Qanybek Sarybaev. Qazaqtaǵy syılyqtardyń kóbisi, Syılyq almaı ketkenderdiń atynda!

507

Qanybek Qasymhanuly Sarybaev — aqyn. Qanybek Sarybaev 1938 jyly 13 naýryzda Túrkistan qalasynda dúnıege kelgen. Otyrar aýdanynyń jáne Túrkistan qalasynyń Qurmetti azamaty. Onyń «Tuńǵysh kitap», «Otyrar ottary», «Sezimder saraıynan reportaj», degen kitaptary men «Qazaqııa», «Mekkege tete mekenim» jyr jınaqtarynyń avtory. 2002 jyldyń 12 qazanynda ómirden ótti.

Bergen emes maǵan ataq, bermeıdi,
Kúndeıdi ǵoı, júndeıdi ǵoı mendeıdi.
Erteń meniń atymdaǵy syılyqqa,
Talasaryn túsingisi kelmeıdi.

Óleńimniń ólmeıtini haqynda,
Qam jemesin jaqynym da, jatym da.
Qazaqtaǵy syılyqtardyń kóbisi,
Syılyq almaı ketkenderdiń atynda!

***

Inomarka

Oqysyn dep ata-anasy mal qurtty,

Alty jyldaı Almatyǵa qańǵyrtty.

Astanaǵa barǵan boıda qyzymyz

Inomarka aýrýyna shaldyqty.

 

Inomarka úlde menen búldege

Kózin súzip qaraıtuǵyn bul neme.

Jalańashtar jarysyna qatysyp,

Alypty dep esitemiz birdeme.

 

Inomarka restoranda qunarly,

Bordaqylap jatty qýlar bulardy.

Inomarka áýenderge qosylyp,

Bóksesimen bılegendi shyǵardy.

 

Inomarka kólikke áýes qaqpaqyl,

Aýylyna oralmaıtyn tapty aqyl.

Alty jylda alty aı túgel oqymaı,

Inomarka baıǵa tıip ketti aqyr.

 

Tólegen Aıbergenovtiń Tashkentinde

...Onda men ekeý edim Tólegenmen,

Alysyp kele jattyq doly óleńmen.

Adam senbes shyndyqtar syıatuǵyn

Rasynda myna dúnıe ne degen keń?

 

Adamdar, máshıneler ańyzdap tym,

Sapyrylǵan kóshemen jalǵyz tarttym.

Ishtegi kúıigimdi qaıtarýǵa

Shamasy jeter emes balmuzdaqtyń...

 

Tólegen úshin meniń adal qaıǵym,

Júregime qanjardaı qadaldy-aı muń!

Ańqyldap aldan shyǵyp qalatyndaı,

Jan-jaǵyma qaraımyn, alańdaımyn...

 

Táshkentińe, Tólegen, kóńil aıttym,

Sol baıaǵy jerlerde bolyp qaıttym.

Hanbazar qaınap jatyr baıaǵysha,

Ózińe belgili ǵoı kóbi jáıttiń...

 

Yqylasman jurtyńnyń bar ma shegi,

Qasıettep oqıdy onda seni!

Dosym edi deýge de batynbadym,

Olar maǵan báribir nanbas edi...

 

Monolog

Bolmasam da onshalyq óktem aqyn,

Málim edi-aý mańaıǵa Kóktem atym.

Sózi túzý jigitter jaıly aıtqanda,

Maǵan da eptep jaqsylar toqtalatyn...

 

Syılap turyp sharaptyń túr túrimen,

Basyp saldy zamanym myltyǵym.

Sońǵy tamshy men shyǵar úzilip túsken,

Sorly anamnyń beıkúná kirpiginen.

 

Umtylýdan kóbirek irkilýim,

Qazir maǵan tirliktiń bir kúni muń.

Endi ákemniń kózi emes, qabaǵy emes,

Betnindegi syıyqsyz tyrtyǵymyn.

 

Kimmin endi, kimge endi tıesimin,

Parlaǵanda jarymta ıesimin,

Basqalarǵa qonaqqa barmaq túgil,

Tappaı qaldym ózimdik úı esigin.

Dostardyń da shamasy belgili eken,

Kóshe aınalyp ótedi endi menen.

Tek opasyz jalǵannan betim qaıtyp,

Tez basylǵan výlkandaı sóndi denem.

 

Endi menen jer bezip, balam shoshyp,

Jalǵyz qara japanda baram bosyp...

Óz qolymmen ózimdi óltirdim men,

Jylamaýǵa endeshe sharam neshik?!

 

Osy bizde ne qaldy eken halyqtyq?

Osy bizde ne qaldy eken halyqtyq,

Jazyp oılap, oqyp sóılep dániktik.

Bes saǵattap baıandama jasaımyz,

Qoryldaǵan zaldy uıqyǵa qaryq qyp.

 

Ákemizdiń dombyrasyn shań basty,

Qoldan qobyz, aýzymyzdan án qashty.

Qoradaǵy qoıymyzdy úrkitti-aý,

Gıtarasyn dańǵyratqan albasty.

 

Shyndyǵynda solaı emeı nemene,

Uıat deseń uıala ma, sene me?

Sholaq quıryq qaryndastar quddy bir,

Shondanaıyn, sheńgel jyrtqan bedene.

 

Orystardyń poptaryndaı baıaǵy,

On bestegi bala saqal qoıady.

Ebir jesir poshymdary aýmaǵan,

Alǵashqy adam dáýiriniń noıany.

 

Mádenıetti qabyldaǵysh degenge,

Kúlki bolyp baramyz-aý kóp elge.

Áıelderdiń kóıleginiń etegi,

Túspeı qoıdy yshqyrynan tómenge.

 

Jigitterge salyp búkil salmaǵyn,

Zań áıeldiń qorǵaıdy bar armanyn.

Bıkeshterdiń asqynǵany sonshama,

Baılarynyń tartyp kıdi shalbaryn.

 

Oryssha dym sezbeıtinder o tusta,

Endi solaı boqtasýǵa óte usta.

Shaldar álek bir namazyn eki oqyp,

«Optyýaımat» aralasyp oqysta.

 

Ólik shyqqan úıdi tonap qaıǵyly,

Araq iship áńgúdikter láılidi.

Ar-uıatsyz mádenıetpen osyndaı,

Qudaı bizdi jolyqtyrdy qaı kúni?!

 

Myrza deýge qınalam

Joq-jitikke kók tıynyn qımaǵan

Myrzalardy myrza deýge qınalam.

Jumys tappaı qańǵyryp júr mıly adam,

Kresloda uıyqtap otyr dıly adam.

 

Qysylmaıdy qaıyrynyń joǵyna,

Masaıraıdy úıip jıǵan boǵyna.

Ózin-ózi daıyndaýda osylaı,

Qaharlanǵan qarashanyń oǵyna!

 

Adal edi keshegige deıingi iz,

Qazir jappaı arazdyqqa beıimbiz.

Jetimderdi súıemeldeý jaǵynan

Jesir ana Dámetkennen keıinbiz!..

 

Júırikteriń dekki jese jabydan

Azaıǵany adamshylyq maǵynań!

Asyraǵan seksen eldi mekendi,

Tolstoıdaı graftardy saǵynam!

 

Shek keltirmen Jaratýshy sheberge,

Tıse tıip jatqan shyǵar sebi elge,

Qazaqty eshkim saqtamaıdy syrttan kep,

Biz ózimiz saqtamasaq eger de!

 

Atamannyń aqyry

Kósemdi emes kóseni...

Kóke tuttyq desedi.

Jyltyrap shyr bitipti

Jylmaqaıǵa keshegi.

 

Aýyzynda-ósegi,

Bosatpady kósheni.

Kóringenniń qolymen,

Qolymen ot kósedi.

 

Eńbegi joq eseli,

Eńirete bósedi.

Shal shaýqannyń «shtatnyı

Oratory» osy edi.

 

Kórinbekke eleýli,

Úırendi óńesh keneýdi.

Qıyndyqtan taıqıdy,

Qıystyryp jeleýdi.

 

Jekemenshik múlkindeı,

Minbege ozar irkilmeı.

Taqyrypqa qaramaı,

Jóneledi búlkildeı.

 

Shýlasaq ta jaqtyrmaı,

Saıraıdy bet baqtyrmaı.

Kórgenderiń bar ma edi,

Áńgúdikti naq mundaı?!

 

Otyrmaıdy jaıyna,

Kúnde saýyq-saıyra.

