Keıbir tilmar ákki sálafıler halyqqa basý aıtyp, sabyrlyqqa shaqyrǵan bolyp jatyr...

2404

Sózdiń de, minezdiń de ádili bolady. Ádildik tek sotqa ǵana qatysty dúnıe emes. Ómirimizdiń ár sáti, oıymyzdyń ár túıini, is-áreketimizdiń bári ádildikti talap etedi.
Quranda kúnde qaıtalaıtyn týra jol degenimiz osy mine! Halyqty sabyrlyqqa shaqyrady ekensizder, onda ádil bolyp, bıliktiń osy ýaqytqa deıin jasap kelgen bylyǵyn da, barlyq salany jaılaǵan jemqorlyqty da qosa aıtyńdar.
Talan-tarajǵa túsken baılyǵymyzdy aıtyńdar. Toz-toz bolyp ketken aýyldaǵy, qaladaǵy qazaqtyń múshkil jaǵdaıyn aıtyńdar.
Saılaýda muǵalimderdi maımylǵa aınaldarǵan ádiletsiz júıeni aıtyńdar! Jazyqsyzdan qamalǵandardyń bosatylýyn talap etińder!
Sheneýnikter men yǵaı-syǵaılardyń qazaq tiline pysqyrmaı, jappaı oryssha shúldirlegenin aıtyńdar. Kúnnen kúnge orystanyp bara jatqanymyzdy, qytaıdyń yqpalyna túsip bara jatqanymyzdy aıtyńdar.
Sonda senderdiń sózderiń ótimdi bolady. Sonda ádil sózderiń úshin el sabyrǵa kelip, bılik óz sabaǵyn alar. Áıtpese ár sózderińdi tapsyryspen ıakı upaı jınaý úshin jazyp, aıtatyndaryńdy halyq kórip tur.
Ózderińdi ǵana jeksuryn etpeı, dinniń de qadirin ketirmeńder.
Din eń áýeli shynaıylyq pen ádildikti buıyratynyn umytpańdar!
Al bulaı sózdiń ádilin aıta almasańdar, danyshpansymaı, qyzyl tilge salyp, tilmarlanbaı tynysh otyryńdar!
P.S.S. Qosanovtyń ózine sengen halyqty aldap ketkenin kórdik. Men Qosanovqa daýys bermesem de halyqpen birge aldanyp qalǵandaı kúıge tústim.
Halyq oǵan kináli emes. Halyq shynymen ózgeristi qalady. Qosanovtyń ornyna basqa bireý bolǵanda, soǵan daýys berer edi. Bolar nárse boldy. Endi kóterilis jasap, ózi utyldym, jeńildim dep turǵan adamdy kúshtep aparyp taqqa otyrǵyzbaıtynymyz da túsinikti. Halyq qan tógisti emes, tynyshtyqty qalaıdy.
Keshegi jaǵdaıdan keıin bılik halyqtyń renishi men talabyn uqty dep oılaımyn. Ary qaraı Toqaevtan batyl da, shuǵyl túbegeıli reformany talap eteıik.
Sony jazaıyq, sony aıtaıyq. Sony jetkizeıik. Sózi ótetin ataqty tulǵalar, áıgili óner adamdary saraıdy madaqtaǵandy qoıyp, osy baǵytta jumyla jumys isteýi kerek.
Táýelsizdigimizdi baıandy etetin, ultymyzdyń mereıin ústem etetin, halqymyzdyń ál-aýqytyn jaqsartatyn reforma kerek.
Polıııa, KNB memleketi emes, quqyqtyq memleket jasaýyn talap eteıik. Toqaev qazir qalaı bolǵanda da tarıhı amanatty arqalap alǵan tulǵa.
Eger ol aldamshy pıar-shoýlardy qoıyp, shuǵyl túrde túbegeıli reforma jasamasa, halyqty eshkim toqtata almaıdy.

Qaırat Joldybaıuly, dintanýshy

Pikirler