Hıkaıanyń bastalýy
He Sıao-er qylyshyn qolynan túsirip alyp, es-tússiz atynyń jalyna jabysty. "Meniń basymdy shaýyp tastady!" − dep oılady ol Joq, bulaı dep ol at jalyna jabysqan soń ǵana oılady. Bir nárse kirsh etip jelkesine qadaldy da, ol at jalyna jarmasa ketti. At ta jaralanǵanǵa uqsaıdy. He Sıao-er erdiń qasyna keýde tireı qulaýy muń eken, at arqyraı kisinep, aspanǵa shapshyp, tóbe-tóbe bop úıilgen ólikterden sekirip ótip, sheksiz-shetsiz ermen dalasyn betke alyp bezip jóneldi. Art jaǵynan bireýler atyp jatqan sııaqty, biraq He Sıao-er myltyq daýsyn emis-emis qana estidi.
Adam boıynan asatyn ermen basyn alyp qashqan at tuıaǵynyń astynda japyrylyp, artynsha qaıta boı túzep teńseledi. Oń jaqtan da, sol jaqtan da ermen sabaǵy He Sıao-erdiń burymyn julqylap, denesine sart-surt tıip, moınynan aqqan qap-qara qandy kıimine jaǵady. Biraq basy bas emes, tas bolyp ketkendeı eshteńe paıymdamaıdy. Mıyna myqtap ornyǵyp alǵan bir ǵana másele-baýyzdalǵany boldy. "Baýyzdaldym! Baýyzdaldym!"-dep ishteı bebeýlep, taqasymen attyń ishin tepkileýdi ǵana bildi.
He Sıao-er men onyń joldastary, atty áskerdiń sarbazdary lagermen arasyn ózen bólgen shaǵyn ǵana derevnıaǵa qaraı barlaýǵa attanǵan, jolshybaı sap-sary ermen dalasynyń dál ortasynda japon atty áskeriniń sholǵynshylarymen betpe-bet kep qaldy. Jolyǵysýdyń aıaq asty bolǵany sonsha, bular da, qarsylastar da myltyǵyn alyp úlgermedi. Qyzyl jıekti kúnqaǵar qalpaq pen qyzyl órnekti áskerı kıimdi kórisimen He Sıao-er men serikteri esh kidirissiz qylyshtaryn sýyryp-sýyryp alysty da, at basyn dushpan jaqqa qaraı burdy. Dál sol sát mert bolarmyn-aý dep oılaǵan jan joq-ty. Kórgenderi − jaý, kókeılerinde − jaýdy qyrý. Sondyqtan da at basyn buryp, ıttershe tis aqsıtyp, jyn urǵandaı japon kavalerısterine lap qoıdy. Qarsylastyń da qany oınap, qoly qyshyp turǵanǵa uqsaıdy. Qas qaǵym sátte bulardyń oń jaǵynan da, sol jaǵynan da ózderine uqsaǵan júzi álem-tapyryq, tisi aqsıǵan adamdar antalap ketti. Qylyshtar oınap, tóńirek shaqyr-shuqyr boldy da qaldy.
Al sosyn... Sosyn bári esten shyqty, esepten ketti, dúnıeniń asty ústine keldi. He Sıao-er bıik ermenniń jel julqyǵandaı teńselgenin, jez tabaqtaı qyzǵysh sary kúnniń tómendep kep teńselgen ermen basyna ilingenin jadynda aıryqsha aıqyn tutyp qalypty. Biraq shaıqastyń qanshaǵa sozylǵany, qalaı bastalyp qalaı aıaqtalǵany esinde joq. Áıteýir, esinen adasqandaı esiriktene aıqaılap, bardy-joqty aıtyp alasuryp beıbereket qylysh silteı bergenin biledi. Bir márte oǵan qylyshynyń júzi qanǵa boıalǵandaı kórinip edi, sóıtse onysy jaı eles eken. Qylyshtyń saby terden sýlanyp, sýsyp qolda turmaýǵa aınaldy. Onyń ústine tamaǵy qurǵap, aýzy kebersip ketti. Osy kez kenet atynyń qarsy aldynan aýzy ańqaıyp ashylyp, kózi uıasynan shyǵardaı tasyraıyp, júzi álem-tapyryq bop buzylǵan japon soldaty solań etip shyǵa kelgeni. Qaq ortasynan qylysh aıyrǵan qyzyl jıekti kúnqaǵarly qalpaǵynyń jyrtyǵynan taqyr basy toqyraıyp kórinedi. Ony kórisimen He Sıao-er kúnqaǵarly qalpaqty kózdep bar pármenimen qylyshyn sermesin. Alaıda qylysh qalpaqqa da, qalpaq ishindegi qarsylastyń basyna da tımedi. Ol qarsylastyń júzi jarq ete qalǵan qylyshymen kezdesti. Izim-qýyt shý ishinde shaq ete qalǵan ay daýys anyq estilip, murynǵa úıkelgen temir ıisi tıdi. Qylysh júzi kúnge shaǵylysyp jarq-jurq etip He Sıao-erdiń tóbesinde shyr kóbelek aınaldy. Artynsha-aq áldebir muzdaı nárse moınyna kirsh ete qaldy.
* * *
Jarasy janyna batyp baı-baılaǵan He Sıao-erdi alyp qashqan at ermen dalasyn qaq jaryp dúrsildete shaýyp bara jatty. Ermen eresen qalyń ósken eken, tipti taýsylmastaı kórindi. Adamdar daýsy, attyń kisinegeni, qylyshtardyń shaqyr-shuqyry tynǵan. Kúzdiń qońyr-jaı kúni Lıaodýn aspanynda naq japon jerindegideı tamyljyp turdy.
He Sıao-er, áýelde aıtqanymyzdaı, at ústinde ah uryp, janyna batqan aýrýdan teńselip keledi. Tastaı qatyp qarysqan tis arasynan syzdyqtaı shyqqan dybys tek tán aýrýynyń baı-baıy emes-tin. He Sıao-erdi qınaǵan tán azabynan da kúrdeli sezim edi. Ol ólimnen qorqyp, óletinine senbeı aıran-asyr bolyp, jany aýyryp jylaǵan-dy.
Jaryq jalǵanmen qosh-qosh aıtysatynyna qabyrǵasy qaıysyp, ishi qan jylady. Tirshilikten aıyrǵan adamdarǵa, jaǵdaılarǵa tis qaırap qıtyqty. Tirlikten ketýge kiriptar bolǵan ózine óshikti. Sondaı-aq... Osy sııaqtanǵan san qıly sezim sapyrylysyp kelip, qyspaǵyna qysyp qınady. Álgindeı sezim ábden júıkesin jep, sanasyn sansyratqan kezde "ólip baram, ólip baram!" dep aıqaılaǵysy keldi me-aý, ákesiniń ıá sheshesiniń atyn atap aryzdasqysy keldi me-aý, japon soldattaryn syqpyrta sybamaqshy boldy ma-aý. Biraq soryna qaraı, kómeıinen qystyqqan qyryldan ózge dybys shyqpady.
Ábden áli quryp bitkenge uqsaıdy. "Jalǵanda menen baqytsyz jan joq shyǵar! Jastaıymnan soǵysqa alynyp, ıt qusap aram ólip, kómýsiz qaldym. Eń áýeli ózimdi óltirgen japondy jek kórem. Sosyn meni barlaýǵa jibergen vzvod bastyǵyn jek kórem. Eń aqyry, osy soǵysty órshitken Japonııa men Qytaıǵa laǵynet aıtam.
Joq, jek kórerim tek olar ǵana emes. Meni soldat etken jaǵdaıǵa tıtteı de bolsyn qatysy bar jannyń bári jaýym emes pe. Solardyń kesirinen kúlli arman-tilek adyra qalyp, jaryq dúnıeden kóshpekpin. Jaǵdaıdyń jetegine jegilip, adamdardyń yrqyna kóngenim, ózimdi osyndaı kúıge ushyratýǵa jol bergenim netken aqymaqtyq edi!"
At jalyna jabysyp, ermen dalasyn dúbirletip shapqan He Sıao-erdiń qyr-qyr etip qınalǵandaǵy aıtpaǵy osy edi. At tuıaǵynyń astynan álsin-álsin úreıli bódeneler pyr-pyr ushady, biraq oǵan kóńil aýdarǵan, odan úrikken at joq. Aýzy kóbiktenip, arqasynan sypyrylyp túsýge shaq otyrǵan adammen de sharýasy bolmaı tapyraqtaı tartyp keledi.
Eger talaıyna jazǵany sol bolsa, He Sıao-er uzaqty kún baqytsyzdyǵyn aıtyp qudaıǵa shaǵynyp, yńqyldap, yńyrsyp, kún jez tabaqtaı qyzaryp baryp uıasyna qonǵansha er ústinde teńselýden tynbas edi. Alaıda ary-beriden soń jazyq taýsylyp, eńis bastaldy, ermen dalasyn qaq jaryp aǵyp jatqan ensiz, laı ózen kózge shalynǵan kezde qudaı buny japyraǵynan jurdaı bolǵan bir túp májnún talǵa tap qyldy. He Sıao-erdiń aty aǵashtardy kıip-jaryp, kımeleı óte bergen kezde uıysqan qalyń butaq buǵan jabysa ketip, ózen shetindegi jumsaq balshyqqa top etkizdi.
Qulap bara jatqanda He Sıao-erdiń kózine tili jalańdaǵan sarǵysh jalynnyń elestegeni. Dál sondaı jalqyn sary jalyndy bala kezinde as úıdegi nán shoıyn shóńkeniń astynan kórip edi. "Jalynnyń jalaqtaýyn-aı!" − dep oılady ol esinen tanyp bara jatyp.
He Sıao-er attan qulaǵan sátte taza esten tandy ma? Jarasynyń janyna batyp aýyrǵany sap tyıylǵany ras. Alaıda ústi-basy qan men balshyqqa bylǵanyp ıen jaǵalaýda jatqanda ol óziniń zeńgir kók aspanǵa, májnún taldyń japyraǵyna telmire qaraǵanyn túısindi. Bul aspannyń bolmysy bólek edi, osy ýaqytqa deıin kórgen ózge aspandardan túpsizirek, kógirek sııaqty. Beıne tóńkerilgen kók tostaqtyń ish jaǵynan qaraǵandaı kúı keshesiń. Álsin-álsin tostaq túbine kilkigen kóbikke uqsaǵan aqsha bult juǵady da, bir shamadan soń jymyn bildirmeı joq bolady. Soǵan qarap májnún taldyń tynymsyz jybyrlaǵan japyraǵy súrtip tastady ma dep oılaǵandaısyń.
Demek, He Sıao-erdiń tolaıym esten tanbaǵany da? Áıtkenmen onyń kózi men kók aspannyń aralyǵynda aqylǵa qonbaıtyn áldebir nárselerdiń kóleńke qusap sóleńdeýi qalaı! Eń áýeli anasynyń kirleý kóıleginiń etegi elestedi. Bala kezde qýanǵanynda, qaıǵyrǵanynda da osy etekti es kórip jabysa ketpeýshi me edi!
Osyny oılaǵannan-aq eriksiz qolyn sozyp edi, eles ǵaıyp boldy. Birte-birte seldireı seıilip, tússizdene berdi de, ar jaǵynan shýda-shýda bult kórindi.
Sosyn ózi dúnıege kelgen úıdiń irgesinen bastalyp, túý sonaý-sonaý alysqa sozylyp kete baratyn kúnjit dalasy kerbez kerilip kóz aldynan ótti. Qaınaǵan jaz ortasyndaǵy kúnjit dalasynyń qalpy qandaı, kesh túsýin kútkendeı kóńilsiz múlgigen qalyń gúl. He Sıao-er kóz júgirtip, kúnjit ishinen baýyrlary men ózin izdedi. Biraq tiri jan kózge túspedi. Kúnniń solǵyndaý sáýlesi únsiz múlgip qalǵan bozalań gúlder men japyraqtardy shalady. Bular da baıaýlaı jyljyp baryp-baryp, beıne bireý tartyp áketkendeı yldym-jyldym boldy.
Sodan keıin aýada ıreleńdegen áldebir túsiniksiz nárse paıda bola ketti. Baǵdarlaı qaraǵanda baryp onyń jurt on besinshi qańtarǵa qaraǵan túni kóshede ustap júretin úlken "ajdaha shamy" ekenin ajyratty. Uzyndyǵy shamamen bes-alty ken mólsherinde. Bambýktan jasalǵan ózegi qyzyldy-kókti boıalǵan tústi qaǵazben qaptalypty. Shamnyń syqpyty shynymen sýretterdegi ajdahadan aınymaıdy. Kún shaqyraıyp tursa da, ishindegi shamy jaǵylǵan qaǵaz ajdaha kókshil aspanda tynymsyz ıreleńdeıdi. Bir qyzyǵy, ajdaha shamǵa shynymen jan bitkendeı tilin jalań-jalań etkizetinin qaıtersiz... He Sıao-er bajaılaı qaraımyn degenshe ajdaha aqyryndap alystaı berdi de, aqyry kózden taıdy.
Ajdahanyń joǵalýy muń eken, aspanda áıeldiń áp− ásem aıaǵy kóringeni. Buryndar qyzdardyń aıaǵyn qasyqtaı qylý nıetimen shandyp baılap tastaıtyn da, qaı-qaısysynyń aıaǵy da bir qarystan aspaıtyn. Bıpaz búgilgen bashpaılardyń ushyndaǵy appaq tyrnaq býaldyrlanyp kórinedi. Baǵzy bir kúnderi osy ásem aıaqty qyzyqtaǵan sátteri esine túskende He Sıao-erdiń keýdesin uıqyda jatqanda qandalanyń tyz etkizip qadalǵanyndaı jeńil muń syzdatty.
Taǵy bir márte qol ushyn tıgizse ǵoı, shirkin!.. Biraq bul bolmas tilek qoı! Sol aıaqty jáne bir kórý úshin júzdegen shaqyrym jol shalýy kerek. Ol osylaı oılap opynyp jatqanda aıaq shyny qusap birte-birte buldyrlanyp, bilinbeı ǵana bultpen aralasyp, bitisip ketti.
Kórkem aıaq ǵaıyp bolǵan mezette He Sıao-erdiń keýdesin buryn-sońdy sezinbegen bir sharasyz muń meńdedi.
Tóbesinen túpsiz kógildir aspan tónedi. Osy abajadaı aspan astynda, samal jeldiń ótinde adamdar tyrbanyp kúıki tirlik keshýge kiriptar. Oı-hoı, jalǵan dúnıe-aı! Buryn-sońdy janyn mundaı muń syzdatpaǵany qalaı eken. He Sıao-er aýyr kúrsindi.
Sol sát onyń kóz aldynan qyzyl jıekti qalpaq kıgen japon atty áskeriniń otrıady opyr-topyr óte shyqty da, kózdi ashyp-jumǵansha joq boldy. Olardyń da kóńilderi qulazýly shyǵar-aý. Eger qur eles emes, tiri adamdar bolǵanda bir-birin jubatyp, bir jeńildesip qalar edi ǵoı. Biraq endi tym kesh.
He Sıao-erdiń álsin-álsin kóńili bosap, kózine jas kele berdi. Jas tolǵan janarymen ótken ómirine úńilgende óz-ózinen túńilgenin aıtyp ne kerek. Kim-kimnen bolsyn keshirim suraǵysy kelgenin, kim-kimdi bolsyn keshirgisi kelgenin qaıtersiz.
"Eger meni osy jol ajaldan aman alyp qalsa bar kúnámdi shaıyp, bar qatemdi túzer edim", − dep jylap jatyp júz qaıtalady ol Biraq sheksiz tuńǵıyq, sheksiz kók túpsiz aspan túk túsinbegendeı tymyraıyp birtin-birtin bunyń keýdesine tóne tústi. Osy bir kól-kósir kókshil muhıttyń ár-ár tusynda áldeneler jylt-jylt etedi, syńaıy, keıde kúndiz de kórinip qalatyn juldyzdar bolsa kerek. Elester kók tósinde kóleńdeýin qoıdy. He Sıao-er taǵy bir márte kúrsinip, erni dir-dir etip baryp jaımen ǵana janaryn jasyrdy.
Sońy
Qytaı men Japonııanyń beıbit kelisimge kelgenine bir jyl bolǵan. Erte kóktemniń bir kúninde, Pekındegi japon elshiliginiń bólmeleriniń birinde, ústel basynda áskerı maıor Kımýra men jýyrda ǵana Japonııadan kelgen aýyl sharýashylyǵy jáne saýda mınıstrliginiń ınjeneri, ǵylym kandıdaty Iamakava otyrdy. Ekeýi sharýa jaıyn umytyp, kofeni syzdyqtata iship, shylym shegip kór-jer áńgimege kirisken edi. Kóktem kezi ekenine qaramastan úlken kamınde ot janyp jatqan-dy, bólme ishi tym jylynyp ketkendikten suhbattasýshylar sál tershińkirep otyrdy. Ústel ústindegi qumyraǵa otyrǵyzǵan qyzyl óriktiń tyrbıǵan butaǵynan anda-sanda jaǵymdy jupar ıis jetip, tanaýdy qytyqtaıdy.
Áńgime birshama ýaqyt qatyn patsha Sıtaıhoý tóńireginde órbidi de, sońynan japon-qytaı soǵysy haqyndaǵy estelikterge oıysty, osy tusta esine áldene túsken maıor Kımýra ornynan turyp, buryshta jatqan "Shenchjoý Jıbao" gazetiniń tigindisin ákep ústel ústine qoıdy. Sosyn gazettiń birin ashyp, áldebir maqalany saýsaǵymen nuqyp kórsetip, ınjener Iamakavaǵa oqy degen ısharat jasady. Injener áýeli sasyńqyrap qaldy; áıtkenmen maıordyń is-qylyǵynyń áskerı adamǵa kop uqsaı bermeıtinin birazdan beri baıqaıtyn. Sondyqtan da ol birden soǵysqa qatysty sony bir oqıǵa jaıynda oqımyn ǵoı dep dámetip, gazetke úńilgen, sóıtse onda shynymen-aq tosyndaý bir maqala basylǵan eken, japon tiline nobaılap aýdarǵandaǵy mazmuny mynadaı:
"... kóshesindegi shashtaraz úıiniń ıesi, He Sıao-er esimdi adam japon-qytaı soǵysy kezinde san márte erlik kórsetip, óziniń erjúrek jaýynger ekenin dáleldegen edi. Áıtkenmen soǵystan abyroımen oralǵannan keıin qatty ózgerip, sharap pen áıelge áýestengen. Bálen kúni joldastarymen restoranda sharap iship, kóńil kóterip otyrǵanda janjal shyǵyp, sońy tóbeleske aınalǵan, tóbeles kezinde ol moınynan jaraqattanyp, ile qaıtys bolǵan. Marqumnyń moınyndaǵy jaraqatqa qatysty kóptegen qyzyqty málimetter bar: ol tóbeles kezinde túspegen kórinedi, japon-qytaı soǵysy kezindegi eski jaraqattyń orny ashylyp ketse kerek jáne bir qyzyǵy, kórgenderdiń aıtysyna qaraǵanda, marqum tóbeles kezinde ústelge soqtyǵyp, ony aýdaryp baryp qulaǵanda kenetten basy denesinen bólinip, jan-jaqqa qanyn shashyratyp eden ústimen domalaı jónelgen. Tergeý oryndary bul áńgimeniń rastyǵyna kúmán keltirip, kisi óltirýshini izdeýmen shuqshııa shuǵyldanyp jatqan kórinedi, áıtkenmen Lıao Chjaıdyń "Tosyn áńgimelerinde" Chjý-chennen shyqqan bireýdiń basy julynyp qalǵandyǵy jaıly baıandalmaı ma, endeshe, He Sıao-erdiń de sondaı jaǵdaıǵa dýshar bolmaǵanyna kim kepil.." Jáne taǵysyn taǵylar.
− Sonda bul qalaı bolǵany? − dep tańyrqaı daýystady ınjener Iamakava maqalany oqyp bitip.
Maıor Kımýra temeki tútinin syzdyqtata shyǵaryp, kekirtteý kúlimsiredi:
− Iá, qyzyqty-aq jaǵdaı! Bundaı nárse tek Qytaıda ǵana bolmaq.
− Esh jerde bundaı bolýy múmkin emes, tym kóńilge qonymsyz ǵoı.
Solaı dep ınjener Iamakava kúmándana kúlimsirep, shylym kúlin kúlsalǵyshqa túsirdi.
− Biraq bárinen de qyzyǵy... − dedi maıor baıypty keıippen asyqpaı sóılep, − men álgi He Sıao-erdi bilýshi edim.
− Bilýshi edim deısiz be? Mássaǵan! Attashe syndy syndarly basyńyzben gazet tilshisi qusap qyryq ótirik qurastyrýǵa kirispessiz?
− Bolmas nársege kim bas qatyrar deısiz? Bir urys kezinde jaralanyp, dalalyq lazaretke tústim, álgi He Sıao-er de sonda jatyr eken, qytaı tilin úırensem dep júrgen kezim, til jattyqtyrý úshin birneshe márte onymen tildeskenim bar. Myna maqalada onyń moınynda jaraqaty bar edi deıdi ǵoı, demek, ekeýiniń bir adam ekendigi aqıqat! Barlaýǵa barǵanda ma, álde kezdeısoq pa, áıteýir, ol bizdiń atty áskermen kezdesip qalyp, qaqtyǵys kezinde japon qylyshy moınyna tıgen ǵoı. −
Bir túrli tosyn oqıǵa eken. Aıtpaqshy, gazettiń jazysyna qaraǵanda, He Sıao-erińiz qydyrympaz bolǵan kórinedi ǵoı. So joly ólip qalsa da eshkimniń murty qısaımas edi-aý.
− Ol kezderi ańqyldaǵan adal, jaqsy adam-tuǵyn, tutqyndardyń ishinen ondaı jýas jandy kezdestirý múmkin emes-ti. Sondyqtan da ony áskerı dárigerler tym jaqsy kórip, yqylaspen emdedi. Ol ózi jaıly talaı qyzyqty áńgimeler aıtyp bergen-di. Ásirese jaralanyp attan qalaı qulaǵanyn sýrettegen áńgimesi áli kúnge deıin esimde. Ol ózen jıegindegi saz balshyqqa qulap, salbyraǵan májnún taldardyń ar jaǵyndaǵy aspanǵa qarap jatyp, anasynyń etegin, áıeldiń aıaǵyn, kúnjit dalasyn kóripti.
Maıor Kımýra shylymyn tastap, kofe quıylǵan ydysty ernine apara berip, qumyraǵa otyrǵyzylǵan órik butaǵyna qarady da, ózine-ózi aıtqandaı:
− Álgindeı elesterden keıin ol ótken ómiriniń sonshalyqty jırenishti bolǵanyn sezinip, kúıinipti, − dedi.
− E, sodan soǵys bite salysymen saırandaýǵa kiristi deńiz? Abyroısyz neme ǵoı, ózi! Injener Iamakava basyn shalqaıtyńqyrap oryndyqtyń arqalyǵyna súıep, aıaǵyn sozyp jiberip, kekesindi keıippen kúlimsirep, tóbege shıyr-shıyr tútin jiberdi.
− "Abyroısyz neme" deımisiz? Iakı, ol ótirik jýas adam sııaqtanǵan ǵoı?
− Árıne.
− Joq, men olaı oılamaımyn. Ótken ómirine opynatynyna ózimen sóıleskende kózim jetken. Jáne osy joly da, ıakı basy ekinshi márte julynǵanda da (gazet sózimen aıtqanda) onyń sondaı sezimdi bastan keshirgenine senem. Menińshe, jaǵdaı bylaı bolǵan: tóbeles kezinde ony shala mas kúıi ústel-mústelimen qosa qulatqan. Sol kezde jaraqaty ashylyp, uzyn burymy bulǵańdaǵan basy edenge domalap túsken. Anasynyń etegi, áıel aıaǵy men gúldegen kúnjit dalasy naq birinshi jolǵydaǵydaı kóz aldynan buldyrap óte shyqqan. Tipti úı tóbesine qarap jatyp-aq, ol sonaý-sonaý alystaǵy zeńgir kók aspandy kórgen shyǵar. Sodan keıin taǵy da ótken ómiriniń qanshalyqty jıirkenishti ekenin túsingen bolar. Biraq bul joly jaǵdaı ońalmasqa ketken edi. Birinshi joly esinen tanǵanynda ony japon sanıtarlary taýyp alǵan ǵoı. Al endi bul joly álgi tóbelesken adamy bas salyp sabap, qoımaı tepkilep túbine jetken. Aqyry, ol opynyp-kúıingen kúıi jan tásilim etken.
Injener Iamakava ıyǵyn qýshıtyp kúlip jiberdi:
− Sonsha qııalshyl bolarmysyz. Sizdiki jón-aq deıik, al endi sonshama qıyndyq kórgen, ótkenine ókingen adamnyń jeńiltek jolǵa túsýi qalaı?
− Óıtkeni adam áýel bastan abyroıdan jurdaı ǵoı, tek siz aıtqandaı emes, basqa maǵynada.
Solaı dep jańadan shylym tutatqan maıor Kımýra eshteńe bolmaǵandaı kúlimsirep, arqyn-jarqyn daýyspen sózin jalǵastyrdy:
− Qaı-qaısymyz da qunsyz ekenimizdi bilýge tıispiz. Óziniń qunsyz ekenin bilgen adamnyń ǵana, shyn máninde, az da bolsa quny bolǵany. Áıtpese, kúnderdiń bir kúni bizdiń de basymyz He Sıao-erdiń basy qusap domalap túspesine kim kepil.. Qytaı gazetteriniń aıtpaǵyn tek osylaı túsiný kerek, basqasha boljaý beker.
Aýdarǵan: B.Qojabekova
