«Jeltoqsan» dese, 1986 jylǵy oqıǵa birden esimizge túsedi. Jeltoqsan- jazyqsyz jastardyń kóz jasy tógilgen aı. Jeltoqsan- jastardyń azattyq úshin kúresken, táýelsizdigimizdi eske túsiretin aı. Jeltoqsan- orystardyń bizge degen aıaýsyz jasaǵan qastandyqtarynyń kýási bolǵan aı. Jnltoqsan- árbir qazaq taqymyn qysyp, jastar úshin rýhtanǵan aı. Jeltoqsan- ómirdede qatigez adamdar bolatynyn jáne bolashaqtan úmit kútýge bolatynyn dáleldegen aı.
Jeltoqsan týraly nege ekenin bilmeımin, kóbisi tarıhtan oqyǵandaryn aıtsa, bireń-sarań adam ádebıettegi jeltoqsan oqıǵasyna qatysty jazylǵan shyǵarmalardy aıtyp, syr shertedi. Al teatr súıer qaýim, Serik Asylbekulynyń «Jeltoqsan jeli» qoıylymyn jeltoqsan aıynda asyǵa kútetini ótirik emes. Tarıhı derekterden bólek, jeltoqsan oqıǵasy týraly kimder qalam terbep, shyǵarma jazǵanyn saralap kóreıik.
Keıbir jazýshylar Jeltoqsan oqıǵasyna arnap, áńgime jazsa, biri roman jazyp jatady. Jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtar dúnıe kóp bolǵasyn ba, jazýshylarda ózderiniń shabyttary men aıtar oıyna qaraı shyǵarmalarynyń mátini men maǵynasy bir-birine uqsamaıdy.
Asqar Altaıdyń Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty «Sibir ofıeri» men «Propıska» áńgimeleri jáne Qýandyq Túmenbaıdyń «Qobyzdyń muńy» degen áńgimesi bolsa, Óten Ahmettiń «Jeltoqsan yzǵary» hıkaıatyn jylamaı oqymaý múmkin emes. Serik Asylbekulynyń eki aktili «Jeltoqsan jeli» dramasy men Nurjan Qýantaıulynyń «Qaraózek» romanyn da aıtpaı ketý qate bolar.
Ár shyǵarma ártúrli sıýjettermen sýrettelgen jáne ózinshe ózekti. Asqar Altaıdyń «Sibir ofıeri» áńgimesinde jeltoqsanshylardy basý úshin, qaladan kelgen ofıerler týraly aıtylady. Ofıerlerdiń ishinde qandas qazaqtarda bolǵanyn, jastardy aıaýsyz soqqyǵa jyqqanyn baıqaımyz. «Propıska» áńgimesinde shyǵarmanyń ataýy aıtyp turǵandaı, jastardyń qalada propıskaǵa tura almaı, óz elinde sendelgenin baıqasaq, «Qobyz muńy» áńgimesinde basty keıipker Belanyń skrıpka aspabyn tartqysy kelmeı, qobyz aspabyna qyzyǵýy, ákesiniń qarsy bolý negizgi sıýjet bolǵanymen, shyǵarmanyń astaryna úńilsek, «Úlken kisi» týraly jáne jeltoqsanshylar týraly aıtqysy kelgenin baıqaımyz. Tipti bas keıipkerdiń jeltoqsan oqıǵasyna qatysqanyn: «... Men seniń famılııańdy ROVD-daǵy tizimnen óshirttim. Ol MVD-ǵa jetse sen oqýdan, men jumystan qýylamyn» -degen sózinen baıqaımyz. Al shyǵarmadaǵy skrıpka- orys úkimeti, ıaǵnı Kolbın bolsa, qobyz-qarapaıym halyq ekenin myna sózden ańǵaramyz. «... Bilem men qobyzdy. Baqsylar tartqan. Bile bilseń, ol eskiliktiń qaldyǵy. Zaman ózgerip jatyr. Kolbın keldi» dep Belaǵa ákesi qarsy bolǵanyn shyǵarmanyń bastapqy kezin oqı otyryp túsinemiz.
