Muhtar ShERIM. KELIN KELMEITIN BOLDY!

1774

 

Aǵam bir kúni áke–shesheme: «Qatyn alam, qatyn almasam, myna qysta tońyp, qatyp qalam!» –dedi. Áke–sheshem kádimgideı ýaıym jedi. «Qoı, qatyp qalmasyn, úılendireıik!» –dep sheshti. Sodan, aǵam júrip júrgen qyzyn dostarymen birge ákelýge ketti. Biz bir jyl sypyrylmaǵan aýlany sypyryp, qorany malaqtardan tazalap, bes jyl boıy áktelmegen úıdiń ishin áktep, keshe tyshyp ketken ıttiń qatqaq nájisterin aýlaqqa aparyp tastap, shashylyp jatqan baklashkalardy baqshanyń shetine qaraı laqtyryp, qar kúrep, qısaıyp qalqan antennany túzýlep, temir qaqpany aıqara ashyp, inim ekeýmiz aıaq–qolymyzdyń tyrnaqtaryn alyp, monshaǵa túsip, shashymyzdy retke keltirip, keshke áreń bosadyq. Sheshem baıǵus baýyrsaq pisirip jatty abysyndarymen. Ákem dosynan aqsha qaryz suraýǵa ketip, kóńildi oraldy. Sodan ne kerek, aǵam yzbandap tur:

–Kelinderińiz kelmeıtin boldy!

–Nege oıbaı?

–Qyz emes eken.

–Qalaı, qyz emes eken? –dep suraıdy ákem aýlanyp.

–Kúıeýi bar eken ǵoı...

Sodan ne kerek, temir qaqpany jaýyp, baklashkalardy qaıtadan shashyp jiberip, ıttiń qatyp qalǵan nájisin ornyna qoıyp, qoraǵa malaqtardy qaıta tastap, aýlanyń astan–keseńin shyǵaryp, kúrelgen qardy keri syrǵytyp, antennany qısaıtyp qoıyp, qolymyz ben aıaqtarymyzdyń tyrnaqtaryn oryndaryna jelimdep, monshaǵa baryp, týra aldynan qaıtyp salyp, shashymyzdy uıpa–tuıpa etip, ákem dosynan qaryz alǵan aqshasyn aparyp berip, sheshem baýyrsaqtardy kórshilerge taratyp bitkende, aǵam taǵy yzbandady.

–Alláý?

–Ne boldy, báláý? –dedi anam.

–Daıyndalyńyzdar, kelinderińiz baratyn boldy!

–Kúıeýi bar ma? Keregi joq, oıbaı?

–Joq, basqa qyz. Endi tanysyp jatyrmyn.

–Keregi joq, oıbaı!

–Kóktemge deıin tońbaımyz, ajyrasyp ketsek ońbaımyz deıdi.

Sodan ne kerek, tańerteńgi jumystarymyzdy qaıtalap, ákem dosynan qýanyp kelip otyrǵanda, aǵam yzbandady:

–Ne boldy taǵy? –dep surady ákem.

–Kelinderińiz kelmeıtin boldy.

–Sol kelini qurǵyr kelmeı–aq qoısynshy, a?

–«Ekeýmiz jatatyn bólmeniń, úıdiń, ashananyń sýretin, enemniń 3h4 fotosyn vaappen jibershi» deıdi.

–Odan ári! Jolama, oıbaı!

Ne kerek, týra jańaǵydaı bárin oryn–ornyna qaıtadan jaıǵastyrdyq. Aǵam kóktemde, kelinshegimen birge jatqanda tońbaıtyn kezde úılenbekshi... Bizdiń úıde kómir joq, al kómirsiz ómir joq!

 

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler