Amandos ELTAIULY: Men úshin búgin bir qyz muńaıdy...

915

Amandos Eltaıuly 1988 jyldyń 3-maýsymynda Almaty oblysy, Kerbulaq aýdanyna qarasty Nurym aýylynda dúnıege kelgen. T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq Óner akademııasynyń "kınoteledramatýrgııa" mamandyǵy boıynsha bilim alǵan. "Amandos jəne Men", "Bir adam úshin" atty jyr jınaqtarynyń avtory.

 

"JULDYZ QULAIDY"

Juldyz qulaıdy, juldyz qulaıdy!
Jigit em qumar juldyzǵa.
Jyrlarym meniń bir qyzǵa unaıdy
Jaqpaıdy biraq bir qyzǵa.

Juldyz qulaıdy,juldyz qulaıdy.
Ózendeı ómir ótkizbeı.
Jete almaı maǵan bir qyz jylaıdy,
Qashady bir qyz jetkizbeı.

Juldyz qulaıdy, juldyz qulaıdy.
Arqalap Aıdy Kún ketti.
Kelbetim meniń bir qyzǵa unaıdy.
Sol bir qyz sodan Qurmetti.

Juldyz qulaıdy,juldyz qulaıdy.
Juldyz ǵoı bir-bir ər adam.
Men úshin búgin bir qyz muńaıdy.
Kinəli bir qyz taǵy oǵan.

 

"Kózderi sulý kelinshek"

Syrshyl symbaty sezimge tunǵan.
Syldyryndaı aq bulaqtyń.
Taba almaı kelem kózinde turǵan,
Jaýabyn jalǵyz suraqtyń..

Taǵdyryma aýyr talap qoıamyn.
Bireýdiń jary ol da ózge
Qalamasam da qarap qoıamyn.
Moıyldaı móldir sol kózge.

Sulýdy kórmeý ol da syn bolar.
Jigitke mendeı sıqyrly.
Kózderi minsiz bolǵasyn bolar.
Kúlkisi de onyń súıkimdi.

Tirliktiń nárin tynystaǵanbyz.
Tarasyn osy án elge.
Ondaı kóz bizde jumysta jalǵyz.
Ondaı kóz jalǵyz álemde.

Tabylsa jyrdyń bıikten orny.
Kóterer jer bar jeńilsek
Sózime sulý keıipker boldy.
Kózderi sulý kelinshek

 

***

Esikten kirip keldiń.
"SOL ARÝ" sen shyǵar dep úmittendim.
Názik qana kúlkińe baǵyndyrdyń
Nazaryn zalda otyrǵan jigitterdiń.

Mineziń de jaıdarly, kúlkiń de ashyq,
Talaı jandar syrtyńnan múmkin ǵashyq.
Izińe jupar samal ilestirip,
Maǵan qaraı bettediń sylqym basyp.

Jan túspegen kózimniń aldyna ondaı,
(O, qudiret qadamyń ońdy bolǵaı!)
Qandaı erlik jatty eken janaryńda,
Júregimdi qımylsyz qaldyrardaı.

Sulýlyqqa bola ma sezim bóget,
Salmaqtylyq jatqandaı sózińde erek.
Qolyńdy alyp úlgerdim qolymmenen,
Sol arý óziń be dep?!

(Ókinish joq bul kúnde ótken iske)
Syrlar qalyp barady átteń, ishte.
Qanatyńa bir óleń baılap baram,
Án atyna aınalǵan Aq Perishte.

 

Birinshi kóshe

Kezdeskende kózderiń kúlimsirep,
(Esimde joq úndemeı turýshy ma ek?!)
Qyzdy súıý ol kezde bylaı tursyn,
Men qolyńnan ustaǵam birinshi ret

Men boıyma sol kezden kúsh ap qappyn,
Esimde eken qysylmaı qushaqtappyn.
Sodan beri bilmeımin qansha qyzǵa,
Seni qushqan keýdeni pyshaqtattym.

Baqytym eń basqadan buryn súıgen,
Sen arqyly dalanyń gúlin súıgem.
Meniń solaı bastalǵan mahabbatym,
Birinshi kóshedegi birinshi úıden

Baqytym men sorymdy eselegen,
Meniń muńly kúıimdi keshedi óleń.
Sol birinshi kósheni kóp oılaımyn,
Júrgen saıyn ər túrli kóshemenen.

Kóp nərsege jetkenmen búgin shamam,
Kóp syr aıtpaı kettippin buryn saǵan.
Ekinshi ret kezdesý jazylmapty,
Birinshi kóshedegi birinshi adam.

 

"Bir jaryq ustap aldym"

Bir jaryq ustap aldym.
Qolǵa óstip ustalmaıdy nege Baqyt?!
Bir jaryq ustap aldym.
Qap-qarańǵy kóshemen kele jatyp.

Bir jaryq ustap aldym.
Kóp izdegen jaryǵym osy jaryq.
Bir jaryq ustap aldym.
Jerge túsken jerinen tosyp alyp.

Bir jaryq ustap aldym.
Jan az ba jaryq tappaı jańylysqan.
Bir jaryq ustap aldym.
Kózimdegi jaryqpen shaǵylysqan.

Bir jaryq ustap aldym.
Úlestirip endi ony berem elge.
Bir jaryq ustap aldym.
Tek jaryǵym, tek qana sóne kórme!

 

Qasymda keshe bireý bar edi...

Qasymda keshe bireý bar edi,
Keshe emes tipti byltyrdan
Men úshin ol jan gúl edi ádemi,
Úzýge ərkim umtylǵan.

Qasymda keshe bireý bar edi.
Bir ózi myńǵa tatyǵan,
Úmitke qushtar únemi álemi.
Bolmysy bólek zatynan..

Bireý bar edi keshe qasymda,
Oılaıtyn meni sharshamaı.
Súıdi eken meni neshe jasynda,
Súıikti jandar dál solaı..

Bar edi bireý keshe qasymda,
Ketetin jıi maǵan kep.
Kútýshi em ony kóshe basynda,
Kúttirmeı kelip qalar dep.

Janymnyń neden júdedi álemi,
Bul kúnde nege muńym kóp,
Qasymda keshe bireý bar edi,
Keshe bar edi,
búgin joq.

Saırandap barǵan sol óńirdegi,
Jan edi erek zaty tym.
Búgin bar erten joq ómirdegi,
Bar bolyp qalǵan baqytym..

 

GÚL

Qaýyzynan sorǵalap tunyq bir muń.
Japyraǵy jylady synyq gúldiń.
Ózimdi umytylǵan gúlge teńep,
Ishimnen kúlip turdym.

Buıyrylmaı qalaǵan adamyna,
Gúl de mendeı aınaldy jaralyǵa.
Qolyńa alyp aıalap ıiskeý túgil
Saýsaǵyń da tımedi aý sabaǵyna.

Tabıǵattyń joǵaltyp bir boıaýyn,
(Basyp ketti baıqamaı
muńdy aıaǵym)
Erte kóktep ıesin tappaı qalǵan,
Men ústelde kap koıǵan gúldi aıadym.

Betke alyp qıyry joq shetti jumaq,
Kóz jasyn kók maısaǵa keptirip ap.
Qolymnan sýsyp túsip nəzik taǵdyr,
Terezeden tómenge ketti qulap.

Jalpaq əlem jaqqanda túngi oshaǵyn
Bir ədemi əýenmen muńdasamyn.
Umytpaı esine alyp júrse eken dep.
Júregimnen ózińe gúl jasadym.

 

QUShAQTA"

Qushaqta!
Qushaqta kómilip qalsyn muń.
Jaraly janyma jyp-jyly jalyn bop janshyldyń.
Móp -móldir kózińnen qulamaı qap qoıǵan.
Men seniń yp-ystyq bir túıir tamshyńmyn.

Qushaqta!
Qushaqtaý degeniń biri ǵoı uly istiń.
Kólemi keńeısin alqymda tarylǵan tynystyń.
Demińdi demime qosaıyn kel janym,
Jabyrqaý júrekter jaqynnan uǵyssyn!

Qushaqta!
Aq quba bilegiń oralyp moınyma,
Bir ǵajap sezimge balqysyn boı myna.
Júrektiń lúpilin tyńdashy syrtynan,
Qımylsyz qoldaryń tyǵylyp qoınyma.

Qushaqta!
Aq júziń shaǵylyp aıdaǵy jaryqpen,
Sóz qurap bereıin sybyrlap sıqyrly ərippen.
Qap-qara túnekke qulap aq keteıik ekeýmiz.
Tabıǵat jaratqan qalyppen.

Qushaqta!
Qushaqtaý degeniń taptyrmas Ulylyq.
Jettim ǵoı ózińe entigip súrinip jyǵylyp.
Sen jaıǵan qushaqta tunshyǵyp uıyqtap keteıin.
Məńgilik kózderim jumylyp....

Ps:
Qushaqta.

 

Amandos ELTAIULY

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

Pikirler