Serik Elikbaı. "Aına"

405

Kolhoz bastyǵynyń qyzy bolǵannan ba, tek osylardyń úıinde ǵana adam boıly aına bolatyn. Alys jolǵa shyǵar sylqym kelinshek, jat bosaǵasyn attar -úrkek úmit aýyl qyzy osy aınanyń aldynda aıal tabatyn.
Jalǵyz bala, jalqy qyzdyń alǵash mektep tabaldyryǵyn attaǵanda, ózgege arman shaǵyn aına sómkesinde bolatyn.
Qol jetpes kúmis sapty aınanyń sáýlesi jas qyzdyń qııalyndaı qyr asa beretin.
Qyz bala tal shybyqtaı taralyp, ózgeshe, has sulýlyqty serik etip ósti.
Mektep bitirgen kezde osy aımaqta bundaı bet bitkenniń kórkemi joq bolatyn.
Qazaq degen eldiń jyrlarda aıtar keıipkeri, tostyrmaı kelgendeı.
Ýyz óń, shárbet erin qyz qınalmaı joǵarǵy oqýǵa tústi.
Egde, jas er oqytýshylar bunyń dárishanasynda kúmiljı, shiderlene beretin.
Hor erkesi nárkes kózben baǵasyn bilip, táttiligin tanyp alǵan.
Oqýdan soń oblystyq ákimshilikte qyzmetke qalǵan.
Qala ortasyndaǵy jumaq páterdiń jýynar bólmesin bútin aınalap tastaǵan...
Meńsiz mármár denesin óz kózinen qyzǵanatyn.
Kóńilsiz kópekterden irgesin bólek salatyn...
Tek osylyq patshazada kelýi tıis...
Turmysqa shyqsańshy der ata-ana tilegi qarańǵylyqtyń úkimindeı estiletin.
Uzaq tosty... Qyzyldyń qyzyǵy, armannyń uzyny úzilgendeı..
Jıen tosqan peıilderiniń jeńi jyrtylyp , ata-ana qaıtty...
Úıine kelgisi kelmeıtin.
Jýynar bólmedegi aınanyń bárin bir kúni tas-talqan jasady.
Aınany qolǵa almaıtyn boldy.  Ar jaqtaǵy kóp ájim mazaq jasardaı.
Zeınet jasqa bir aı qalǵanda.. ómirden ozdy.
Alys týystary betin jappaqshy bolyp aına izdep edi... EMGE JOQ EKEN.

Pikirler