Óten Ahmettiń «Jeltoqsan yzǵary» hıkaıatynda basty keıipker Asaýbaı Qaraǵandy shahterynda jumys istegenine 30 jyl bolǵan, qoǵamǵa belgili shahterlardyń biri. Shyǵarmadaǵy basty keıipkerlerdiń biri Dámetkenniń kishi balasyn jumysqa alady jáne kishi balasy men qyzy jeltoqsanǵa qatysqan ereýilshilerdiń arasynda bolyp kúdikke ilinedi. Shyǵarmanyń negizgi ıdeıasy ereýilge shyqqan qazaq jastaryn qoldap, qolynan kelgenshe kómektesýge umtylý dep oılaımyn. Al Serik Asylbekulynyń «Jeltoqsan jeli» dramasynda basty keıipker Baımyrzanyń úıinde oqıǵa jalǵasady. Sherýge shyqqan Qaısar men Aqmaral ofıerlerden qashý úshin, jasyrynatyn jer izdep, esigi ashyq turǵan Baımyrzanyń úıine kirip ketip, ary qaraı oqıǵa basty keıipkerlerdiń bir-birimen áńgimelesýimen, ofıerler teksergen jaǵdaıda, Baımyrza jastardy jıenim dep tanystyrýdy oılaıdy. Dramadaǵy Tımýr shaqyrylmaǵan qonaq jáne sol ofıerlerge Qaısardy ustap beredi. Al Aqmaraldyń aıaǵy aýyr edi, jáne shyǵarmanyń sońynda jas sábı ómirge keledi. Shyǵarmadan biz Tımýr sekildi adamdardyń jeltoqsan oqıǵasy kezindede satqyndyq jasaǵanyn, óz qarabasy men ataǵy úshin keńes úkimetine berilgenin oqyp otyrǵan oqyrmanda túsingen shyǵar dep oılaımyn. Al bul jerdegi «sábı» - ol bolashaq jastar, bizder, ıaǵnı bizdiń de osy jańa týylǵan náreste jańa kúnniń bastaýy, jeńistiń atqan tańy edi. Shyǵarmadan biz jastardyń jeltoqsan oqıǵasyn biri kórý úshin barsa, biri inisin izdep barǵanyn jáne sol jerdegi jastar «Qazaq eline qazaqty túsinetin basshy kerek!», «Ár eldi ózi bılesin!» degen urandardy estip, rýhtanǵan jastardy kórip, ózderin qalaı áp-sátte jeltoqsanshylarmen birge dep ofıerlerdiń qýǵanyn túsinbeı qalǵanyn baıqaımyz. Bul tek shyǵarmadaǵy Qaısar men Aqmaraldyń ǵana basynan ótken oqıǵa emes, alańǵa shyqqan barlyq jastardyń jazyqsyzdan jazyqsyz dinsizder, qylmyskerler, ekstremıstik uıymdar dep neshe túrli jala japqanyn baıqaımyz.
Nurjan Qýantaıulynyń «Qaraózek» romany úsh bólimnen turady. Basty keıipker Haqnazardyń jazyqsyzdan-jazyqsyz ereýilshilerdi qaraýǵa qyzyǵyp barǵan jerinen ofıerler ustap, ótirik qoldan kýágerler jasap Haqnazardy jeti jol túrmege qamaıdy. Bir úıdiń jalǵyz balasy basyna túsken synaqty jeńip, túrmeden shyqqan keıin oqýyn jalǵastyrsada, ózimizdiń tól teńgemiz bolyp, qarjylyq qıyndyqqa ushyraıdy. Toqsenshy jyldardyń basynda Almatyda baraholka qyzyp turǵan shaqta, saýdamen aınalysyp, aqyr sońynda bandylardyń qolynan qaza tabady. Haqnazar túrmege túspes buryn óziniń qasyndaǵy joldastary satpaıtynyn, orys úkimetiniń dálelderdi qoldan jasaý úshin aıaýsyz soqqyǵa jyǵyp, qoqań-loqqy kórsetkenin, aqyr sońynda súıgen qyzyda ózińe adal emes ekenin Haqnazar taǵdyryna jazylǵanyn bilmedi de ǵoı.
Jeltoqsannyń ay shyndyǵy týraly aıtylmaǵan qanshama derekter men keıipkerler bar deısiz. Men aıtpaǵan qanshama kitaptar men maqalalar barshylyq. Biraq, jastar jeltoqsan oqıǵasyn tek tarıhtyń betin ǵana oqyp qoımaı, ádebıette qalaı jazylǵanyn, tipti ómirde álide bar jeltoqsan sherýin kózimen kórgen, búginginiń batylaryn bilse degen nıet qana. Meniń aıtpaǵym, jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtýdan nege qorqamyz? Tipti jeltoqsanǵa qatysqan adamdardyń ózderi áli sol kezdegi oqıǵadan keıin aýyrshań bolyp, zardabyn tartyp júrse de, olar bizdiń qaharmandar. Tipti áli kúnge deıin olar sol oqıǵaǵa qatysqany, tipti kýágeri bolǵanyn aıtqysy kelmeıtin adamdar bar. Olar qashanǵy jasyrynbaq? Menińshe olar tiri kezde derekti fılmder túsirip, olarǵa arnap kitap jazsada artyq etpes...
