Aıgerim TURLYQOJA: Mendegi álemniń tamshylap, Jańbyry jaýyp tur...

226

Aıgerim Turlyqoja 1988 jyly 19 jeltoqsanda Almaty oblysy, Kerbulaq aýdany, Tastyózek aýylynda dúnıege kelgen. Taldyqorǵan qalasyndaǵy Jetisý gýmanıtarlyq-ekonomıkalyq kolledjin támamdaǵan. Óleńderi "Taý men ózen jyrlary" atty Jetisý aqyndarynyń antologııasyna engen. "Tamshylar" atty jeke jyr jınaqtyń ıegeri. 

Ápke

Ápke, men qazir jabyǵyp júrmin,
Saǵynyp júrmin ózińdi.
Ýaqytqa ótken baǵynyp júrmin,
Tózimderim de kóz ildi.

Essiz oılardan qalam ba aman?
Ońasha kútem ár sátti.
Ózgerem be dep tańdarǵa baram,
Kúıbeleń kúnder sharshatty.

Jabýly turǵan esikti qaǵam,
Tirlikke jipsiz jegilgem.
Qaıteıin Ápke, urysshy maǵan,
Sabyrsyz emes edim men.

Taǵdyrdan bárin jalynyp surap,
Kelmeıdi taǵy egeskim.
Sezimge adal bolar em, biraq,
Súımedi meni nege eshkim?

Býlyǵyp ishteı, órtene berem,
Dert eme berem qashanǵy?
Qyrsyq shalǵandaı jer tebe berem,
Kúlkim de qazir jasandy.

Jalǵyzdyq qana buıyrǵan jandaı,
Mejesi me edim mazaqtyń?
Iship keter em, em izdep janǵa,
Qyzymyn, Ápke, qazaqtyń.

Adasyp qalyp armannan asyl,
Kelmeıdi bárin kesh uqqym.
Aqylsyz emes edim ǵoı, bilem,
Men neden Ápke, keshiktim?

***

Taǵdyrdan jeńildim demeımin,
Jylaǵam...
Qulaǵam joq biraq.
Ózekte órtengen ógeı muń,
Janarym ottyraq.

Jalynsyz demeımin júrekti,
Kótergen sezimniń qazasyn.
Táńirge jaýdyryp tilekti,
Almap em mazasyn.

Saǵynysh jat emes janyma,
Syzdatqan sarǵaıtyp kúz talaı.
Kóktemin tilep em baǵyma,
Jubanysh izdeısiz siz qalaı?

Qudaıdan kirshiksiz tań surap,
Kóńilim erteńge aýyp tur.
Mendegi álemniń tamshylap,
Jańbyry jaýyp tur...

***
Esil jaqtan maǵan qaraı esip ún,
Saǵynyshtan tasydym.
Óziń jaıly oıǵa batsam nesi muń?
Nege búgin jasydym?

Kelmedi me janarymnyń jazy áli?
Móldir tamshy áınegimdi jýady.
Óziń jaıly - ómir óleń jazady,
Óziń jaıly - júrekte áýen týady.

Terezemdi kúzetkende kún baıaý,
Sáýlesimen shashtarymdy taraımyn.
Óziń jaıly syr shertem de túnge oıaý,
Tósindegi juldyzdaryn sanaımyn.

Bir bógelmeı óter qansha ýaqytym?
Estilmeı me esti adamǵa naz únim?
Almatydan taba almaǵan baqytyn,
Astananyń kesh keletin jazymyn.

***

Beıtanys jigit

Tún..
Typ-tynysh aınalam..
Beıtanys bireýdi oıǵa alam.
Sanamdy sabalap sansyz muń,
Ne paıda? Ne berdi oı maǵan?

Bir bóten tylsymǵa til qatyp,
Otyrmyn uıqymdy urlatyp..
Kóz ilmeı túnimdi ótkersem,
Kúterdeı bir baqyt..

Únsizdik..
Aldaǵan úmitti,
Qum etip tózimdi úgitti.
Qalaýyn jasady bul júrek,
Unatyp beıtanys jigitti.

Jolserik jón surap jolyqqan,
Kóńilge demeý bop toryqqan.
Bir joldy bólisip bir sátke,
Qosh dedik máńgige, sony uqqam...

Ketpe dep men ishteı ótindim,
Ol endi qosh deýge bekindi.
Toryna ilingen júregim,
Ańshynyń oljasy sekildi.

Qyz sezim tákáppar gúl shyryn,
Uqsa dep janymnyń bir syryn.
Órtenip ishimnen men qaldym,
Sezbedi júrektiń dúrsilin...

Egesip boıdaǵy sezimmen,
Shattyq pen uıqydan bezingem.
Typ-tynysh qarańǵy túnge kep,
Syr shertip, kóz ilmen...

Amalyn tappasań aılama,
Baǵyń dep basyma baılama!
Urlama mendegi úmitti,
Uıqy ber jáı ǵana...

Oralmasyn

Bilmeımin ǵoı nege órtendi ózegim?
Sál qalǵanda umytýǵa ótkendi.
Bálkim, ony saǵynatyn kezegim,
Ysyryp sap orny tolmas ókpemdi.

Nesine endi júre berem min taǵyp?
Toǵyz joldyń torabynda sendelip.
Jylýy joq sezimdermen qymtanyp,
Erteńi joq úmittermen emdelip.

Saǵynyshym qaıta qaqty qanatyn,
Bir burylmaı alys uzap ketkenmen.
Shydam shyrmap, tusaýly tur taǵatym,
Oralmasyn ókinish bop ótkennen...

Kórgim keldi... shekteýime kónbespin
Júrek qashan aqylynan adasqan?
Jubatpaıdy! Jubatpasyn meni eshkim...
Men ǵana ma sezim úshin ar asqan?

Aıtyńdarshy maǵan da endi bir aqyl?
Júregimdi otqa saldym tońdy dep.
Qaıtsem eken sezimimdi surapyl,
Múmkin ony kórgim keldi sońǵy ret?!

Ańsadym...

Qııalǵa erip,
Bersem be erik,
Kúshine elik sezimniń?
Shyrqatyp ánin,
Tatsam ba dámin,
Súımegen balǵyn kezimniń?

Ańǵalaq kóńil,
Armany bıik,
Júrýshi edi qyrda bir erke.
Jelókpe ómir,
Bal kúnin qıyp,
Eseıdi nege tym erte?

Aqtalmaı senim,
Aldamshy baqta,
Kelmeske ketti bilerim.
Ótkinshi sezim,
Órtegen shaqta,
Súıgizdiń nege gúl erin?

Súıýden qashyp,
Senýden qalǵam,
Arpalys mende kúni-tún.
Qushaǵyn ashyp,
Sezimge jalǵan,
Aldady qansha úmitim?

Ýádeli sózdiń,
Sertine kúlem,
Jalǵanyn júrek kórgesin.
Bárine tózdim,
Qorǵashtap júrem,
Janymnyń búrkep perdesin.

Yrqyna kónip,
Sharasyz kúnde,
Tóbeme tóngen barsha muń.
Kórmegen súrip,
Bilmeıtin múldem,
Basqa ómirdi ańsadym...

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler