(Aýyl men qalaǵa súre jol salǵan boks janashyry Erlik Jarbolovtyń rýhyna arnalady)
Er namysy el namysy demekshi. El namysyn shet jerde tabysty qorǵap júrgen erjúrek sportshylarymyzdyń barshasy aýyl topyraǵynan nár alǵan ekeni dáleldengen. Aýylda týyp ósip, sportqa degen qabileti bar talanttardyń kópshligi aýdandyq, oblystyq tipti respýblıkalyq sport mektepterine kelip sheberligin shyńdap jatady. Búgingi áńgime etkeli otyrǵanymyz aýylda týyp ósip, arman qýyp Almatyǵa kelip qazaq boksynyń damýyna ólsheýsiz úles qosqan ardaqty aqsaqal Qazaqstan Respýblıkasyna eńbek sińirgen jattyqtyrýshy, Qazaqstanda boksty damytýǵa eńbek sińirgeni úshin degen altynmen aptalǵan memlekettik medaldiń ıegeri, kóptegen elge tanymal boksshylardy jattyqtyrǵan qurmetti bapker Erlik Máýkeıuly Jarbolovtyń jarqyn beınesin eske ala otyryp, atamyzdyń ómir jolynan syr shertkeli otyrmyz.
Bir alladan habar kelse ólmeıtin jan joq bul pánıede. Dám-tuzymyz týsylǵan kúni mágilik dúnıege kete baramyz. Jýyrda ǵana aǵamyzdy eske alyp, bir maqala jazsam degen oımen habarlasyp qoıaıyn- dep, telefon shalǵan bolatynmyn. –Oı, aınalaıyn Aqynbysyń? Aman-esensiń be –dep qońyr daýysymen hal- jaıymdy suraǵan edi. Mende kópten beri habarlasa almaı ketkenime keshirim surap, aǵamyzdyń qal-ahýalyn surap, ashyq jarqyn sóılesip jatyrmyn. Sálden keıin, Men ol kisiden kezinde Almatyǵa alǵash kelgende maǵan Qanysh Sátpaev kóp-kómegin berdi dep birde aıtqanyn esine salyp, ataqty janmen aradaǵy qandaı týystyǵy bar edi-dep suradym. Ol kisi, birde toqtap oılanyp baryp, telefonmen maǵan bar ómir jolyn qysqasha aıtyp berdi. Sodan sál únsizdikten keıin, -Áı Aqyn, Men aýrýhanada jatyrmyn, sál syrqattanyp qalǵan edim. Men týraly maqala jazaıyn deseń alla razy bolsyn saǵan, al, sýretter kerek bolsa saǵan balam Arhat habarlasady. Ekeýiń baılanysty bolarsyńdar –dedi, aýyr dem alyp. Arǵy jaqtan aǵamyzdyń sál qarlyqqan daýysynan aýyrýdyń qatty mazalap turǵanyn sezdim de, ary qaraı aıta berýdiń esh qajeti joq ekenin sezip jyly qoshtasyp telefondy óshirip qoıa qoıdym. Kelesi kúni ol kisiniń ózi habarlasyp, Arhat saǵan sýretterdi jiberedi, balammen habarlasyp alarsyń men aıtym qoıdym dedi. Osylaısha, Erlik aǵamen sońǵy ret sóıleskenim osy bolsa kerek. Sodan men maqalamdy jazyp bitip, Arhat jibergen kóne sýretterdi salyp, FB júıesine jarııa etip jibergen edim. Kelesi kúni Arhatqa qaıta habarlasyp, ol kisiniń jýyq arada túsken jeke sýretteri bolsa jiberýin surap habarlasaqanymda,
-Ákem keshe túnde qaıtys boldy-degen sýyq habardy aıtqanda, tóbemnen jaı túsirgendeı otyra kettim. Oı, jalǵan dúnıe-aı, beskúndik berilgen ómir-aı, deseńshi. Jýyrda ǵan sóılesken aıaýly aǵamazben osylaısha qoshtasyp qala beremin degen oı bolsashy. Alla maǵan sezdirgendeı ol kisini izdetti, maqala jazdyrtty, ony aqpart kózderine jarııa ete bastaǵan sátte súıikti pendesin baqılyq dúnıege alyp kete bardy.
Erlik aǵany men kóp jyldan beri tanýshy edim. Ol kisimen qanshama ret STV telarnasynda tilshi bolyp júrgenimde qanshama ret stýdııaǵa qonaqqa shaqyryp, kelisti suhbat alǵan edim. Sporttyń sonyń ishinde bokstyń búge –shigesin jaqsy biletin kónekóz aǵamyz ásiresi boks taqyrybyna kelgende sýdaǵy balyqtaı sezinip sala beretin. Ómirden kórgeni men túıgeni kóp ardager aǵamyzdyń áńgimesi jarasyn taýyp kete baratyn.Tyńdaı bergiń keledi tyńdaı bergiń.
Endi qazaq boksynyń irgesin qalýǵa orasan úlesin qosqan marqum Erlik Máýkeıuly Jarbolovtyń ómirtarıhynan sóz etsek.
Erlik atamyz qazaqtyń dombyra ustap sulý tabıǵatyn talaı aqyn-jyraýǵa tuzdyq bolǵan, qasıetti qutty meken Baıanaýyl ólkesinde týyp ósken edi. Balalyq bal dáýrenin Erlik atamyz Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany, S.Toraıǵyrov aýylynda ótkizedi. Attary alash qana emes, álemge aıan bolǵan kóptegen birtýar azamattardy dúnıege ákelgen qasıetti mekende Erlik atamyzdyń da dúnıe esigin ashyp kirýi kezdeısoqtyq emes dep oılaımyz. Jer janaty Baıanaýyldyń topyraǵynan 20 dan asa akademık, ǵalym, general jazýshylar shyqqandyǵy elge belgili. Solardyń ishinde Mashhúr Júsip, Qanysh Sátbaev, Álkeı Marǵulan taǵysyn taǵy attary jer jarar tulǵalar bar. Erlik ata balǵyn bala kúninen eki nársege qatty áýes bolyp ósipti. Birinshi kógershin ustaý bolsa ekinshisi sport.
Qasıetti jerdiń qudireti boıyna qonǵan Erlik Máýkeıuly óse kele ákesiniń jeteleýimen Almatyǵa oqýǵa keledi. Ol da bir qyzyqqa toly oqıǵa eken. Aýyldaǵy mektepti jaqsy oqyp júrip, sportqa erekshe kóńil bólip aınalysa júrgen qaısar bala judyryqtasa ketkende jeńbeı qoımaıtyn batyrlyǵy birge shyǵa bastaıdy. Mektepti jaqsymen bitirgen balasynyń bolashaǵyn oılap alańdaǵan ákesi qalaıda joǵary oqý ornyna aparyp túsirýdi maqsat etedi. Óıtkeni, densaýlyǵynyń kún sanap nasharlap bara jatqanyna alańdaǵan Jarbol qarııa jalyn atyp turǵan jan balasyn qalaǵa oqytýǵa bel býyp, Almatyǵa ertip alyp shyǵady. Sonymen, Jarbol qarııa balasyn alyp kelip 2 vokzaldan túsedi. Qalany alǵash kórgen aýyl balasyna aınala bári tańsyq bári ǵajap bolyp kórinedi. Záýlim salynǵan úılerdi kórgende qyzyǵa qarap tańǵalady. Iıa, aýyldaǵy alasa salynǵan jer tamdar men salystyrǵanda qalanyń úıleri peıshtiń saraıyndaı bıik, ásem. Erlik azdap oryssha bilgendiginiń arqasynda týǵan jıeni, ataqty ǵalym Qanysh Sátpaevtyń Pýshkın kóshesinde ornalasqan jumys ornyn kóp qınalmaı izdep taýyp barady. Ǵalymdar úıine jetken soń, esikten kireberistegi kúzetshi adamǵa mán-jáıdi túsindirip aıtady. Kúzetshi qarııa kisi eken olardyń izdep kelgen adamynyń jeke kabıneti ekinshi qabatta ornalasqandyǵyn aıtyp, ákeli bala ekeýin ekinshi qabatqa jol silteıdi. Sodan ekeýi tas tekpirshekter arqyly joǵary kóterilip baryp, Qanysh Sátpaevtyń kabınetine kelip kiredi. Ataqty ǵalym jumysynda joq eken. Olardyń kútý kerektigin oılap, jaǵalaı turǵan bylǵarydan jasalǵan jaıly oryndyqtarǵa kelip jaıǵasady. Biraz kútkennen keıin ataqty ǵalymnyń ózi de kelip esikten kiredi. Qazaq KSRO Ǵylym akademııasynyń uıymdastyrýshysy ári onyń tuńǵysh prezıdenti Qanysh Imantaıuly Sátbaevty sol jyldary Qazaqstan ǵana emes, alys jaqyn elderde bilmeıtin adam kemde- kem bolatyn. Qanysh Imantaıuly Keńes Odaǵynyń jáne Qazaqstannyń metallogenııa mektebiniń negizin qalaýshy, qazaqtan shyqqan tuńǵysh akademık. Osyndaı ataqty janǵa Erlik Móńkeıulynyń týystyǵy bolashaǵyna zor septigin tıgizedi. Olardyń týstyǵyna qaıyryly ketsek. Qanysh 2 jasqa kelgende anasy Álıma 33 jasynda qaıtys bolady. Sol kezde Erliktiń ákesi Máýkeıdiń týǵan qaryndasy Nurym apaı bala Qanyshty qoınyna basyp, týmasa da týǵandaı bolyp, analyq meıirimmen baǵyp qaǵyp ósirgen eken. Imantaıdan Bókesh jáne Qanysh degen eki ul dúnıge kelgen. Júırik bolar tulpardy qulyn kezinen tanýǵa bolady-demekshi, ataqty ǵalym bal kezinen –aq, Baıanaýyl óńirin aralap asyl tastardy jınap oǵan qatty qyzyǵýshylyq bildirgenen Erlik ákesinen talaı ret estisi kerek.
Hosh, sonymen kópten beri kórispegen týystar qushaqtasyp, qaýyshyp esik aldynda biraz turyp qalady. Sosyn, Qanysh Imantaıuly ákeli balaly ekeýin ishke kirińder dep ısharat bildiredi. Kabınettiń ishinde uzynnan uzaq sozylyp jatqan stoldyń ústinde túrli-tústi tastar qoıylǵan eken. El-jaıdy surasyp bolǵannan keıin, Erliktiń ákesi balasyn tanystyra otyryp, ony osynda oqýǵa alyp kelgenin, óziniń osy balaǵa bir kómek qolyn tartýyn aıtyp baryp toqtaıdy. Mán-jaıdy túsingennen keıin, Qanysh Imantaıuly óziniń kómekshisi Tasbolat degen jigitti shaqyryp alyp, qonaqtardy úıine aparyp onalastyrýyn aıtady. Ǵalymnyń úıine kelgennen keıin, jol júrip sharshaǵan olar, biraz serigip alady. Álgi Tasbolat osy arada dúkenderdi arlap qonaqtarǵa taza kıimder satyp alyp kelip qoıǵan eken. Elden kelgen qonaqtarǵa sý jańa kıis kıimderin alyp kelgen eken. Áke men bala eski kıimderin tastap, týysy Qanysh Imantaıulynyń satyp ápergen sý jańa kıimderin ústerine kıip alyp qalalyq bolyp shyǵa keledi. Kóp uzamaı belgili ǵalymnyń ózi úıge túski asqa keledi. Barlyǵy tamaqtanyp alǵannan keıin, qonaq bólmesine kirip, bala Erliktiń bolashaǵy týraly áńgime órbitedi. Endi osy tusta Erlik aǵamyzdyń aýzynan estigen áńgimege qulaq túrsek.
Aldymen Qanysh Imantaıuly Erliktiń orta mektepti bitirgeni týraly qujattaryn qarap shyǵyp,
- Áı, myna bala jaqsy oqypty ǵoı. Qandaı ınıstıtýta oqýǵa nıetiń bar,-dedi maǵan burylyp qarap. Sonda men ;
- Fızkýltýrnyıdy oqýǵa keldim dep jaýap berdim. Osy kezde ákem sózge aralasyp, bul tóbeleske jaqyn, odan da paıdaly Qanysh aǵań sııaqty ınjener, geolog bolatyn oqýdy aıtpaısyńba-dep, maǵan alara qarady.
- Áı, aqsaqal, qazir bizde myqty sportshylar jetispeıdi. Qatardaǵy jaman ınjener bolǵansha, daryndy sportshy bolyp aty shyǵyp jatsa, odan artyq ne bar dep Qanysh Imantaıuly óz oıyn bildirdi. Sosyn maǵan qarap:
-Al jaraıdy bala, onda erteń sen 28 Panfılovshalar saıabaǵynyń buryshynda ornalaqan sol ınstıýtqa bar. Meni Qanysh Sátbaev jiberdi de.
Sonymen kelesi kúni men Sovetskıı 22 degen úıdi taýyp baryp, Denshynyqtyrý ınıstıtýtynyń rektory Hamza Muhamedjanovtyń qabyldaýynda bolyp, bar jaǵdaıdy aıttym. Ol kisi Maqsut Omarovty shaqyryp alyp, meni bylaısha aıtqandy tabystap turyp:
-Bizde aýyldan kelgen balalar joqtyń qasy edi, sonshama shalǵaı jerden osy oqýǵa kelip otyrǵan bul baladan jaqsy maman shyǵatyn shyǵar, jolyń bolsyn dep meniń qolymdy alǵany esimde qalypty. Al, Maqsut aǵany sonda birinshi kóirýim edi. Maqsut Omarov qazaq boksynyń negizin qalaǵan Shoqyr Bóltekulynyń tól shákirti, 1959 jyly ótken KSRO halyqtarynyń ekinshi spartakıadasynda kúmis júldeni jeńip alǵan talantty bylǵary qolǵap sheberi. Sol jyldary bokstan G.Rojkov, E.Hasanov, M.Haırýdtınov, A.Kadetov, V.Karımov, Á.Nurmaqanov, S.Ábdinálıevterdiń esimderi elge jaqsy tanyla bastaǵan kez.Sondyqtanda Maqsut aǵadaı aty belgili boks sheberin kózimmen kórip, qolyn ustaǵanyma qatty qýanǵan edim. Armanym oryndalar sátter jaqyndaǵan sııaqty dep ishimnen táýbe etip qoıǵanym esimde.
Sonymen emtıhandy jaqsy tapsyryp, oqýǵa tústim de kettim. Alǵashqy stýdenttik aýyl-sharýshalyq jumysyn Maqtaaralda ótkizip qaıttyq. Sodan kúzde oqý jyly da bastalyp, armandaǵan Denshynyqtyrý ınıstıtýynyń stýdenti bolyp shyǵa keldim. Kóp uzamaı jatahana aldym. Birde, stýdent dostarymnan Ábdisalan Nurmaqanov bokstan top jınap jatqanyn estip, baryp jazyldym. Osylaı ataqty boksshynyń úıirmesine túsip, naǵyz boksshy qalaı bolý kerektiginniń álippesin úırenip, tártipke kóp mán beretin ardager sportshynyń úlken mektebinen óttim dese bolady. Bokspen aınalasy júrip qazaqstan birinshilikterinde de baǵymdy synap, júldeger de atandym. Al, 1965 jyly otbasyn qurdym. Negizi men aýyldan kelgen soń aýyl jaqqa búıregim buryp turatyn ádetti alla taǵala maǵan telip berse kerek. Almatydan men 1966j Pavoldarǵa bokstan oblystyń aǵa jattyqtyrýshysy bolyp qyzmet babymen ketip qaldym. Osy óńirge kelip jumys istegen 3 jyldyń ishinde respýblıkamen qatar, Keńester Odaǵynyń kólemindegi jarystarda topjarǵan talantty birneshe bylǵary qolǵap sheberlerin daıyndap shyǵarǵanym ótirik emes. Mysaly, Baqytjan Qanapııanov, Bolat Ábdirahmanov jáne Ǵadilbek Sadyrbaev, Baýyrjan men Talǵat Berdibekovter sekildi talanttardy úlken boks arenasyna alyp shyqtym. Jalpy, men úlken sportta júrgen ýaqytymda bokstan 5 birdeı sport zalyn ashqan ekenmin. Onyń ekeýin Pavlodarda bolsa, úsheýin Almatyda ashyp qanshama jas talantttardy tárbılep qanatyn qataıttym. Meniń janymda júrgen inilerim, aıtalyq, Tursyn Edilovtiń shákirtteriniń biri Baqyt Sársekbaev olımpıada oıyndarynda chempıon atandy. Sol sekildi men basshylyq etken sport mektebiniń túlegi Elonara Ábýtálipova álem chempıony bolyp, Qazaqstannyń atyn álemge tanytty.
Iıa, bapkerlik ońaı mamandyq emes. Talǵat Berdibekov pen Dáýletbek Ǵazızov sekildi shákirtterimniń de balalary birtalaı bıik belesterdi baǵyndyrdy. Top balanyń arasynan naǵyz has sheberdi daıyndap bólip alyp shyǵý úshin, qanshama kúsh jumsalyp, júıkeń juqaratynyn málim. Biraq eshqashan ıgilikti is úshin tókken ter, qylǵan eńbegiń esh ketpeıdi men soǵan senemin.Sol jyldary meniń óńir sportyndaǵy óreli jumysym sport mınıstrliginiń nazaryna ilikse kerek. Bir joly el sportynyń tizgignin ustaǵan Karken Ahmetov meni Almatyǵa aýysyp kelýimde surady. Osylaısha, Alataýdyń baýyryndaǵy qaıtalanbas qyzyqty stýdent shaǵymdy ótkizgen súıikti qalam Almatyǵa qaıta oralyp keldim. Sodan beri kóp jyldaı olımpıadalyq sport mektepterinde dırektor bolyp kóptegen daraboz sportshylardyń halyqaralyq, álem, eýropa, olımpıada jarystarynyń bıigine kóterilýine barynsha kúsh-jigerimdi salyp keldim-dep, Erlik aqsaqal sózin aıaqtady.
Iıa, qazaq sportynyń atan jiligi, ardaqtysy, qazaq boksynyń maıtalmany, qozǵaýshysy, kónekóz qarııasy, Qazaqstanǵa eńbegi sińgen jattyqtyrýshy Erlik Móńkeıuly Jarbolovyń qazaq boksyndaǵa eńbegi, qazaq sportynyń tarıhynda altyn árippen jazylyp qalatynyny sózsiz. Sondaı-aq, ardaqty ardager qala men aýyl sportynyń arasyndaǵy baılanysty jańǵyrtyp túre jol salǵan jannyń biri. Aýyl sportyn kóterýde de ardager aǵa qomaqty qadamdar jasap, ol isteri óz nátıjesin bergen. Mysaly, kóptegen iri týrnırler qala nemese oblys ortalyqtarynda ótetine belgili. Osyndaı zańdylyqqa ózgeristi alǵash ákelgenderdiń biri Erlik Jarbolov ekenin bireý bilse bireý bilmes. Sol kezderi kóptegen jandar syn aıtqan eken. Biraq bir aıtqanynan qaıtpaıtyn qaısar jan, aýyl –aımaqtarda iri jarystardy ótkizýin toqtatpaǵan. Qaıta kerisinshe, tipti shalǵaıda jatqan aýyl, aýdandarǵa at basyn jıi buryp otyrǵan. Sondaǵy bar maqsaty aýyl balalary da dúbirli boks jarystaryn kórip talaby oıanar degen úmit bolsa kerek.
Ol isiniń jemisin ardager sportshy aldaǵy jyldardan kóredi. Sonymen qatar, Erlik aǵa sonaý 1982 jyly tuǵysh ret bokstan Almatydaǵy ortalyq ırkte keńes odaǵynyń eki dúrkin batyry T. Begeldınov atyndaǵy halyqaralyq jarysty uıymdastyrýǵa muryndyq bola bilgen. Talaı-talaı talanttardy elge tanytqan sol bir baıraqty syndy boks ardageri 8 jyldaı úzbeı ótkizip dástúrlik jarystyń birine aınaldyrǵan adam. Balalar men jasóspirimderdi olımpadalyq daıarlaý ortalyǵyǵnyń dırektory bolyp júrgen jyldary 16 halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, 67sport sheberi, 199 sport sheberligine úmitkerlerdi daıyndap shyǵarǵan eken. Mine, aıta berseń eńbegi bir túıege júk artqandaı ardaqty jan artyna ólmesteı,óshpesteı mura qaldyryp ketti. Qazaq eline daryndy mamandardy oqytyp shyǵaryp otyrǵan altyn qoldy ustahana ispettes qazaqtyń Ulttyq Sport jáne Týrızm akademısynyń qurmetti professory, QR eńbegi sińgen jattyqtyrýshy, Ulttyq dárejedegi tóreshi, Erlik Móńkeıuly kópjyldyq tájirbıesinbolashaq qazaqtyń jastaryna sońǵy demi taýsylǵansha berip ótti. Qurmetti sport ardageriniń jasurpaqqa bereri áli jeter edi sum ajal ortamyzdan alyp ketpegende. Ómirlik jary Sara apaımyzdan týǵan úsh baladan 8 nemere, 8 shóbere súıip baqytty qarııa osylaısha máńgilik ómirge kete bardy. Qazaq boksy aýyr qazany basynan keshirip otyr. Qazaq boksynyń damýyna súbeli úles qosqan, aıtýly tulǵa, marqum Erlik Jarbolovtyń ómirjolynan áńgime túıinin azda bolsa tarqatqandaı boldym.
Erlik atamyzdyń armany da bar edi. Ol, Ońtústik astanamyzda kóptegen boks keshenderin salý bolatyn. Qazaqstan bokstan álemdegi kóshbasshy memeleketterdiń biri ekeni anyq. Sondyqtanda boks saraılarynyń qatary kóbeıse talantarymyzdyń sany da arta túser edi- degendi jıi aıtýshy edi asyl atamyz.
Sóz sońynda orys halqynyń uly aqyny S.A.Esenınniń; «Ómirin arpalysqa baǵyshtaǵan,Uly murat qorǵaýdan qalyspaǵan. Aıaly ardagerge bas ıemin »-degen qanatty óleń shýmaqtarymen aıaqtasam deımin. Bul óleń sózderi qazaq boksynyń damýyna orasyn úlesin qosqan, ardager sportshy Erlik Jarbolovtyń rýhyna arnalǵandaı.
Aqyn Ordabaıuly,
"Adyrna" ulttyq portaly
