15 mamyr kúni, R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń bas dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, áıgili aqyn, aýdarmashy, kórnekti qytaıtanýshy-ǵalym, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Parasat» ordeniniń jáne «Alash» halyqaralyq ádebı syılyǵynyń ıegeri Dúken Másimhanulynyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı Jambyl atyndaǵy qalalyq jasóspirimder kitaphanasynyń oqyrmandarymen «Azattyǵym men qazaqtyǵym» atty kezdesý ótti. Kezdesýdi kitaphananyń meńgerýshisi B.Q. Dáýletbaeva saltanatty ashyp berdi.
Sharaǵa tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazirgi zamanǵy Qytaıdy zertteý ortalyǵynyń dırektory N. Muqamethanuly, ádebıettanýshy, synshy, Dúnıejúzi qazaq qaýymdastyǵy Almaty bólimshesiniń bastyǵy O.Ádilbekuly, táýelsiz jýrnalıst Á.Áshimuly, R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Q. Qadylǵazy, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń doktoranty Ó.Seısenqul jáne stýdentter, magıstranttar men doktoranttar qatysty.
Kezdesýdi aqyn, jýrnalıst Q. Jumaǵul júrgizip otyrdy.
Alǵash sóz alǵan professor N. Muqamethanuly mereıtoı ıesin týǵan kúnimen quttyqtap, Qazaqstan táýelsizdik alǵanda otanyna oralyp, Qazaqstanda qytaıtaný ǵylymynyń damýy men qalyptasýyna zor eńbek sińirgen, júzdegen shákirt tárbıelegen ulaǵatty ustaz ekenin atap ótti. «D.Másimhanulynyń tárbıelegen shákirtteri búginde ártúrli jaýapty joǵary memlekettik qyzmetterdi atqaryp júr» dedi. Óskeleń urpaqtyń búgingi kezdesýden rýhanı nár alyp, ulttyq rýhynyń ósetinine senim bildirdi.
Odan keıin sóz alǵan O. Ábdibekuly Dúken Másimhanulymen Beıjińdegi Ulttar ýnıversıtetinde bir kýrsta oqyǵanyn, D.Másimhanuly qazirgi ýaqytta qytaıtaný ǵylymynyń qalyptasýy men damýyna qomaqty úles qosqan, sheshýshi ról atqarǵan ataqty ǵalym bolsa, stýdent kezinde de jalyndy jyrlarymen qytaı-qazaq jastarynyń arasynda óte tanymal aqyn boldy dedi.
Mereıtoı ıesin quttyqtap sóz alǵan táýelsiz jýrnalıst Á. Áshimuly «Dúkeńniń qazaq eline keńinen tanymal bolýyna áser etken faktordyń biri – ádebıet. Ol áıgili aqyn, myqty aýdarmashy, jazýshy. Óıtkeni oǵan bul qasıetter atasynyń qanymen, anasynyń aq sútimen kelgen» dedi.
Odan keıingi sóz keshtiń qonaǵy, mereıtoı ıesi Dúken Másimhanulyna berildi. Shetelde týyp-ósken bolashaq ǵalym, aqyn, aýdarmashy alǵash tarıhı otany týraly qashan jáne qalaı kelgenin, Qazaqstan alǵash táýelsizdigin jarııalaǵanyn qaıda, qalaı estigenin jáne qandaı áserde bolǵanyn qyzyqty etip baıandap berdi. Tarıhı otanyna oralǵan 30 jylda ǵylym jolyndaǵy izdenisteri, ǵylymı eńbekteri, aqyndyǵy, ustazdyǵy jáne qytaı tilinen kórkem aýdarma jasaýǵa qalaı kelgeni týraly keńinen áńgimelep berdi. D.Másimhanulynyń Otan týraly áńgimeleri jastardyń otansúıgishtik sezimderiniń oıanýyna ústeme boldy. Sondaı-aq ómirinde bolǵan qyzyqty estelikterimen de bólisti. Sóziniń sońynda qonaqtar men óskeleń urpaqqa óziniń «Janshýaǵym – Otanym» atty poemasynan úzindi oqyp berdi.
Jıyn barysynda sharany júrgizýshi Qurmanǵazy Jumaǵul kesh qonaqtaryna arnap án men jyrdan shashý shashty.
Stýdentter men magıstranttar kesh qonaǵynyń shyǵarmashylyǵy men ǵylymı eńbekteri týraly ózderin tolǵandyrǵan suraqtaryn qoıyp, tolyq jaýap aldy.
Sharanyń uıymdastyrýshysy Jambyl atyndaǵy qalalyq jasóspirimder kitaphanasynyń meńgerýshisi B. Qaıshybekqyzy qonaqqa jarqyn kezdesý úshin alǵys aıtyp, júrekjardy tilegin bildirdi.
Urpaq tárbıesi – ult bolashaǵy desek, osyndaı belgili ǵalym, ustazben kezdesýdiń bolashaq jas mamandarǵa berer ónegesi mol, mańyzy joǵary.
