Murat Shaımaran 1969 jyly 13 qarashada QHR-dyń Úrimji qalasynda dúnıege kelgen. Ile pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qytaı til-ádebıeti fakýltetin támámdaǵan. 1993 jyldan bastap «Kúıtiń gazeti» qazaq tili basylymynda ádebı redaktor bolyp jumys atqarǵan. Qazir Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetinde oqytýshy qyzmetinde. “Túngi saryn”, “Erkin aspan óleńi” jyr jınaqtarynyń avtory.
Bıyl aqynnyń 50 jyldyq mereıtoıyna oraı óleńder toptamasyn oqyrman nazaryna usynamyz.
Bokalymda tolqyn atyp roza tústes tur sharap...
Bokalymda tolqyn atyp roza tústes tur sharap,
Ishim jalyn,
Muńym qalyń,
Túgese alar kim sanap?!
Ishkemin men…
Ishe berem,
Ishpegende neter em,
Káni, taǵy óz qolyńmen ý ber maǵan,
Kóterem!
Dertti jýar júzim nári júgirgesin qanǵa asyl,
Júzim maǵan elesteıdi juldyz bolyp jap-jasyl.
Juldyzdardyń tamshysy ǵoı erinime tamatyn,
Qara aspandy qushaǵyna ap qulaıdy eken bar aqyn…
Endi senben óziń aıtqan sandyraq pen eleske,
Las ǵalamǵa mas bop qaraý maǵan lázim emes pe!?
Aqıqat dep tize búktik jyndar soqqan músinge,
Aqıqat ol tabyt bolyp kirdi meniń túsime…
Ómir degen osy bolsa…
Kishireımeı ótemin,
Ólim degen máńgilik dos, súıem sonyń etegin.
Súıem taǵy sulýlardy,
Arǵymaqty qaban jal,
Odan beter súıemin men aınymas dos – seni, ajal!
Sen-qoǵamym,
Tym qatalsyń,
(Qalman, áste, men yqtap)
Azýyńdy aıǵa bilep, otyrasyń qan urttap…
Bokalymda tolqyn atyp roza tústes tur sharap.
***
Qulap jatqan japyraqtaı kúzdiń soqqan jelimen,
Shyńǵa bitken shynarymnan aǵyl- tegil tógilem.
Eı, alakóz aspap, meni keregi joq aıaýdyń,
Keregi joq endi maǵan jasyl nildi boıaýdyń!
Saǵan qaraı ushpaımyn men qanatyma ot baılap,
Qustyń joly – ózeni muz, ómir syndy kók taıǵaq…
Topyraqqa qaraý kúna zaý bıikten – kún jaqtan,
Jáne meniń salmaǵym bar ǵalamǵa júk – myń batpan…
Ǵadaýatqa ǵapyl bolǵan tirligimniń kóp shaǵy,
Kóńilim – kúz, sanam meniń japyraqtaı sap-sary.
Japyraqtar óledi ǵoı tabandarda janshylyp,
Qardan aqtyq baılap alyp aza tutar bar shybyq…
Al, meniki ólim emes,
Ajaldy ań-tań qaldyryp,
Topyraqqa ketem sińip,
Jatam sonda máńgilik!
Eı, adamdar, myń rahmet!
(Solaı bolǵan bu tirlik…)
Uıyqtatatyn,
Oıaatatyn JER baryna shúkirlik…
***
Alysta ottar janady,
Túrtedi túnniń túnegin.
Esime meniń salady,
Qırda qalǵan qyr elin:
Betege tunǵan aıshýaq,
Mastanyp jatar dala-bel.
Qamys qulaǵyn qaıshylap,
Beldeýde turǵan qarager…
Iesin izdep tur kúlik,
Janýar bilmes boı sýý…
Shyǵady ony kim minip,
Qútedi ony qaı sulý?!
Tarqatyp…órip burymyn,
Jumbaqtap oıyn qyz qúldi…
Shegedi jigit shylymyn,
Shegedi jáne bir muńdy…
Meıli ǵoı, meıli…
Sán qurap,
Qymbatyn arý buldasyn!
…izdeıdi sosyn albyrap
Joǵaltyp alyp syrǵasyn…
Qustardyń toıy – toǵaıda,
Jaǵady aspan ot-shamyn.
…arǵy jaǵyn aıtpan jaraı ma!?
Jap-jasyl shalǵyn, kók shalǵyn…
Totydaı qaıta taranyp,
Súıýdiń shalqyp qyzýy,
Qaıys shylbyrǵa oralyp,
“Sendikpin..!”-degen qyz úni…
Alysta ottar janady,
Túrtedi túnniń túnegin.
Jat jerde kóńilim nalaly,
Sup-sýyq meniń júregim.
***
Almaty tur basyna bult úıirgen,
Alma aǵash tur qardan kóılek kıingen.
Alasuryp ańsaımyn da turamyn,
Syzylta tartqan qaıyrshynyń kúıin men.
Tóbemdegi jyrtyq–aspan, jyrtyq–kún,
Aqynmyn men,
Bir-aq talmyn, bir túppin.
Kózindeı bop qalǵan kóne ǵasyrdyń,
Sol bir eski áýenderge yntyqpyn…
Tart kúıińdi, tart, Qaıyrshy!
Syńsytyp,
Jabyrqaǵan janardan jas yrshytyp.
Jibir me eken álde ómirdyń júregi ,
Baýyry tas taǵdyr qabaq tur shytyp.
Tart kúıińdi jeńe almaıtyn esh ólim ,
Tart kúıińdi, qaıtarma aqyn meselin.
Tart kúıińdi, jyrsyz, nursyz ham kúısiz,
Adamdar bul qalaı ǵumyr keshedi.
Asyryp bir uly ónerdiń mereıin,
Basta, káne, muńdy sazdyń egeıin.
Basta, káne, qaltamdaǵy eń sońǵy,
Qalǵan jarty jarmaǵymdy bereıin.
Sarqytyndaı Hafız syndy jyraýdyń,
Teńgesiz de tiri júretin shyǵarmyn.
Ne bolmasa shlıafamdy qoltyqtap,
Bir múıiste óleń oqyp turarmyn…
Alań etip alǵy kúnin bylaıǵy,
Aǵyl-tegil qart Alataý jylaıdy.
Bizdi qoıshy, Almatynyń ózi de,
Qolyn jaıyp kókten qaıyr suraıdy.
***
(Tamuh dúnıe, dańǵazańda isim ne!?)
Sen bılediń ótkinshi ómir úshin de.
Aldy jaýlap alqyzyl sol aqshamdy
Balǵyn tániń eski kóılek ishinde.
Janaryńdy jasyrǵanmen kirpigiń,
Tabar emes asaý júrek bir tynym.
Sen bılediń, Aıdyń ýyz sáýlesi
Turdy jamap ıyǵyńnyń jyrtyǵyn.
Sen – jalynsyń.
(daladaǵy ot qandaı!?)
Kóńil bitken ala qashar kókpardaı.
Aqqý – moıyn, aq kumisteı arqańnan
Burym emes, bulaq qulap jatqandaı.
Tákapparlyq tapshylyqqa tur synbaı,
(Kúńirendi Kún,
Janyn mújip kúrsindi Aı)
Aqqaıyńdar saǵan sozyp saýsaǵyn,
Japyraqtar berdi tartyp myń syrnaı.
Esine alyp jasyl – jahut dáýirin,
Otyrdy aqyn qany – salqyn,
Jany – muń.
Syńǵyr-syńǵyr seniń sholpylaryńnan
Qaldy kórip sholpan juldyz jaryǵyn.
Sen kóktemsiń alasata gúldegen,
Sen óktemsiń alasara bilmegen.
Otyrdy aqyn sharap iship, ý iship,
Sýretińdi salǵysy kep jyrmenen.
Oho, ǵazız sulýlyqtyń dastany,
Mahabbattan uǵynbaıtyn basqany.
Al, adamdar seniń ásemdigińdi
Kózderimen sheshindire bastady.
Baýda seniń turǵan balqyp bal – nuryń,
Bıle, bıle!
Meniń káıip taǵdyrym.
Anaý tentek tabanyńmen taptap ót
Aram-aram pıǵyldardyń barlyǵyn.
"Adyrna" ulttyq portaly
