Abaı oblysynda Naýryz meıramy keńinen atap ótilip jatyr. Meıramǵa arnaıy qurylǵan baǵdarlamada: ulttyq oıyndarǵa, túrli qoıylymdar, konertter jáne t.b. óńirde buryn-sońdy bolmaǵan is-sharalar bar.
«Búgin mine, hakim Abaı týǵan topyraqta, Ulystyń uly kúni – keń peıil, aq nıet, dostyq kóńil, eldik múdde turǵysynan erekshe atap ótip jatyr. Ylaıym, halqymyzdyń berekesi artyp, mereıi ústem bolsyn! Kún men túndi teńep, irgemizdi izgilikke bólegen áz-Naýryz barshamyzǵa shattyq syılasyn! Baǵyty aıqyn, maqsaty bıik, taǵdyry ortaq Abaı eliniń abyroıy asqaq, mereıi ústem bolsyn!», -dep aımaq basshysy Nurlan Uranhaev turǵyndardy quttyqtady.
Semeıde Naýryzdy atap ótýdiń aıryqsha belgisi eldiń tarıhı tulǵalarynyń mereıtoılaryna arnalǵan kıgiz úılerden arnaıy aýyldar tigildi. Mysaly, «Kenen Ázirbaevqa 140 jyl», «Júsipbek Aımaýytovqa 135 jyl», «Ilııas Jansúgirovke 130 jyl», «Ábilhan Qasteevke 120 jyl», «Álkeı Marǵulanǵa 120 jyl», «Sháken Aımanovqa 120 jyl», «Berdibek Soqbaqpaevqa 100 jyl», «Rahymjan Qoshqarbaevqa 100 jyl», «100 Ábdijamal Nurpeıisovke 100 jyl», «Turar Rysqulovqa 130 jyl», «Qanysh Sátbaevqa 125 jyl», «Saǵadat Nurmaǵanbetovke 100 jyl», «Sáken Seıfýllınge 130 jyl».
Budan bólek oblys ortalyǵy turǵyndary men qonaqtaryna arnap bylǵary zaýyty, Qaraǵaıly shaǵynaýdanynda, Áýezov alańy, temirjol vokzaly aldynda teatrlandyrylǵan qoıylymdar qoıylady. Qalada barlyǵy 30 kıiz úı tigildi.
Sonymen qatar, ortalyq alańda qoldanbaly óner kórmesi uıymdastyrylyp, balalar ulttyq oıyn saıystarynda baq synasty.
Aıta ketsek, Naýryz meıramyn Abaı oblysynda keń kólemde atap ótý jalǵasa beredi. Arnaıy ázirlengen baǵdarlamaǵa sáıkes óńirdiń qala jáne aýdandarynda is-sharalar aıdyń aıaǵyna deıin uıymdastyrylady.