Ádil BOTPAN: Qarlyǵyp taǵdyrymdy qorǵaı berem...

709

Men óleń jaza bilmeımin. Biraq anda-sanda belgisiz bir kúshtiń júıkeme tat basqan temir ıneni suǵyp-suǵyp alatyny ótirik emes. Sondaıda, sana túkpirinde sandyraq paıda bolady. San-dy-raq... Men ony «Táńirimmen tildesýim» dep ataımyn. Renjı kórmeńiz. Olaı deıtinim, túptep kelgende, meniń Táńirimniń Sizdiń, Onyń, Olardyń Táńirinen múldem bólek bolýy múmkin ǵoı... 

Eshteńem de joq bitirgen,
Búgin - qul, erteń - molamyn.
Syryldap keýdem tútinnen,
Túnek serpimek bolamyn.

Al túnim - tylsym táńirim,
Bılep ap sana oıdy da,
Júrgizip janǵa ámirin,
Qaıǵyny salar qoınyma.

Jatqanda bulttar alqara,
Ańqaýlaý týǵan aıdy jep.
Burymyn tastap arqaǵa
Erkeler maǵan qaıǵy kep...

Qosylyp, mine, qustyq muń
Bizderdi qosqan qaı qudaı?..
Ystyqsyń, qandaı ystyqsyń
Qap-qara qaıǵym, qaıǵym-aı...
..................................................
Búgin - qul, erteń - molamyn.

***
Men mahabbatty súıem. Árıne, bul bir kezde ózim oılaǵandaı tar aıadaǵy túsinik emes. Áıteýir, árli-berli silkinisip, ıtjyǵysqa túsip jatqan tirlikten qashyp osy taqyrypty panalaǵym kele beredi. Al mahabbat degenimiz - aptap, alqyný... 

Ja-
(Kel maǵan, kel maǵan,
Jandaǵy Izgi úmit.
Qandaǵy Izgilik)
-nym!
Órtenip baramyn, dert emip, qaraǵym,
Ózińsiz tirlikten jıirkenip baramyn.
Ja-
(Álemniń árindeı,
Óleńniń nárindeı
Janaryń, janaryń)
-nym!
Esikten engende, keıippen shermende,
Ózińe, maralym, úzdigip qaradym.
Ja-
(Kel maǵan, kel maǵan,
tánimniń qumary,
Táńirdiń tumary)
-nym!
Aıala, aıama, súı meni, súı meni,
Ernińniń tıgeni - júrektiń kúıgeni,
Ja-
(Bireýmen bas qosam,
bireýmen dostasam,
Bireýmen qoshtasam)
-nym!
Qansha tún tónse de, qansha kún sónse de,
Men seni ózgege, bermeımin eshqashan,
eshqashan,
eshqashan..
Ja-
(...)
-nym!

***
Sosyn kúzdi jaqsy kóremin. Aǵashtyń ushar basynan jerge qalyqtap kelip aıaq astyna túsip jatqan japyraqtar Táńiriniń bizge jiberetin táýbe-namasy sekildi. 

Unatam kúzdi
Japyraqtardy ýaqyttyń alyp ushqany,
Túskeni jerge, sandalyp sabylysqany,
Qor bolyp qaldy-aý sap-sary saǵynyshtary
Jubatam kúzdi.

Baqta da sándi,
Qydyryp aýlaq aqylgóı, aqymaqtardan
Baqyttyraqpyn deımin men japyraqtardan
Áli eshkim mendik kóńildi qaqyrap qalǵan.
Taptamaǵan-dy

Degenmen-daǵy
Ómirdiń sońy sap-sary baq bolaryna
Taǵdyrdyń ystyq otyna aptalaryma,
Japyraq qusap bir kúni taptalaryna
Senem men taǵy...

Jańbyrlap qal, kúz,
Ortaqtasqan-dy baqtardyń soryna Ǵalam,
Dirdektep men de kóshkinniń jolyna baram.
Japyraqtardy búrisken qolyma alam:
- Taǵdyrlastarmyz...

***

Sosyn, kúzde sanama saǵynysh uıalaıdy. Kimdi saǵynamyn, neni saǵynamyn, bilmeımin. Áıteýir bir sap-sary dúnıe... 

Ánimniń úzdigi de eń,
Janymnyń Izgiligi eń.
Izgi ánimniń keýdeden kóshkenine
Men kináli qylamyn kúzdi kileń.

Kúz degen kúreń taı ǵoı, qos qulaǵy
Qaıshylanyp, qaıǵyny dos qylady.
Al meniń tún jaılaǵan kóńilimde
Nur kútip, seniń ornyń bos turady.

Sen kelmeısiń, kúlkińe tabynǵan mań,
Tartqanda beıneń toly saǵymdy aldan.
Atyńdy aıtyp seniń aıqaılaımyn.
Shyqpaıdy ay daýsym saǵynǵannan.

Qarasha aıy aq ulpa qylaýlatyp,
Qalǵanda júregime qyraý qatyp,
Qarlyǵyp taǵdyrymdy qorǵaı berem,
Qýat tappaı boıymnan jylaýǵa túk.

Sen joqsyń. Keýdeden án, bastan shýaq,
Joǵaldy. Men talpynbaı basqa án qurap.

***

Sosyn sýretshi bolǵym keledi. Sýret salǵyshtyǵymnan emes, aıqysh ta uıqysh syzyqtar arasynda adasyp júrip ózimdi múldem basqa dúnıeden, múldem basqa keıipte taýyp alýǵa qumarlyǵymnan. 

Taǵdyrym meniń jolyma kóldeneń jatty,
Kózin almady kókirektegi nurdan tún.
Sanamdy satyp qııalǵa «sen» degen tátti,
Pendeligimniń túsinen shashylyp baryp urlandym.

Kinálamaıdy meni eshkim,
Tústim, mine, taǵymnan.
Men - munartyp týǵan elespin
Maǵynasyzdyqqa baǵynǵan.

Sen saǵymdy syndyrǵan - saltanat
Qul etken menmendigimdi.
Itshilep baram arqalap
Iesizdigimnen qorynyp sóngen kúnimdi.

Kel, kel jalǵyzdyǵymnyń janarynan jyr oqy,
Tunyq túninde tynyshtyǵyńdy tonar san.
Aıtpaıtyn saǵan syr - osy.
Túnniń kózindegi tereńdigińnen oralsań,
Men joq bolam ol kezde...

 

 

Ádil BOTPAN

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler