Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyń jyl saıyn halyqqa joldaǵan joldaýy bizge erekshe senim berip otyrady. Sebebi, árbir joldaýynda Elbasymyz úsh tildilik máselesine arnaıy toqtalady. Elbasynyń jarııalaǵan«Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý»atty jobasy elim, jerim degen árbir qazaqstandyqtyń oılanatyn isi dep bilemin. Joldaýdyń qazaq tilinde ǵana jarııalanýy, jerin basyp, sýyn iship júrgen qazaqstandyqqa úlken oı salady. Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis. Sonaý "Qutty bilik" taǵylymdarynda, Dýlat shyǵarmalarynda, odan beri Ál-Farabı, Abaı, Muhtar, Shákárim taǵylymdarynda rýhanı qundylyqqa úlken mán berdi.
Bul maqalada sanany jańǵyrtý, ulttyq bolmystan, ulttyq kodtan aıyrylyp qalmaı, ony álemdik qundylyqtarmen úılestirip, Qazaqstannyń ıgiligine jaratý jolyndaǵy maqsat-múddeleri týraly ózekti másele kóterilip otyr. Onda tuńǵysh Prezıdent Qazaqstan úshin qaıta túleýdiń aıryqsha mańyzdy eki úderisi saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrýdy qolǵa ala otyryp, Birtutas Ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynyn jáne buqaralyq sanany qalaı ózgertetini jóninde alysta boljaıtyn kózqarastarymen bólisedi. Sonymen qatar, bul maqala negizinde tarıhı eskertkishter de jatady. Máselen, kazirgi ýaqytty kóptegen tarıhı oshaqtar jóndeýden ótýde. Meniń týǵan jerim Jýaly óńirinde de kóptegen tarıhı jerler qaıta óńdelýge. Munyń bári nátıje dep bilemin. Jáne de QazUÝ-da tarıh páninen konferenııa da bolyp ótken bolatyn. Konferenııada "Rýhanı jańǵyrý" baǵdarlamasy basshylyqqa alyndy. Ár stýdent óz pikirlerimen, dálelderimen bólisti. Biz budan maqalanyń nátıjege aparar jol ekenin ańǵarýdamyz.
Bilimdi, kózi ashyq kókiregi oıaý bolýǵa umtylý – bizdiń qanymyzda bar qasıet. Eń bastysy – baǵyt-baǵdarymyz anyq, jolymyz jarqyn.
Dılnýra Meıirhan,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ stýdenti
F. Qozybaqova,
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologııa, etnologııa fakýltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory, ǵylymı joba jetekshisi.