytaı), Tashkent (Ózbekstan), Tegeran (Iran), Baký (Ázerbaıjan), Vıtebsk (Belarýs) qalalarynyń kórnekti oryndarynda eskertkishter men músinder qoıyldy. Retinshe 2006, 2013 jyldary Máskeý men Tashkentte ornatylǵan Abaı eskertkishteriniń lentasyn Reseı Federaııasynyń prezıdenti V.Pýtınmen jáne Ózbekstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti I.Kárimovpen birge qıdym.
HH ǵasyrdyń ekinshi onjyldyǵynda, dálirek aıtqanda, 1913 jyly ult zııalysy Ahmet Baıtursynuly óziniń «Qazaqtyń bas aqyny» atty maqalasynda «onan asqan burynǵy-sońǵy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolǵan joq» deı kele, soǵan qaramastan Abaıdyń esimin tek Semeı men Aqmola oblystarynyń qazaqtary ǵana biletinin, al dúnıeden qaıtqan soń jaryq kórgen jalǵyz kitaby el ishine keńinen taralmaı jatqany týraly qynjyla jazǵan edi. Qarap otyrsaq, sodan bergi bir ǵasyrdyń kóleminde birte-birte uly aqynnyń dańqy jer júzine áıgili bolatyndaı deńgeıge jetippiz. Ol – aldymen, álbette, Abaıdyń teńdessiz kemeńgerliginiń, sodan soń táýelsiz memlekettigimizdiń arqasy.
Abaı qanshama tas qapas zamanda ómir súrse de, bolashaqqa úmitpen kóz tikti. Ol óleńderinde «jańa óspirim, kók órim», «tileýi, ómiri aldyndaǵy», «kókiregi sezimdi, tili oramdy» jastarǵa úlgi bermek úshin ǵıbrat aıtty. «Bilimdiden shyqqan sóz, talaptyǵa bolsyn kez» deı otyryp, «dúnıe de ózi, mal da ózi, ǵylymǵa kóńil bólseńiz» degen taǵylymyn úıretti. Batys pen Shyǵystyń ilimin tolyq ıgergen Abaıdyń ónegesin eskere otyryp, táýelsiz memleketimizdiń jastary arasynan halyqaralyq standarttarǵa saı, bilimi men biligi joǵary mamandar daıarlaý maqsatymen «Bolashaq» prezıdenttik stıpendııasyn taǵaıyndadyq. Sonyń arqasynda uly aqyn ómir súrgen zamanda «ınternatta oqyp júrgen» qazaq balasynyń urpaqtary HH jáne HHI ǵasyrlar toǵysynda álemniń eń tańdaýly ýnıversıtterinde bilim alý múmkindigine ıe boldy.
Uly Abaıdyń 175 jyldyǵy bıyl adamzatqa qater tóndirip, koronavırýs indeti jaılaǵan ýaqytpen tuspa-tus kelip qaldy. Atalǵan derttiń zardaby jer júzindegi memleketterdiń eshbirin aınalyp ótken joq. Biraq jarqyn keleshekke degen senim men syndarly árekettiń arqasynda bul ýaqytsha qıyndyqty da eńseretin bolamyz. Abaıdyń sózine júginsek: «Jamandyqty kim kórmeıdi? Úmitin úzbek – qaıratsyzdyq. Dúnıede esh nársede baıan joq ekeni ras, jamandyq ta qaıdan baıandap qalady deısiń? Qary qalyń qatty qystyń artynan kógi qalyń, kóli mol jaqsy jaz kelmeýshi me edi?».
Laıym solaı bolsyn!
Abaıdyń sózi men oıy bizdiń kúnbe-kúngi tirligimizge, órkendi ómirimizge kirpish bolyp qalanyp, búgingi órkenıet pen aldaǵy bolashaq talabyna laıyq umtylystarymyzdan jáne ıgi isterimizden naqty kórinis tabatynyna kámil senemin.
