Serikjan Bilásh qaharman ba? Álde alaıaq pa?

3525

"Atajurt eriktileri" uıymynyń jetekshisi Serikjan Biláshtiń ústinen qozǵalǵan isti Almaty sotynyń qaraýyna jiberdi. Bir qyzyǵy Almatydan Astanaǵa kúshtep ákelingen azamattyń talap-tilegi buǵan deıin qanaǵattandyrylmaı kelgen bolatyn. Jalpy bul iste jurttyń tańdanysyn týdyratyn qyzyq jáıtter jeterlik. Naqtyraq aıtsaq, zııaly qaýym ókilderiniń bir shoǵyry Serikjan Biláshti «alaıaq» dep aıyptasa, endigi top ony «Qaharman» dep baǵalaıdy. Shyn mánisinde, Serikjan Bilásh qaharman ba, joq álde alaıaq pa?

Qytaıdaǵy az ulttarǵa jasalǵan qysym máselesin alǵashqylardyń biri bolyp kótergen azamattyń tórt aıdan beri elordada úıqamaqta otyrǵany belgili. Tergeý oryndary oǵan Qylmystyq kodekstiń "Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý" baby boıynsha (174-baptyń 1-bóligi) aıyp taqqan. Almatydaǵy qonaq úılerdiń birinen qamaýǵa alynyp, elordaǵa jetkizilgen Serikjan Bilásh áý basta tergeý ızolıatoryna qamalǵan bolatyn. Alaıda, ony keıinnen úıqamaqqa aýystyrdy. Buǵan deıin ol otbasynyń Almatyda turatynyn aıtyp, ózin qolhatpen bosatýdy nemese úıqamaqty Almatyǵa aýystyrýdy suraǵan edi. Búgin sot buǵan deıin qanaǵattandyrmaı kelgen azamattyń isin ońynan sheship berdi.

Shyny kerek, áleýmettik jelide Serikjan Bilásh týraly qarama-qaıshy aqparat óte kóp. Bir top Serikjan Biláshti "Qytaıdaǵy qazaqtardyń basyna túsken qasyretti álemge taratqan quqyq qorǵaýshy" dep atasa, al synshylar ony "Pekınniń múddesine astyrtyn jumys isteıdi" dep aıyptaıdy. Mysaly Muhtar Shahanov, Aıdos Sarym, Abzal Quspan bastaǵan azamattar ony is-áreketterine qarsy. Alaıda Qýandyq Shamaqaıuly, Marat  Toqashbaev bastaǵan bir top azamattar Serikjan Biláshti sútten aq, sýdan taza azamat dep esepteıdi. Belgili jýrnalıst Marat Baıdildáulynyń aıtýynsha, Serikjan Biláshti aıyptaýshylar qytaıshyl azamattar.

– Serikjan Biláshtiń ultshyl azamat ekenin onyń is-áreketine qarap tanyp bilýge bolady. Óz-ózimdi kórseteıin dep emes, shyn mánisinde ol ultqa qyzmet etip júrgen azamat. Shyny kerek, Serikjanǵa qatysty qoǵamda ártúrli áńgimeler aıtylyp jatady. Alaıda men oǵan qarsy jumys jasap júrgenderdi qytaıshyldar dep ataımyn. Qytaıshyldar Serikjanǵa kúıe jaǵyp, onyń bedelin túsirýge umtylyp jatyr. Sondyqtan da men olarǵa únemi toıtarys berip kelemin. Al endi Serikjannyń álem aldyndaǵy eń úlken uly eńbegi – qytaıdyń sany az ulttarǵa jasap otyrǵan genoıdin áshkerlep, jahan elderine jetkizdi. Qytaıdaǵy az ulttardyń basyndaǵy qıyn jaǵdaıdy BUU deıin naqty derekpen jetkizip, úlken is tyndyrdy. Tutqynda jatqan azamattardyń sýretterimen birge beınetaspalaryn jarııalap, olardyń bosap shyǵýyna zor úles qosty, – deıdi ol.
Bizdiń elde ulttyq baǵytta jumys jasaıtyn uıymdar qarjy jaǵynan qysylyp jatady. Al Serikjan Bilásh basqaratyn uıym restoranda dastarhan jaıyp, úlken mashtabta jumys jasady. Osy rette «Atajurt eriktileri» uıymy qarjyny qaıdan alady degen zańdy suraq týyndaıdy.
– Shet elde turatyn Ómirhan Altyn sekildi azamattar bálánbaı myń evro alyp kelip, qıyndyq kórip otyrǵan azamattarǵa kómektesti. Shet eldegi qandastarymyzdy aıtpaǵanda, biz ózimizde kómegimizdi jasaýǵa daıynbyz. Almatyda araq ishpeıtin, jaman ádetterden aýlaq bolyp júrgen azamattar tabysynyń belgili bir bóligin uıymnyń jumysyna aýdardy. Bul jerde QHR men qazaq úkimeti bir tıyn bólip otyrǵan joq. «Atajurt eriktileri» uıymy halyqtyń aqshasynyń arqasynda jumys jasap jatyr. Buǵan eshqandaıda kúmán keltirýge bolmaıdy. Shyny kerek uıymnyń jumysyn júrgizýge kóp te qarjy kerek emes. Elden jınalǵan qarjyny qıyndyq kórip otyrǵan azamattardyń balalaryna taratyp berip otyr. Olar ózderine aılyq alyp otyrǵan joq. Júrip turýyna ketetin aqshany ózderiniń qaltalarynan shyǵaryp otyr. Onyń ústine kásipker azamattar bolǵandyqtan qarjy jaǵynan qıyndyq joq. Sondyqtan «Bular aqshany qaıdan taýyp otyr?» dep olarǵa qara kúıe jaǵýǵa bolmaıdy, – deı     di jýrnalıst.
Árıne qytaıdaǵy qazaqtardyń máselesi óte ózekti másele. Alaıda, «Atajurt eriktileriniń» jetekshisi Serikjan Biláshtiń isinde kúmándi tustar jeterlik. Atalǵan uıym qytaıda qysym kórip otyrǵan qazaqtan ózge uıǵyr men qyrǵyzdyń quqyǵyn qorǵaýǵa kúsh salyp otyr. Serikjandy synaýshylar onyń shet elde turatyn uıǵyr saıasatkeri Rábııa Qadyrdan aqsha alyp jumys jasap jatqanyn aıtady. Eger bul aıyp ras bolsa, qazaq úkimetiniń Serikjan Biláshti jaýapqa tartýy oryndy. Óıtkeni qytaımen uzyn-sonar shekarasy bar Qazaqstan úshin qazaqtan bólek uıǵyrdyń quqyǵyn qorǵaý óte qaýipti. Tipti shekarasy túıispeıtin Túrkııa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń ózi Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdanyndaǵy etnıkalyq toptardyń barlyǵy baqytty ómir súrip jatqanyn málimdedi. Bul bir.
Ekinshiden, kezinde Atatúriktiń ózi Mustafa Shoqaıdyń «Jas Túrkistan» jýrnalyn Reseıdiń qysymynan saqtanyp, elge kirgizýge tıym salǵan. Sebebi, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda Lenın Atatúrikke qoldaý kórsetip, Túrkııanyń aıaqtan turýyna yqpal etti. Shyn mánisinde Túrkııanyń táýelsizdigi úshin Atatúrik Reseıdiń degenine kónýge májbúr boldy. Al Táýelsizdik alǵanyna 100 jylǵa jýyqtaǵan búgingi Túrkııa qytaıdyń uıǵyrǵa jasap otyrǵan qysymyn ne úshin qoldap otyr? Shekarasy túıispeıtin ári ekonomıkasy myqty memlekettiń ózi qytaıdyń túrki halyqtaryna degen qysymyna «Bu qalaı?» deı almaı otyr. Endeshe Táýelsizdik alǵanyna 30 jyl tolmaǵan ári myńdaǵan shaqyrym shekarasy  túıisetin memlekettiń baıypty bolǵany jón.
Bir qyzyǵy qarapaıym halyqqa durys baǵyt-baǵdar berýge tıis azamattardyń ózi adasyp, Serikjan Biláshti qaharman sanap júr. Osyndaıda Ahmet Baıtursynulynyń «Qazaqtyń bas adamdary! Áýeli sender adaspańdar: adaspas úshin aqyldasyp, oılanyp, yntymaqpen is etińder!» degen sózi eriksiz eske túsedi.

Serik JOLDASBAI

Pikirler
Redakııa tańdaýy