Pádárińe nálettiń

El ústinde shaıy da.

 

Bir urǵanda úsh urdy,

Záre-qutyn ushyrdy. 

 

Bárin satamyz!

Býyp turmyn daýǵa bel,

Jurttyń bári saýdager.

Qaharynan zamannyń

Qaltyrady, jaýrady el.

 

Mahabbat ta satýly,

Shalaǵat ta satýly.

Jarylqaı gór, Qudaıym,

Jalań aıaq aqyndy!..

 

Tuz da qymbat búginde,

Qyz da qymbat búginde.

Úılenýdi, jigitter,

Qoıamyz-aý túbinde!

 

Sý da bizde satýly,

Ý da bizde satýly.

Saý basymyz osylaı

Saýdaǵa ábden shatyldy.

 

Aýanyń joq mazasy,

Kóptiń sodan qazasy...

Satar edik ony da,

Tabylsa eger tazasy.

 

Jaýyp Aspan túńligin,

Satar edik Kún nuryn,

Aı sáýlesin satar ek,

Ustatpaıdy qurǵyryń!..

 

Qaıdan shyqqan qý ádet,

Pul suraıdy týalet,

Artyn ustap shyńǵyryp 

Júrgenderge kýá kóp.

 

Qaıda adamdyq sapamyz,

Bárin, bárin satamyz.

Baılyǵyńda sharýam ne buıyrmaǵan?

Baılyǵyńda sharýam ne buıyrmaǵan,

Neǵylaıyn qatyryp mıymdy oǵan.

Qarynym ashsa bir úzim nan tabamyn...

Kóńilimdi toıdyrý qıyn maǵan!

 

Kóterýge aýyrdy jaraldy ıin,

Qorlyq emes men úshin jaman kıim.

Kóılegimniń jyrtyǵy bútindeler...

Tek kóńildiń jyrtyǵyn jamaý qıyn.

 

Aǵaılardan bosamas ishi maıly,

Oryntaqqa da ıegim qyshymaıdy...

Bul óńirde ekiniń biri dókeı,

Mendeı aqyn kemde-kem ushyraıdy.

 

Muń-muqtajdy kún sanap údep órgen 

Kóńilim meniń aryzqoı, tym ólermen.

Shynyn aıtsam, tynymsyzsol shirkingenǵ

Ne keregin ózim de bile bermen.

 

Kóshe, kóshe, kósheler...

Aýdıtorııam- kóshede,

Solar- maǵan dos ege.

Men ekranǵa shyqqansha-

Saqal shyǵar kósege...

 

Tabanyma tóseler

Taýsylmasyn kósheler.

Kóshe aınalyp qaıtpasam-

Kóńilimniń hoshy óler.

 

Jaqsy ma, álde, jaman ba,

Jolyǵamyn adamǵa.

Adam kúni adammen

Ekendigin baǵamda!

 

Kóshe kórgen dep keıde

Keketetin kóp beıne.

Sonda bular bizderden

Kósheni de shekteı me?!

 

Jetkendikten betkeıge,

Ózderin bir bek deı me?!

Adam úıge tyǵylsa-

Úıkúshik bop ketpeı me?!

 

Aryz aıtqyń kelse eger,

Kóshede ǵoı keńseler!

Solar qaraı aǵylyp

Tynbaıdy pás eńseler...

 

Bazaryń da- kóshede,

Nazaryń da- kóshede.

Mańdaıyńa jazylsa,

Ajalyń da kóshede!

 

Kóshe qaınap jatqanda,

Bas saýǵalap aqtalma.

 

Biz de bir kún ólermiz

Saýda júrmes ónerge,

Aldaǵanǵa kóner me?

Aldymen sol qınalar

Adaldaryn kómerde...

 

Tirimizde kún bermeı,

Júresińder dym kórmeı.

Talaı aqyn jyǵyldy

Bir toıyna úlgermeı...

 

Biz de bir kún ólermiz,

Kúshterińdi kórermiz.

Ne deısińder, shyrqyrap

Joqtaǵanǵa óleń-qyz?!

Qazamyzǵa ortaqtaı,

Tyǵylarǵa jer tappaı,

Basymyzǵa, áıteýir, 

Qoıarsyńdar joltaqtaı.

Pikirler