Ámına Adaıhan: Aqyn qyzdardyń mahabbaty ot qoı...

279

Ámına Adaıhan 198­4 jyly 24 aqpanda Altaı aımaǵyn­da Kóktoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen jas aqyn. Qazir Taldyqorǵan qalasynda jeke kásipkerlikpen aınalysady. Birneshe jyr múshaıralarynyń jeńimpazy. Maýsym aıynyń 21–juldyzynda Taldyqorǵan qalasynda “Qanatty hattar” atty jeke jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótti. Soǵan oraı aqynmen syr-suhbat jasaýdy jón kórdik.

- Óleńge ərbir aqyn aıaq basar tusta bireýge mektebindegi ədebıet pəniniń muǵalimi, bireýge otbasy, bireýge súıgeni sebep bolady. Sizge kim sebepshi boldy? Jalpy óleńdi neshe jasyńyzdan bastap jazdyńyz?

- Óleńdi bala kúnimnen naqtyraq aıtsam, mektep qabyrǵasynda-aq jaza bastadym, alǵash ret ádebıet páninen sabaq beretin ustazymyz "Kún" degen taqyrypta taqpaq jazyp kelýdi tapsyrdy. Sol kezde eki shýmaq jazǵan taqpaǵymdy aǵaıym qatty maqtap edi. Muǵalimniń jer-kókke syıǵyzbaı maqtaǵanynan keıin óleńge degen úlken ynta-yqylasym ashyldy. Sodan bastap óleńdi resmı túrde jazýǵa kiristim.

- Elge kelerde nege dəl Taldyqorǵannyń topyraǵyna taban tiredińiz?

-Otbasylyq jaǵdaılarǵa baılanysty Taldyqorǵanǵa qonystandyq, ol kezde bárimiz kishkentaı edik, oqýshy edik. Balamyz, eshteńe bilmeımiz. Aldymyzda tańdaý da turmady. Sol shaqtarda Taldyqorǵannyń aqyndar qalasy ekenin bilipti deısiń be?!

Birden Taldyqorǵanda turyp ketý ata-anama aýyrlaý bolatyn boldy, sodan Taldyqorǵannyń Kóksý degen aýylynda turyp bastadyq. Biraq aýylda da jaman bolmadyq. Qudaı qosqan kórshilerimiz, aqjarqyn aýyldas aǵaıyn bizdi jatsynbady, qushaq jaıa qarsy aldy.Taldyqorǵan bizdiń ekinshi týǵan jerimizge aınalyp ketti.

- Qytaıdan qonys aýdarǵan qazaqtardyń basym kópshiligi tilge jetik, aqyn-jazýshy bolyp keledi. Al bizdikiler sizder sekildi emes. Sizdiń she, bunyń syry nede?

Bálkim ata mekenge keler sátti san jyldar boıy ańsap, shólirkep, bir saǵynysh jandy jegideı jep júrgennen óleń-sózge jaqyn bolyp ketetin shyǵar. Túsine bilgen adamǵa ózińniń ata-qonysynda ómir súrgennen artyq baqyt joq. Degenmen "Eliń qalaı bolsa, bórkiń solaı"-degen ǵoı, bunyń bárine ár dáýirdegi túrli jaǵdaılar sebep boldy dep oılaımyn. Bunda da ana tilimiz aqyryndap kemeldenip keledi. Jastarǵa seneıik.

- Kúni keshe ǵana alǵashqy jyr jınaǵyńyzdyń tusaýyn kesip, kesh berdińiz. Aqyn úshin alǵashqy jınaqtyń orny qandaı?

- Óte ystyq, shyqqansha shydamym jetpedi. Shyqqan soń jer-jahanǵa jar salamyn dep oılap edim, aıaq-asty qyzǵanyp qaldym. Eshkimge bergim de, kórsetkim de kelmedi. Nedegenmen uzaq jyldar boıy kútken qýanyshym ǵoı. Kitabym shyqqan kún men úshin eń baqytty kún boldy! Osy oraıda kesh týraly da azyn-aýlaq aıta ketsem dep edim...Keshtiń bolǵanynan boladysy qyzyq boldy.Osy keshti ótkizý úshin kimderdiń aldyna barmadym. Quraq ushyp qoldaý tanytqandarda, ádemilep aqyl aıtyp jibergenderde, áýlıesip ursyp tastaǵandarda boldy. Bastyqtardyń aldyna baryp kórmegen maǵan qıyndaý boldy endi biraz. Biraq áýeli Qudaıdyń, sosyn meırimdi jandardyń qoldap - qýattaýlarynyń arqasynda keshim oıdaǵydaı ótti.Osy keshte erekshe alǵys aıtqym keletin asyl jandar Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet myrzaǵa, Almaty oblysy ákimi Amandyq Batalov myrzaǵa, Almaty oblysy Mádenıet basqarmasynyń bastyǵy Marlen Qapashulyna, bólim bastyǵy Tóleýjan Gýmarov aǵama, Alataý gazetiniń jaýaptysy Aıtaqyn Bulǵaqov aǵama, Tulǵa-dostyq qory, "Ádebıet álemi"ortalyǵynyń jetekshisi, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn Murathan Shoqanǵa, Sondaı - aq, Kóksý Aýdany Mádenıet Úıiniń dırektory Ermek Qystaýbaevqa kórsetken kómekteri men bildirgen qoldaýlary úshin myń alǵys.

- Óleńderińizdiń kóbi mahabbattan turady. Jalpy aqyn qyzdardyń mahabbaty qandaı bolady?

- Aqyn qyzdardyń mahabbaty ot qoı, ózin de ózgeni de kúıdirip jiberedi, qatygezdengen qazirgi qoǵamda aınalaǵa mahabbatpen qaraı bilýdiń ózi ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin bolyp barady. Aqyn qyz turmaq, óleń-jyrdan habary joq qyzdyń ózi basynan biz keshpegen kúıdi keshýi múmkin. Biz sezinbegen asyl sezimdi sezinýi múmkin. Biraq aqyn qyzdar mahabbatpen tildesedi, ómir súredi. Aınalasynyń bárine asa úlken mahabbatpen qaraıdy. Júrekteri jumsaq, kóńilshek bolyp keledi. Súıgeninen kóńili qalsa qalaǵan sóziń aıta salmaıdy, jáı ǵana óleńmen qaǵaz betine túsiredi. Qaǵazǵa túsirip alyp, súıgenine jiberýge jasqanyp júretini taǵy bar...

- Óleńniń qalaı týatyny qarapaıym adamdarǵa qyzyq. Siz óleńdi qalaı jazasyz? Ne ıakı kim sebep bolady? Əlde qulaǵyńyzdan sybyrlap turady ma?

- Eshkim sybyrlap turmaıdy. "Maǵan qulaǵyma sybyrlap turdy"- dep aıtatyn aqyndardy túsinbeımin. Jalpy ár aqynǵa ár túrli dúnıe sebep bolýy múmkin. Ózime bir ǵana sát sebep bolady. Mysaly, jylasam, renjisem, ózimdi jalǵyz ári kereksiz sezinsem jaqsy óleńder týady. Biraq men keı aqyndarǵa uqsap bireýdiń ómirine qarap óleń jaza almaımyn. Tipten olaı jazatyndardy túsinbeımin de. Bireýdiń ómirinen shabyt ala alatyndar ne myqty aqyn, ne qurap jazatyndar. Men tek óz ómirimdi jazamyn. Jalpy ómirimniń ár sáttik tolǵanysyn, júregimniń bulqynysyn óleńmen órnektegendi jaqsy kórem, óleń meniń shyndyǵym, meniń shyndyǵym ómirdiń shyndyǵy.

- Qazir óleń turmaq, sózdiń ózi qoǵamǵa kereksiz bolyp bara jatqan sekildi. Buǵan pikirińiz qandaı?

- Múmkin, biraq jaqsy shyǵarmanyń oqyrmany tabylatyny sózsiz, sondyqtan ne jazsaqta oılanyp tolǵanyp qundy dúnıeler jazýǵa tyrysqanymyz jón. Qoǵamdaǵy pikir, sóz túzelýi úshin ómirge óleń kerek. Ádebıet kerek. Sebebi óleń degen sózdiń ózi pák. Óleń bolmasa, adamdardyń bári robot tektes bolyp keter me edi dep keıde oılap qoıamyn. Ómirińdi sándi de, mándi etetin, jan jarandy jazatyn óleń ǵoı. Sondyqtan ótirik jyrlar jazyp óleńdi óltirip almaǵanymyz jón.

- "Men sizdi qatty-qatty jaqsy kórem,
Ótinem, sizde meni unatyńyz.." deısiz "ótinish" degen óleńińizde. Joldasyńyz ónerińizdi qanshalyqty qoldaıdy?

- Ol kisi óte jaqsy qoldaıdy.Túsinistikpen qaraıdy. Basynda azdap qarsylyqtar bolǵan. Men áıel zaty bolǵan soń aıtqanǵa kónip, shydap júrdim. Bir jazbadym, eki jazbadym, úsh jazbadym... Aqyry ishtegi óleńimniń bári sherge aınalyp, jylaı berdim. Ishińdegi dúnıe shyqpasa, óte aýyr eken. Bir kúni joldasyma shydamaı ketip, qazir maǵan 1- shýmaq óleń qurap bersen, men múldem jazbaı keteıin dedim. Joldasymnyń quraı almaıtyny belgili edi. Sol oqıǵadan keıin óleń degenniń ekiniń birine berilmeıtin baq, Qudaıdyń túzý kózi ekenin túsindi. Aqyry joldasym razylyǵyn berdi. Qazir tipten ózgerip ketken. Ózge qalalarda keshter bolsa, barsańshy dep ózi aıtatyn boldy. Shyǵarmashylyq keshimniń jaqsy ótýine de kóp kómektesti.

- Jazba aqyndardyń kitaptaryn satyp marketıngpen aınalysqanyn qanshalyqty quptaısyz? Jalpy jazba aqyndardyń jaǵdaıy qalaı?

- Jazba aqyndar aıtysker aqyndar sekildi baı emes. Sebebi jazba aqyndar óleńdi sata da almaıdy, arnaý jazǵysy da kelmeıdi, sýyryp sala almaıdy, ánge sóz daıyndap óziń qınaýǵa shydamy da jetpeıdi. Bar bolǵany ishtegi bulqynysyn syrtqa shyǵarady. Bireýdiń basyndaǵy tolǵanysy men muń-qaıǵysy kimge kerek bolsyn? Menińshe, janyńdy qınap jyr jazý, ánge sóz daıyndaý aqyn úshin aýyr dúnıe. Aqyn degen óleńdi tek shabytpen, jany qalap, kóńili ańsap turǵanda ǵana jazý kerek. Jazý kerekpin dep emes, jazǵym keledi dep jazý kerek. Aqshaǵa satylǵan óleńniń quny ketedi. Aqynnan alystaı bastaıdy, aqyrynda aqyndy tastap ketedi. Óleń de bala sekildi ǵoı. Ony da aıalaý kerek, erkeletý kerek, qalaǵanyn jasaý kerek. Jazba aqyndyqpen baıý múmkin emes shyǵar. Tek jyr-jınaq shyqqanda kitaptarynyń satylǵany men múshaıralar kómek bolar, bálkim... Biraq qazirgi múshaıralarǵa da qatysqyn kelmeıdi. Ol jerde aqsha, tanyspen sheshiledi.
Al aqynnyń kitaby shyǵyp jatsa, marketıngpen aınalysqanyn quptaımyn. Onda turǵan ne bar? Bilimniń quny bárinen joǵary turý kerek, menińshe.

- Suhbat sońynda artyńyzdan ergen aqyn sińililerińizge qandaı aqyl aıtasyz?

- Aqyn qyzdar óleńge degen tazalyǵyn saqtaı bilse poezııa atty arly boıjetken ımene bas ıetini sózsiz. Jazyńdar qyzdar jalyndańdar, jastyq shaq qaıtyp kelmeıdi, jas kezdiń jyry jalyndy keledi. Ǵashyq bolyńdar!- degim keledi...Jalpy alǵanda Almatyda birneshe aqyn sińililerim bar. Olarǵa óleńnen bólek, otbasy, bala tárbıesi týraly aqyl- keńesimdi de berip turamyn.

 

Aqgúl AIDARBEKOVA

Almaty-Taldyqorǵan

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler