Búgin álgi atyshýly koronovırýsty kórdim. Oılamaǵan jerden avtobýsta kezdesip qaldym. Basyndaǵy "koronasynan" birden tanydym. "Álem aýrýy" baıqaýynan bas júlde aldym dep pańdanyp turǵan eshteńesi joq. Aınalasyna jáımen ǵana baıaý kóz tastap, qylymsyp qarap qoıady.
"Áá bálem...maska kımegen bireýdi ańdyp tursyń-aý shamasy",-dep oıladym.
Aqyry shydamym jetpedi, qaıter eken dep maskamdy sheship aldym da, qaltama ádemilep búktep salyp qoıdym.
Sol-aq eken, jolaýshylardyń arasynan esh qıyndyqsyz ótip, meniń dál janyma ózi-aq jetip keldi. Avtobýsta adam sonshama kóp bolmasa da, jorta qysylǵan syńaı tanytyp, arqama ótirik súıkenip qoıady. Jalma-jan betperdemdi qaıtadan kıip ala qoıdym.
-Sálem, aýrý qyz? álgi "Álem aýrýy" degen sensiń ǵoı, á?-dedim birinshi bolyp sóz bastap.
-Ia men. Birden tanyp qoıǵanyńyzǵa qaraǵanda men týraly kóp estigensiz-aý sirá,-dedi ol da urlyǵy ashylyp qalǵan adamdaı ótirik qylymsı qarap.
-Óı, sen týraly búkil álem aıtyp jatyr ǵoı. Qalaı tanymaımyz? Álemdegi eń ataqty aýrý ózińsiń ǵoı -dep kótenine kópshik qoıa sóıledim,- Bir jerge baryp, keńinen áńgimelesýge qalaı qaraısyń?
-Jaqsy...
Aınalamyzdaǵy adamdardyń bizdiń áńgimemizben sharýasy joq. Arasynda "Álem aýrýy" bar ekeninen de beıhabar, jaıbaraqat. Biri sotkasyn shuqylap, endi biri naýshnıkpen mýzyka tyńdap ózimen-ózi bolyp otyr.
Ekeýmiz kelesi aıaldamadan túsip qaldyq. Shaı iship otyryp áńgimeleseıik degen oıymyz iske aspady. Óıtkeni álginiń antıseptıkten allegııasy bar eken. Dezınfekııanyń ıisi shyqsa loqsyp tura qashady eken. Kafe-restorandardyń kóbi jabyq, al ashyq turǵandaryna burqyratyp turyp dezınfekııa jasap tastapty. Aqyry ekeýmizge bir úıdiń buryshynda otyryp áńgimelesýge týra keldi.
-Álemdi osylaısha ábigerge salyp, saǵan sonshama ne boldy? Qanshama adam ajal qushty, qanshamasy aýrý boldy, adamdar jumysynan aıyrylyp nápaqasyz qaldy, balalar bilimnen qaǵyldy? Ne oılaǵan oıyń bar, qashan qurısyń -dep túrimdi buza sóılep, suraqty tótesinen qoıdym.
-Eee adamdar, sender nege bárin menen kóresińder-dedi ol aýyr kúrsinip. Men álemge tártip ornatý úshin keldim. Jelmen ushyp jerge jabysyp jatqanda bes kúnde áreń óletin meni qurtý ázirge ońaı bolmas. Sender qyzyldy-jasyldy dúnıege qumartyp, mańaılaryńa kóz salmaıtyn dárejege jettińder. Kórshiń men jaqyndaryń dúkenge nanǵa barýǵa aqsha tappaı otyrǵanda, sen artyq aqshańdy qaltańa basyp álemdi sharlap júrdiń. Áıelderiń demalys kúnin otbasyǵa arnaýdyń ornyna saýda úıleri men sulýlyq salondaryn aralap kún ótkizdi. Tipti úıińde teledıdardan kórýge bolatyn fılmdi de aqsha tólep kınoteatrdan tamashalaýshy edińder ǵoı. Gıgıenany múlde esten shyǵaryp kóshede eldiń bári bir-birimen qushaqtasyp, súıisip amandasýǵa qushtar boldyńdar. Ýaqyttyń da, densaýlyqtyń da qadirin bilmedińder. Jastaryń túngi klýbtan, al jasamystaryń syrahnalardan shyqpaıtyn boldy. Balalaryńa úıde sabaǵyn qaraýdy qoıyp, barlyǵyn muǵalimderge ysyryp tastadyńdar. Dárigerlerdi dıvanda jatyp-ap jamandadyńdar. "Oraza namaz toqtyqta" degen sózge shabynyp qarsy shyqtyńdar. Tipti óz úılerińde as-aýqat daıyndaýǵa erinip, aqsha shashyp qymbat dámhanalardan ǵana tamaqtanyp júrdińder ǵoı. Únemshildik pen qanaǵat degendi de múlde umyttyńdar. Qandaı qudaı súıer qylyqtaryń bar? Aıtshy óziń,- dep bastyrmalata jóneldi.
-Ia, aıtqandaryńmen tolyq kelisimin, biraq sonda da adam bolyp ómirge bir kelgen soń bárin kórgiń keledi, toı-qyzyq kórmeseń ómirdiń máni ne, bárinen halyqqa obal boldy ǵoı,-dedim sóz taba almaı.
-Á, bálem toı-qyzyq, halyq deısiń be? Kredıt alyp, bar tapqanyńdy toıǵa shashtyńdar. Asaba bolyp halyqtyń 4-5 saǵattyq qýanyshyna ótirik áńgime aıtyp, uıalmaı 400 myń teńge alǵanda halyqtyń jaǵdaıyn nege oılamadyńdar? Búkil toıhanalar, meıramahanalar birinen biri asyryp baǵa qoıyp, búkil djıp minip halyqqa shekesinen shirenip qaraıtyn saýdagerler men bıznesmender baǵany jarysyp turyp kótergende osynyń barlyǵy qarapaıym halyqtyń eńbegimen kelip jatqanyn nege oılamadyńdar? Bankter kredıtke otsrochka beripti dep estidim. Sol bankteriń birneshe ese paıyzben kredıt berer kezde nege halyqty oılamady eken? Halyq bir aı ǵana tabyssyz qalyp edi, bárińniń de arttaryń ashylyp qaldy. Ótirik halyqshyl bola qalmańdarshy,-dedi.
Budan ary onymen daýlasyp turýǵa shydamym jetpedi. Marat Omarovtyń "Koronovırýs, ket, ket ket" degen ánin aıqaılap aıta jóneldim. Sol sátte óz daýysymnan ózim shoshyp oıandym. Oıansam kúntizbe 1-sáýirdi kórsetip tur eken.
Koronvırýs ket, ket ket!
Ermek Qurmanǵalıtegi
